Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Harlingen - Cowes
 
13.11.1999  

KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ
Võrumaa Teataja


Harlingen - Cowes

Friisimaalt Harlingenist saimi tulema pühäpäävä (7.
novvembri), päiv peräst Riisalo Tiidu pulmi. Asa tei
veidükese rasses tuu, et pühäpäävä ole es kuigi lihtsa egäsugatsid ammetmehi kätte saia: oll vaia naftat ja vett tanki, tolli ja piirivalvega formaalsuse kõrda aia, sadamavõimel laske silla üles nõsta jne.
Aga laiv oll kõrda tettü ja ilm oll hää. Mi es taha tuud hääd ilma müüdä laske ja kolmapäävä oodeti meid joba Inglismaal Wight’i saare pääl. Lõpus saiva kõik asa aetus ja peräst lõunat nõsteti mi iist perämine sild üles. Friisimaal om joba küländ kimmäs merevii nõsemine ja alaminek: vahe kuni puultõist meetrit, nii et sadamale sisse- ja välläsõitmise man tule rehkendä ka viisaisu ja vii tulemise ja minemise hoovuisiga.
Seokõrd oll Põhameri mi vasta hulga lahkemb ku viimäne kõrd ja mi teimi Inglise kanali poole peris hääd sõitu. Edimält oll tuul küll veidü vasta (meremeeste keelen „tihttuul”), aga sis nakse puhkma küle päält, mis om purjetamise jaos joba hoobis hää. Purjetamise man om nii, et purjelaiv saa viil küländ häste edesi liiku, ku tuul puhk vasta nii umbes 30-40kraadise nuka alt. Ku tuul om õkvalt
silmämulku, nigu edimäst vuuri Põhamere pääl, sis loovitas. Tuu tähendas siksakitaden edesi liikumist, mis muiduki võtt pallo inämb aigu. Seokõrd saimi sõita õkvalt tuun suunan, määnest meile vaia oll.
Joba Taani väinust alaten oll küländ tihe laivaliiklus ja mida säält edesi Pas de Calais’ poole, tedä
tihedambas läts. Pas de Calais om Põhamere puult tullen Inglise kanali suu ja üldse Inglise kanali kõge
ahtakesemb kotus Inglismaa ja Prantsusmaa vahjepääl — umbes katskümmend miili. Pikämaaujuja ujuse säält üle ja mere alt lätt läbi raudtii. Tuud väinä loetas üldse ütes maailma kõge tihedamba laivaliiklusega paigas.
Purjetamise man piät tõisi laivu suhten väega hoolen olema. Kõrd om küll sääne, et mootorlaiv piät purjelaivale tiid andma, ütskõik määne hiiglane tuu mootorlaiv om ja ütskõik ku väikukene om purjekas. Tuu om säetü tuuperäst niimuudu, et mootorlaival om hulga lihtsamb kurssi muuta. Purjelaival omma purje kursi ja tuule suuna perrä vällä rihitu ja väega äkiste ole ei võimalik purjid ümbre säädi.
Aga iks piät roolivaht üüse ja päivä silmä vallale hoitma, et mõni suur peletis sälgä ei tule. Paar kõrd om meil andnu peris rabelda, et suurel laival iist är pageda, kiä õkvalt pääle tule. Säändside kotsile üldäs, et nä sõitva paksemba parda õigusega. Esieränis hoolen piät taa tõisi laivu kaemisega üüse olema: sis piät tõse laiva pardatulli perrä arvu saama, kohepoole taa liigus, kas kursi omma ristuva jne. Põhamere pääl omma laivule lisas viil nafta-puurtorni.
Tuul oll hää ja tõsepäävä sõitsemi joba Inglise kanalin küländki Inglismaa ranniku viirt piten. Kaimi ilosit korgit liivakivist pervi ja mõtlimi musketäri-raamatide pääle. Siist na sis kävevä üle vii edesi-tagasi Prantsuse kuninganna teemantidega. Poole päävä aigu sõitsemi üle Greenwichi meridiaani ja jõudsemi läänepuulkeräle, kohe mi jäämi peris hulgas aos. Ja viil inne pümmet nakassi paistma Wighti saar. Cowesi sadamale sõitsemi sisse joba pümmen sadamatulli perrä. Southampton, miä oll edimält mi
sõiduplaanin, jääs Cowesist umbes 10 miili põha poole (üte tunni jago praamisõitu), aga tan jääski meil seokõrd käümäldä. Viimätse üüpääväga sõitsemi läbi umbes 215 miili, mis om purjelaiva jaos peris hää tulemus.
Wighti saare pääle tullimi tuuperäst, et üts Inglise firma nimega British Aerospace tahtse mi ümbreilmareisi rahhuga avita ja taa saare pääl taheti tetä pangat‰eki pidolik kätteandmine.
Kolmapäävä taa üritüs toimugi. Laiv oll lipuehten, man olli pääle firma asameeste viil paigapäälne liinapää ja maavanemb, lisas näile ka Tõnis Nirk Eesti saatkunnast Londonin. Aokiränigu olli platsin ja filmsevä ja kirotiva. Pääle tuud tseremooniat oll miiskund kutsutu lõunasöögis kuninglise jahtklubi hoonele. Taa inglise klubide asi om sääne küländ suletu värk, taha niisama võõrit ei kutsuta ja
naisterahvil om taha päsemine hoobis rasse. Ku seokõrd käve tan klubin miika üten küll erändkõrran ka maavanemb, kiä oll juhtumisi naisterahvas, sis viil mineväl aastagasaal oll asi tõistmuudu. Ku kuninganna Victoria tahtse taad klupi külästä, sis ehitedi timä jaos klubile vahtsene lisahoone manu. Ütelt puult es taheta nigu kuningannale hoobis är üteldä, a tõselt puult jäeti vana klubitare iks putmalda.
Veidükese nalla tege, ku mõtlet, et põra säändse rahva oppase miile hoolega võrdõiguslust ja omma hädän, et eesti naase taha ei tuust asast pallo midägi teedä.
Õdagu ollimi kutsutu vana eestisõbra sir David Roche’i manu. Timä loss Norris Castle oll küländ Cowesi lähiksel korge mereperve pääl. Loss oll küll veidükese lagunu ja maavaldus veidükese võssu kasunu, aga tuust huulmada oll kõik nii, nigu üten Inglise lossin olema piät. Mitunt põlve vanavanembide pildi sainu pääl, tuli kaminan ja egäl mööblitükül uma aolugu. Kõge vanemba rõivakapi olli 400 aastat vana ja puupunnega kokko lüüdü, kapiusse es käü inämp häste vallale, a tuust huulmada taha es kiäki
näid vahtside vasta vällä vaheta.
Üldse oll vana hää Inglismaa täpsele sääne nigu raamatidest loetu: auto sõitseva võlss tiipoole pääl ja tull hoolega kaia, et kongi auto ala ei jää; maantii olli nii kitsa, et ku tõne massin vasta tull, sis tull mõlembil kura külega tiiviirsit puuossi puttu; egäl puul köeti kaminit ja inemise kõnelsiva säänest inglise kiilt, nigu mulle kunagi koolin opati (mitte säänest, nigu põra Ameeriga filmest kullelda võit).
Wighti saar om umbes Muhumaa suuru 120-130 tuhande inemisega korgide liivakivi- ja lubjakivimüürega saar, kõge korgemb kotus ligi 800 meetrit merepinnast. Sir Davidile tei hulga nalla „mägine” Lõuna-Eesti ummi mäki ja orgega. Merevii ülemise ja alumise saisu vahe küünüs joba kolme
ja poole meetrini, mis om üte Läänemere-viirse inemise jaos küländ harinemalda asi.
Teemi viimätsit ettevalmistusi edesiminekis. Välläsõit tule rehkendä tuu ao pääle, ku vesi ala nakas minemä, sis saat jupi maad (vai õigele vett) perihoovusega üten sõita. Iin saisva Biskaia ja Atlandi suurmeri. Ja sügüsene Biskaia ole ei sukugi lahkemb kotus ku Põhameri. Ku mi tast läbi är
päsemi, sis edesisõit Madeira pääle piässi joba veidükese lihtsamb olema.
(Cowes 13.11. 1999)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele