Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Jamestown - Georgetown
 
05.01.2001  

Võrumaa Teataja

Mi jõudsemi Pühä Helenä saare pääle parasjago jõulupühi aigu ja lätsimi är vana aastaga eelviimädsel pääväl, nii et mi näimiki ainult pühiaigset saart. Kõik ammetiasutuse olli kinni, ütski pank es tüütä ja esiki poodi ja söögikotusse tetti vallale õnne sis, ku poodi vai söögitare pedäjäl parasjago sääne himo ja tahtmine pääle tull. A no kuikimuudu suure hädäga saimi iks laiva sisse klaari, maaleminekiloa kätte ja lõpus esiki laiva pääle värske söögikraami ostetus.
Pühä Helenä saarel om uma raha, a tuud rahha mi vaihta es saa ja nägemäldä tä meil jäigi. Seo om vist edimäne kotus kõge seo tsõõri pääl, kon sai niimuudu ilma paigapääldse rahalda är oltus ja VISA kaarte ja USA dollaridega uma asa är aetus.

Ku kiäki om inne midägi Pühä Helenä saarest kuulnu, sis iks tuuperäst, et tan hoiti umal aol Napoleonit kinni. Tä oll joba ütekõrra Vahemere päält Elba saare vangimajast är pagenu, umale vahtsest sõaväe kokko ajanu, Pariisin võimu üle võtnu, uma kuulsa „sada päivä” kõrraldanu ja sis jälleki Waterloo lahingun lüvvä saanu. Sis kaiva inglase, et säändsest Elba-sugatsest saarekesest saa ei seo mehe jaos midägi ja 1815 tuudi tä är Pühä Helenä pääle kesk Atlandi suurmerd — Wellingtoni hertsog, Waterloo lahingu võitja, oll kunagi innembi seo saare pääl käünü ja jo tä sis pedäsi taad Napoleoni jaos kõge parembas paigas. Et vast tä säändse kotusse päält inämb koheki är ei pake.

Ja nä iks pelgsivä seod miist nii hirmsale, et annektiirsevä egäs juhtumises är ka Pühä Helenä naabrisaare, Ristipäävä saare (Ascension) ja Tristan da Cunha. Üts om Pühäst Helenäst 700 ja tõne 1500 miili kavvedal ja pandseva taha uma sõaväe pääle, et vast muidu tuleva Napoleoni sõamehe ja pästvä tä jälleki ärä.

Napoleon elli Pühä Helenä pääl uma elo kuus viimäst aastakka ja mateti sis tahasamma saare pääle maaha. Jutu kõnelese, et timä kuulmisele olli inglase veidükese takka avitanu ja andnu tälle söögiga üten egä päiv kipen arseeni sisse. Ammetlik surma põhjus oll vähk.
Legend kõneles viil, et seo matusse kotus ollev Napoleoni hindä valitu. 1840. aastagal kaiveti tä tast vällä ja viidi är Prantsusmaale. Põra omma timä tolleaigne elämise kotus Longwood House ja matus mõlemba Prantsuse riigi hoole all. Ainult et pühi aigu olli nä mõlemba küläliisi jaos kinni.

Seod Napoleoni elokotust mi saimiki õnne aia takast kaia, tan eläs egäpäävädselt seen Prantsuse riigi aukonsul, a matusse man mi kävemi iks ärä. Et ku jääs käümäldä, sis ei oleki nigu Pühä Helenä pääl olnu. A muiduki ole ei taa Napoleoni värk seo ainuke asi, miä Pühä Helenä pääl nätä ja kaia.

Seo tühä saare avasti Portugali meresõitja Juan da Nova Castella 1502. aastagal, sis ku nä portugaallase ummi Indian käümistega joba niipallo julges olli lännü, et nakseva Aafrika ranna veerest kavvembal sõitma. Säältmaalt edesi oll seo saarekene laivu jaos värske vii ja söögikraami päälevõtmise kotus, kuni 1659 inglaisi Hummogu-India Kompanii tei taha edimädse asunduse. Vaihepääl okupiirsevä saart hollandlase, a sis jäi iks inglaisi võim pääle ja 1834 võeti Pühä Helenä ammetligult Inglismaa valitsemise ala.

Inglismaa tei tuust saarest uma mereväe-baasi, a ku 1869 Suessi kanal vallale tetti, sis kaot Pühä Helenä uma tähtsüse ja 1906 vei Inglismaa tast sõaväe Ascensioni pääle ärä. Põraki om saare pääl nätä hulka vannu kindluisi ja vähämb vai rohkemb ärä rostunu suurestükü torre videles egä nuka pääl. Mõne paiga pääl tule õkvalt sääne tunne pääle, et kiäki om tan kindluisi ehitämise plaani täütnü. Mi kävemi uma saaretsõõri pääl säändsen paigan nigu Sandy Bay ja tan olli viil alale vana kindluse võimsa kivisaina ja suurestükü, õnne laske sai näidega ainult säändse väiku lahe pääle, kohe ütski laiv sisse es päse.

Pühä Helenä kuulus täämbädse pääväni Inglismaale, saart valitses Inglise kuberner ja timä ala kuuluse viil Ristipäävä saar ja Tristan da Cunha. Timä käsülavva, miä omma saare pääl mitmen paigan lugemises vällä pantu, algase pääle sõnnuga: „Minä, Pühä Helenä saare kuberner,...”, ja timä võim om niipallo suur, et saareinemiisi valitu volikogo otsusse nakase kehtimä ainult sis, ku kuberner nä umalt puult ärä kinnitäs. Nigu üts saareelänik Pruulile ütel: kuberneri võim om nii suur, et ku tä taht, sis või tä esiki säändse käsü vällä anda, et kõik saareinemise piät egä kolmapäävä kellä katest neläni üte jala pääl saisma.

Seo Inglismaa ala käümine ei anna viil saarerahvale esihindäst õigust Inglise kuakundsusele egä ka Inglismaale elämä minekile. Neo õiguse võeti Inglismaa viil perräjäänü asumaielt är, sis ku oll pelädä, et Hongkongist nakase inemise Inglismaale pagema. Nüüt om seo oht müüdä ja saareinemise vai pühäkese, nigu nä esi hinnäst kutsva (Saints), lootva näid õiguisi tagasi saia.

Saar om umbes mi Vormsi suuru (122 km2) ja tan pääl eläs 5000 inemist. Ja näide pühäkeisi man om sis väega hää ja illos kaia, et määne nakas inemsugu edespiten vällä nägemä, ku seo eri rasse üttesulamine iks sama huuga edesi lätt.

Saare pääle om tulnu mitunt sorti eurooplaisi, taha om tuudu Buuri sõa vange, orje Aafrikast ja Malaisiast, tüüliisi Hiinast ja muialt ja põra ei ole inämb võimalik vahet tetä, et määndse rahva perrätuleja üts vai tõne inemine om. Kõik nä omma ilosa vasekarva nahaga, veidükese kräsün pääga ja pilusilmiga ja kõnelese kipen esimuudu inglise kiilt. Üts kirämiis om ütelnü, et seo saare pääl käüvä Ütidse Rahva kate jala pääl ja et egä lats om nigu geeniloterii päävõit. Ja nigu arvada võit, sis määndsitki rassiprobleeme Pühä Helenä pääl ei ole.

Ku mere päält kaia, sis paistusse tast saarest vällä ainult korge ja palla kivimüürü. A ku sisemaale är läät, sis keskpaigan om saar peris illos ja rohiline. Väega poeetiliselt om üteldü, et seo saar om õkvalt nigu rohiline smaragd vasidse raami seen. Ja Darwin umakõrda ütel, et tan nigu es avitanu ütsindä suurest viist ümbre saare, et tuule lisas om saare ilosale keskkotussele viil korge müür ümbre tettü. Mi ole tuuka harinu, et mäki pääl kasuse allpuul puu ja taimekese ja üllenpuul jääs taimi kõrd-kõrrast vähembäs, kuni lõpus om ainult pallas kivi. Tan om tõiste. Tan nakase taime kasuma üllenpuul 500 meetri korgusjuunt. Ja loodusega omma asa nii, kuis nä säändside ütsikide meresaari pääl iks tüküse olema. Pühä Helenä pääl om umal aol olnu kõgest muust maailmast eräle ja väega esimuudu loodus. A peräst inemise perälejõudmist om näist umaperätsist taimist ja tsirgest ja mere-eläjist väega veidü alale jäänü.

Mi kävemi uma saaretsõõri pääl är Diana Mäehara (Diana’s Peak) rahvuspargin. Tan kõge korembide mäeharju pääl om sis viil tsipakene alale saare alguperäst loodust. Tan kasus puusõnajala mõts, neo sõnajala omma kuni kuvve meetri korguse ja ma ole ei innembi säänest mõtsa viil kongi nännü. Ja näide sõnajalgu vaihel om sis viil alale puid ja taimi, määndse muialt maailmast katteva ärä joba kümme miljoni aastaga iist. Ja nigu iks, om kõik seo asi ärähäömise viimädse veere pääl.

Ku Pühält Helenält sõavägi vällä är viidi, sis olli paigapääldse inemise hädän, et kost umale vahtset tüüd löüdä. Hädäst aviti vällä „vahtse meremaa lina” — kiudtaim, miä kasusi saare pääl väega häste ja minkal oll suuren maailman lõppemalda turg. Turg katte ärä sis, ku 60ndil aastil naati pruukma kuntskiudu. Ja kuiki põra inämb kiäki saare pääl taad „linna” ei kasvata (tegeligult ei ole taa muiduki määneki lina, a hoobis liilia sugulane), kasus tä esi ja umapääd iks edesi ja sõnajalamõts taandus timä iist egä aastak viis meetrit üles mäehara poole.

Muiduki proomitas taad „linna” rahvuspargist vällä raguda ja paigapääldsit taimi asemele kükätä, a miä tuust kõgest vällä tule, om põra viil varra kõnelda.

Mi järgmine tsiht ollgi seosama Ristipäävä saar (Ascension, saar avastedi täpsele taivaminemise pühi aigu), miä Napoleoni avvus är annekteeriti ja kon om seoniaoni Inglise sõavägi pääl.

Sõita oll küländ lühkü ots, umbes 700 miili, mi lätsimi vällä puulpäävä, 30. detsembril ja aastagatuhande vahetimi ärä Lennuki pardal. Meil tuud muret es ole, et määnest aastaga- vahetust seos suures juubelis pitä, kapten ütel ärä, et vahtsene aastagatuhat alostas pääle 1. jaanuaril 2001 ja laiva pääl omma asa nii, kuis kapten ütles.

Tuule olli iks samasugadse tasaligu ja takast, nigu nä Lõuna-Aafrikast alaten omma olnu. Asi om tollen, et Atlandi suurmere pääl om aasta läbi kats perätü suurt korgrõhkkunda — üts om põha puul ja tõne lõuna puul ekvaatorit. Põha puul liigusse tuule peripäivä ümbre seo korgrõhkkunna süäme ja lõuna puul vastapäiva ja tuud tsõõritamist tege maakerä püürdmise jõud (Coriolise jõud). Passaadi ommaki üts osa tuust suurest tuuletsõõrist. Mi ole Häälootusest alaten olnu seo lõunapuuldse tuuletsõõri hummogupuuldse veere pääl, saanu tuuperäst takasttuult ja tan ei oleki säänest väega terävät passaate sisse jõudmise piiri.
Seo tii, midä mi sõidami, omgi vana purjelaivu tii India suurmerest Euroopale. Tõsel puul ekvaatorit nakasse meil vastalidse tuule olema ja mõne jahtlaiva sõitva Häälootuse mant Euroopale Kariibi mere kaudu, kats kõrd üle suurmere õnne tuuperäst, et saanu kõik aig perituule seen sõita.

Mi ole seo tasaligu tuulega jälleki spinnakeri all sõitnu ja neo ommaki arvada mi viimädse spinnisõidu seo tii pääl: vastalidse ja kõva tuulega seod purje pruuki ei saa. Ja taa suure spinnisõidu man juhtu meil üts väiku äpärdüs ka. Vaikse tuulega vaiu puri kõrras lonti ja ku tä sis jäll tuule vahtsest taade võtse, oll üts purjenukake jäänü vöörikantsli splindi külge kinni. Ja egäs tuule jõu vasta saa, kostki taa asi pedi perrä andma ja nii mi sis kaimi õnne päält, kuis mi purjekene tassakeiste rebenesi. Midägi seo vasta inämb tetä ka es ole. Purje praavitamise riistä omma meil muiduki laiva pääl oleman ja Margus sai umale tuust terves pääväs tüüd ja tegemist — purje umblemine om üts väega täpsä ja piinü tüü.

Neläpäävä (4. jaanuar) nakassi Ristipäävä saar kavvest paistma. A mi taha Georgetowni sadamale inämb õdagu sisse es sõida, jäimi hoobis triivi hummogut uutma. Saare pääl kehtis sõaväe kõrd, või juhtu, et meil lubatas taha jäiä ainult kates pääväs ja mi es taha niimuudu õdagudse jõudmisega ütest pääväst ilma jäiä. Et muidu lätt äkki seogi jupikene päävä iist kirjä. Ilma omma nüüt viimädside päivi seen jälleki ülearvo lämmäs lännü, päävä aigu om all kaiutin päält kolmekümne pügälä lämmint — ekvaator om lähiksel. Ja hummoguspoole üüd paistus põhataivan Suur Vanger joba ilosale kätte. Põhanagel jääs küll viil silmäpiiri taade, a kavvas tuudki inämb.


Georgetown 05.01.2001

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele