Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Aarne Tuisk katkestas Lennuki maailmareisi tervise tõttu
 
11.03.2000  

Aarne Tuisk katkestas Lennuki maailmareisi tervise tõttu

Indrek Schwede
Eesti Päevaleht
11.03.2000

Eestlaste ümbermaailmapurjetamise jahi Lennuk vanemtüürimees Aarne Tuisk peaks juba lähipäevil koju jõudma. Telefoniintervjuus Ushuaiast arvas põline purjetaja, et tema
katkestamine võis meeskonna kokkukuuluvustunnet suurendada.

Miks jätsite reisi pooleli?

Esimene põhjus on tervis. Kui jõudsime Brasiiliasse Salvadori, hakkasin köhima. Teadsin juba eelnevalt, et parem kopsupool on mul nõrk. Enne reisi algust lasin kopse üsna põhjalikult doktor Vilosiusel (Toomas Vilosiuse abikaasa – I. S.) kontrollida ja kõik oli korras. Aga ilmselt ei sobi mulle kuum kliima. Köha kestis Salvadorist Tulemaani välja. Alles siis, kui jõudsime kliimasse, mis sarnaneb meie omale, sain köhast lahti.
Teiseks ja kolmandaks said otsa vaim ning hing. See on nagu jookseks mõnd pikka distantsi ja siis oled tühi. Tundsin korraga, et mitte miski ei tõmba mind enam.

Miks vaim otsa sai?

Olen sellele palju mõelnud. Katkestamisotsus ei tulnud kergelt. Lihtsalt tunnen, et ei taha enam jätkata ja ongi kõik.

Ühes intervjuus enne sõitu ütlesite, et poisipõlvest peale olete unistanud üle Atlandi sõitmisest. Äkki sai vaim otsa pärast Atlandi ületamist?

Seda ma ei usu. Unistus oli tõesti selline, aga kui see oleks vaimukadumise põhjus, oleksin võinud juba Salvadoris lõpetada. Aga mina jõudsin ju Tulemaani välja.

Pidasin silmas, et võibolla toimus pingelangus teie sisemuses ja te ei teadvustanud seda.

Vaevalt küll.

Kehaliselt pidasite ikka vastu?

Jah. Olen eluaeg sporti teinud.

Kas enne reisi mõtlesite võimaliku vaimumurdumise üle?

Õige mitu korda. Aga ma ei näinud selles ohtu ja usun, et vaim oleks vastu pidanud. Vaimu murdis siiski stress, mis tulenes tervise ülesütlemisest. Olen rääkinud Tiiduga (Pruuli), kes on meie tohter. Arutasime, et kui praegu tervisega midagi juhtub, on veel võimalik ravida. Aga kui oleksime üle Vaikse ookeani, ja tervisega juhtub midagi kapitaalset, oleks ravimisvõimalused halvemad. Ma tegin endale selgeks, et seal võiksin meestele koormaks olla.

Kas Salvadoris lõi esimest korda põhe mõte sõit katkestada?

Seal seda mõtet veel pähe ei löönud, olin kindel, et teen selle ringi ära.

Millal siis esimest korda katkestamist kaalusite?

Kui ma ei eksi, oli see Buenos Aireses või Mar del Platas.

See mõte vist vajas aega, et lõplikult juurduda?

Ta immitses kuidagi vargsi. Otsuse tegemine ei olnud kerge. Õnneks on mul olnud võimalus Tiiduga (Pruuli) oma probleeme avameelselt arutada. Sõidu peal peab olema keegi, kellele südamemuresid rääkida. Igaühele neid paratamatult ei saa rääkida. Tiit soovitas mul mõelda. Tegingi seda ja jätkamise miinused kaalusid plussid üles. Nojaa muidugi minu vanus ka.

Kas asjaolu, et olete meeskonna vanim liige, võis mängida rolli teie omavahelises läbisaamises?

Ei. See polnud mingi probleem. Mehed on väga tublid ja nende seltsis ma ei tunne end kuidagi vanemana.

Kas te pole reisi jooksul tahtnud rusikat lauale lüüa ja mõnele mehele öelda, mis te temast arvate?

Ma ei ole sellise natuuriga, et löön rusika nina alla või põrutan vastu lauda. Muidugi tuleb ette igasugu asju, aga ma olen need tavaliselt enda sisse hoidnud.

Kas mõne mehe jutt või käitumine pole häirima hakanud?

Otseselt ei ole. Mõni repliik hakkab küll vahel vastu, jaht on väike ja kuhugi ära minna ei saa, aga vähemalt oma koisse saab ikka tõmbuda. See on püha koht. Sinna ei tule keegi edasi naagutama.

Teie magamiskoht on vööris, kus raputab eriti kõvasti. Kas see raputamine või sellest tulenev võimalik magamatus ei saanud tervisele saatuslikuks?

Olen liiga palju purjetanud. Mind ei häiri see raputamine ja üles-alla peksmine.

Äkki hakkas vaimu peale teie statsionaarne öine vahikord?

Ei. Selle rütmiga harjusin täiesti ära.

Tormi süüks ei saa midagi ajada – õiget lainet pole Lennuk vist tunda saanudki?

Mõne litaka oleme ikka saanud. Enne Tulemaale jõudmist oli kolm päeva tavalisest tormisem, aga ei midagi hullu tõepoolest.

Kas meeskonnakaaslased on pärast katkestamisotsust hakanud teisse teistmoodi suhtuma?

Ei ole. Tegin selle teatavaks 18. veebruaril, elame samamoodi edasi. Mul endal on tükkmaad kergem.

Kuidas selle otsuse teatavaks tegite?

Ütlesin kaptenile.

Kuidas meeskond teada sai?

Kapten teatas.

Mis näod meestel ees olid?

Täiesti normaalsed. Ikka samasugused ümmargused näod nagu iga jumala päev.

Mingi jälje see teade ikka pidi jätma. Ehk ollakse teie või üksteise suhtes tähelepanelikumad? Võibolla esimest korda saadi aru, et kõik ei pruugi nii minna, nagu plaanitud?

Kõik ei lähegi nii nagu plaanitud. Kellegi sisse ju ei näe, aga võibolla jättis minu otsus tõesti meestele mingi jälje. Nüüd ehk vaadatakse asja teiselt poolt, teise pilguga.

Kas see võis neile mõjuda positiivselt: et osatakse tähelepanelikumalt jälgida üksteise meeleolu, või on sel negatiivne mõju?

Usun, et jälg on pigem positiivne. Rasketel hetkedel, milliseid tuleb veel kindlasti, toetatakse teineteist rohkem. Muidugi ma ei taha öelda, et seni üldse toetamist polnud.

Kes teie kojusõidu kulud kinni maksab?

Ilmselt ise.

Lennuk asus Eestist teele kiirustamise tähe all. Kas ettevalmistus oli ikka piisav?

Iga asja kallal võib alati norida, aga tsipa kiireks läks tõesti. Jahi juures oleks andnud täiendada, proovisõite rohkem teha jne. Terve elu ongi ju lakkamatu õppimine.

Kas te teeksite midagi teistmoodi?

Teeks põhjalikuma ettevalmistuse. Aga ise vaevalt et kunagi sellist teekonda ette võtan.

Olete avamerd sõitnud 21 aastat, kas varem kuuma kliima kogemust polnud?

Ainult Mustal merel.

Paljud kaaslased on olnud suurte vaimsete huvidega inimesed. Kas see pole omavahelistes suhetes tunda andnud?

Ei, mitte üks raas.

Ega teie kaalutluses osaleda sellel reisil ei mänginud rolli raha?

Mitte üks raas.

Kas teil on aimu, milline suhtumine teid kodumaal ees ootab?

Seda ei oska öelda, mis ootab. Elu tahab edasielamist, abikaasaga olen telefoni teel rääkinud. Ajakirjanikud pommitavad ehk nädal või kaks, aga selleks olen valmis.

Kas keegi võib veel katkestada?

Teiste eest ei oska vastata. Kõike võib juhtuda. Sõidetud on ju vaid viis kuud, aga kolmteist kuud, terve aasta, on ju veel ees. Keegi pole millegi eest kaitstud. Kordan, et mul ei olnud otsuse tegemine kerge, aga ühel hetkel peab lihtsalt tõele näkku vaatama.

Kas abikaasale tuli see üllatusena?

Jah, mingil määral tõesti.

Kas ta toetas teid?

Ta kirjutas mulle, et kui asi läheb katastroofiliselt raskeks, peab pooleli jätma ja koju tulema. Kui tulen koju, lähen kohe tohtrite juurde ja uurin välja, kui tõsiselt võin katkestamise tervise süüks ajada.


--------------------------------------------------------
Aarne Tuisk

Sündinud: 19. juuni 1952 Haapsalus.

Lõpetanud: Haapsalu 8-klassiline kool (1968), Tallinna 6. Kutsekeskkool (1971).

Karjäär: Balti Laevaremonditehas (1971), Lääne Kaluri elektroonikatsehh (1976 -1985), Haapsalu Jahtklubi juhataja (1988 - 1999), KT. Jahid omanikke.

Perekond: Abikaasa Ulvi, Jarmo (22), Jaanika (17).



Kas teadsite, et...

...Aarne Tuisk valmistab käsitsi laevamudeleid ja viis aastat tagasi tegi ootamatult meremaali.


5 küsimust

Mida olete õppinud oma vanematelt?

Tööarmastust.

Mida eelistate vaadata telerist?

Sporti. Meeldivad kõik alad välja arvatud poks. Mulle ei meeldi mitte üks raas, kui antakse vastu nina.

Mitu krooni kulutate päevas?

Jahi peal mitte üks raas, aga Eestimaal natuke ikka läheb. Sada või sada viiskümmend krooni.

Mis on meie riigi head ja vead?

Hea on see, et meie riik asub maakaardil õiges kohas: maa ei värise ja orkaanid ei käi üle. Kui siit kaugemalt vaadata, siis ei oskagi miinuseid välja tuua. Lõuna-Ameerikas on palju rohkem vigu, kasvõi näiteks räpasus.

Kas armastuse pärast jätaksite oma senise elu?

Mitte kuidagi ei oska vastata!

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele