Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Uusaasta kolme värvika persooniga
 
08.01.2000  

Tiit Pruuli, madrus
Eesti Päevaleht

Salvador de Bahia on Brasiilia kunagine pealinn (kuni aastani 1763), riigi koloniaal- ja orjakaubanduskeskus. Ta on mustanahalise Brasiilia sümbol, kus kõige eredamalt säilinud Aafrika esivanemailt päritud elustiil ja kultuuritavad (kas või näiteks capoeira-võitlustantsud, olodum-trummiorkestrid, candomble – senini säilinud iidne usund).
Linna jõukamale rahvale oli ehitatud 3 suurt piduplatsi tantsutelkide, rikkalike toidulaudade ja kikilipsustet mustade teenijatega. Lihtsamad inimesed pidasid oma suurt rahvapidu Barra rannal neegritrummide ja -tantsude saatel. Nende kahe peo menüüd olid väga erinevad. Nii jõid valgesse riietatud heakodanlased kallist viskit (50 reali pudel), nahavärvilt tõmmum ja riietuselt räpakam rahvas aga suhkrurooviina cacaca t (1.60 pudel) või sellest laimi mahla ja jää lisamisel valmistatud caipirinhat.
Lennuki meeskond võttis esmalt uue aasta vastu laeva pardal kohaliku aja järgi kell 20.00 (Eesti aja järgi 24.00). Suurt pidu ei peetud, lauldi mõned eestikeelsed laulud ja tõsteti plekktopsid shampanjaga. Õhtu edenedes sulanduti kohalikku ülevoolavasse peomeeleollu. Paljudest Salvadoris kohatud rohkem või vähem kenadest inimestest tahaks praegu väga lühidalt koondportreteerida kolme.
Alberto – tüüpiline suure riigi bürokraatiakruvi, kes võtab heal meelel vastu kingitusi, pisemategi otsuste tegemiseks peab telefoneerima föderaalriigi pealinna Braziliasse, lubab sulle üht, teeb aga kindlasti teist, kardab oma ametikoha parast, aga sellegipoolest ei vaevu õigeks ajaks kohale tulema või – veelgi hullem – seadust lugema. Rikkus oma juhmuses pisut meie pidutuju ja muljet Brasiiliast.
Faida – lõbujanuline brasiillanna, kes, nagu siinses katoliiklikus raamistikus tavaks, esineb päevavalges edasipüüdliku ja ontliku kodanikuna, õhtu saabudes aga tantsib end higiseks, joob meeletuks ja suitsetab politseinikele märkamatult mõistuse peast.
Enrico – itaalia meresõitja, kes oma hädisel purjekal teel juba 1997. aastast. Oma reisi sihtpunkti ta ei teadnud, see polnudki talle tähtis, nagu ka see, et raha oli otsas, paadil polnud mootorit ega radarit, VHF-raadio aku oli läbi ja tõenäoliselt ei oota teda mitte kusagil mitte keegi. Aga kui kutsusime selle üksiku mehe vana aasta õhtul oma laevale õhtusöögile, selgus et ta mere- ja sadamalood on lõbusad, ta ise lausa pakatab elurõõmust ja ootusest, et pääseda Brasiilia sanitaarvõimude käest uuesti merele.
Ka Lennuk on taas ookeanil, kurss Rio de Janeirole, pardal 8 meest. Lisaks põhimeeskonnale võitlevad lämmatava kuumusega välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ja Tele2 nõukogu esimees Tõnis Palts.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele