Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Patagoonia pärismaalased
 
18.03.2000  

Patagoonia pärismaalased

Tiit Pruuli, madrus
Eesti Päevaleht
18.03.2000

Lennuk on varsti juba terve kuu seilanud Patagoonia vetes. Suure osa maal oldud ajast oleme kulutanud selleks, et tutvuda siinsete põlisasukate ajalooga. Häid võimalusi on seejuures pakkunud Ushuaia (Argentiina) ning Puerto Williamsi (Tshiili) muuseumid ja raamatukogud.

Kui hispaanlased jõudsid 16. sajandil territooriumile, mis täna kuulub Argentiinale, elas siin väga umbkaudselt 750 000 indiaanlast, võimalik aga, et veelgi vähem (võrdluseks olgu märgitud, et Kesk-Mehhikos võis konkistatooride algaegadel olla kuni 25 miljonit indiaanlast).

Patagoonia, so Lõuna-Ameerika lõunaosa asustamise lugu toob esile mitmeid küsimusi, mis on tegelikult seotud ajaloolaste ja arheoloogide seni lõpuni selgeks vaidlemata vaidlustega Ameerika mandri asustamisloost üldiselt. Ühed teadlased ja teatmeteosed kinnitavad, et inimesed jõudsid siia üle Beringi väina juba 40 000 aastat tagasi, teised, mitte vähem soliidsed allikad arvavad, et see toimus palju hiljem. Põhja-Patagooniast Monte Verdest, mis asub Tsiili järvistu alal, on leitud kindlaid tõendeid inimasustusest seal 12 500 aastat tagasi.

Esimene kokkupuude eurooplastega oli Patagoonia pärismaalasil 1520. aastal, Magalhaesi ümberilmareisi aegu, tulemaalased kohtasid valget meest 1578, kui seal seilas Francis Drake i meeskond.

Eestlaste jaoks on mõistagi oluline, et siinseid paiku külastas 1823-1824 Otto von Kotzebue, kes kirjeldab pärismaalasi kui koledaid, kasvult väikesi, rohkem loomale kui inimesele sarnanevaid olendeid. Eks toonase suhtumisega, et tegu pole õigete inimestega, sai põhjendada põlisrahva väljasuretamist, nii et tänapaeval on elus veel ehk mõni üksik puhastverd Patagoonia indiaanlane.

Indiaanlaste arvukuse järsk vähenemine algas siis, kui 19. sajandi teisel poolel jõuti selle kauge maanurga tõsisema koloniseerimiseni. Tekkisid esimesed lambafarmid ja tulid kullaotsijad, kes kutsusid indiaanlaste vastu tegutsema palgasõdurid.

Täna pärastlõunal alustasime Puerto Williamsist liikumist Hoorni neeme suunas. Kas Lennuk on nende ridade trükki mineku ajaks juba asunud Hoorni neeme võtma või ei, sõltub täielikult sellest, kas oleme leidnud üksteise järel läänest itta kihutavate tsüklonite vahel augu, kust õnnestuks läbi pugeda. Mõned päevad tagasi mõõtis me anemomeeter mägedest tuleva pagi kiiruseks 34,7 meetrit sekundis. Avamerel on tuule kiirus hetkel 20 kuni 22 meetrit sekundis, laine kõrgus 4 meetrit. Sajab vihma, õhutemperatuur +10 kraadi ümber.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele