Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Eesti Antarktika ekspeditsioonile!
 
17.02.2001  

EPL


Mart Saarso, Jahtlaeva Lennuk kapten

Lennuki ümberilmareis hakkab lõpule jõudma ja väikerahvana oleme suutnud endile ühtteist tõestada. Miks mitte võtta järgmise sihina ette Eesti oma Antarktika ekspeditsioon.

Viimasel ülesõidul Banjul – Ponta Delgada ületas Lennuk oma tunamulluse kursijoone ja sellega sai maakerale ring peale tehtud. Jäänud on viimased 2600 miili talviselt külma ja tormist merd.
Kodutee viib mõtted kodule ning tulles pikalt reisilt pakitseb sisemuses soov nähtut-kogetut kodustes tegemistes rakendada ja uusi sihte seada.


ON JU LENNUKI AINSAKS LASTIKS TEADMISED, KOGEMUSED, EMOTSIOONID ja kaugetes paikades sõlmitud head suhted. Nendes seostes sooviksin lugejaga jagada kaht minu jaoks olulist kogemust ning vaadata pisut tulevikku.

Rõõmustav ja optimismi sisendav on võrdleva vaatlemisega tekkinud tõdemus, et meie koduks on pisike, vägagi hästi organiseeritud ja omadega suurepäraselt toime tulev riik. Vaatamata suurele arenguruumile ei ole meil mingit põhjust tunda end selles maailmas väikeste, väetite ega mahajäänutena. Me pole mereriigina küll nii tuntud, kui näiteks Norra või Taani, kuid usun, et tulevikus pole laeva ahtris lehviv sini-must-valge kaugetes sadamates haruldus.

Kohutav inimtegevus. Hoopis kurvem on tõdeda, et meres hulpiv tühi plekkvaat, vana kilekott või plastpudel ei ole haruldane ka ookeani avaosades, rannikust tuhandete miilide kaugusel. Suurte linnade ümbruses võib aga meres näha hirmuäratavates kogustes inimtegevuse jäätmeid. Vaikse ja India ookeanide kaunite korallisaarte randades võib leida terveid prügilademeid, mis pole kohaliku päritoluga, vaid ookeani poolt kaldale heidetud.

Mida on meil nende kahe teadmisega peale hakata? Lennuki reis on demonstreerinud ammu tuntud tõsiasja, et igast Eesti sadamast viib otseühendus ilmamere avarustele ja kaugetesse maadesse. Meri ühendab meid maailmaga ja see on kui taevane kingitus. See on hulk võimalusi, mis pole veel kaugeltki täielikku kasutust leidnud. Me alles ehitame oma mereriiklust, ehitame laevu, korrastame sadamaid ja tuletorne ning õpetame oma lapsi purjetama. Oleme harjunud ütlema “meite meri”. Emake Loodus tunnistab aga ainult üht merd ja see on meile kõigile ühine ilmameri. Seepärast on meile koos mereriigiks olemisest tulenevate võimalustega, langenud ka mereriigiks olemise vastutus. Maakera ümbritsev atmosfäär ja maailmaookean on meil teiste rahvastega ühine ja seepärast peame suutma ja tahtma näha piltlikult öeldes Väinamerest kaugemale ja Kunda korstendest kõrgemale.

Mõjutagem planeedi tulevikku. Vaatamata ajutistele omavahelistele naaklemistele, mis ajakirjanduse kaudu väljapoole üpris veidra mulje jätavad, on meie kõigi ühiseks sihiks viia Eesti nende riikide hulka, kes mõjutavad planeedi tulevikku. Selle tuleviku lahutamatuks osaks on globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamine, mis eeldab asjaosaliste panust maailmaookeani, atmosfääri ja polaaralade uurimisel. See on kui investeering tulevikku, laste heaks. Maailm ei oota meilt massiivseid ekspeditsioone tuumajõul töötavate laevade ja rasketransportlennukitega. Küll aga oleks igas plaanis positiivne osaleda rahvusvahelises koostöös meile jõukohastes mastaapides. Parem väike ja efektiivne, kui mitte midagi.


EESTIS ON OLEMAS MERE-, POLAAR- JA ATMOSFÄÄRI UURINGUTE KOGEMUS, mille taset pole vaja häbeneda. Lähiajal loodame lõplikult tõestada, et ka väikese alusega suudame purjetada kaugetele ja tormistele meredele. Eesti on liitumas Antarktika Lepinguga. Vaja on tahtmist, raha ja tööd ning teoks võiks saada Eesti Antarktika Ekspeditsioon. Antarktis ja seda ümbritsev Lõunaookean on maailmajagu, mis mõjutab globaalse kliima kujunemist kõige enam ning on seetõttu ja tänu Antarktika Lepingule kujunenud omamoodi rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö areeniks. Antarktis on eikellegi maa, seega ka meie maa ja selle ümber on ka “meite meri”.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele