Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Benoa - Direction
 
02.10.2000  

Võrumaa Teataja


Viil viimädse ilmasõa aigu, ku Jaapan okupiirse Kagu-Aasia saari, ole es määndsitki indoneeslaisi olemangi. Indoneesia riik tekkü näide saari pääle peräst sõta. Tan elli satu eri rahvit ja kõneldi satu eri kiili ja ainuke ütine asi oll tuu, et kõik nuu rahva elli Hollandi Hummogu-India nimelidse asumaa piire seen. Indoneesiale es avita ütsindä hollandlaisi asumaast, tä võtse hildamba sõaga är ka portugallaisi Hummogu-Timori. Tan peeti aasta- kümnit sissisõta ja alles kõge viimädsel aol, peräst president Soeharto maahavõtmist 1998. aastagal, sai Hummogu-Timor lõpus esisaisvas. Vahtsest Gineast ja paapuade sissisõast Indoneesia riigi vasta ma üten reisikirän joba kiroti.
Et kõigist näist rahvist vahtsene ja ütine Indoneesia rahvas vällä areta, tetti riigikeeles Bahasa Indonesia. Seo kiil om luudu Sumatra saare lõunajaon kõneldu malai keele põha pääle ja põraaigse indoneeslase mõistva hariligult mõlembit — umma kiilt ja riigikiilt. Indoneesian eläs päält katesaa miljoni inemise ja seoga om tä rahvaarvu perrä neläs riik maailman. Ja egä aastak tule näid kolm miljonit manu, nii et konagi 2030 paiku piässi 300 miljonit täüs saama.

Bali saar oll esisaisva riik viil 20. aastagasaa algusen. Ku 1906. aastaga sügüse nakassi hollandlase ummi laivu päält Bali pääliina Denpasari pommitama, oll kõigile selge, et päsemäldä päävä omma käen ja et balilaisil ole ei inämb kuiki võimalik seod sõta võita ja umma riiki alale hoita. Tuupääle lätsi 4000 paigapäälset ülikut lootuselda lahingun vaba- surma, kuiki hollandlase meelüti näid alistuma. Seo asa nimi oll puputan — võitlemine kuni viimädseni. Sääne lahingun ja võidelden kuulmine oll avvuasi ja egäl juhtumisel hulga paremb, ku alla andmine vai maalt vällä pagemine.

Bali om täämbädse pääväni kõgest muust Indoneesiast küländ tõistmuudu. Seo kate Saaremaa suuru saare pääl eläs kolm miljonit inemist, tan kõneldas bali kiilt ja ku tõse indoneeslase omma päämidselt muhameedlase, sis Bali pääl om alale hoitu hinduism. Õigele üteldä om tä küll määneki hinduismi, budismi ja paigapäälse vana usu segu. Ku naabrisaar Jaava 15.-16. aastagasaal islami-usulidses är kääneti, sis pagesi tast hinduismi preestri, tandsja, kuntsnigu, moosekandi ja muu kultuura-inemise är Bali pääle. Bali saarel oll jo inne oleman uma kimmäs kunsti- ja muusigaelo, nüüt segäti seo manutuudu värgiga ütte ja tuust omgi sis saanu täämbätse päävä Bali kultuur.

Ja taad kultuuri om tan tõtest väega pallo. Ku edimält Bali pääl ümbre kaet, sis saa ei arvo, määndse huune omma templi, määndse omma poodi ja määndse omma elämise tare. Kõigil näil omma üttemuudu kaarteveere ülespiten käänetü, saina vällänikerdedü kivvest tettü ja mitmesugatsit kujokesi täüs. A pikäpääle nakat näil huunil iks vahet tegemä. Ja paiga- pääldsest usust tan müüdä kaia ole ei võimalik. Uma templi om egäl küläl, egäl perekunnal ja eski egäl huunel, riisipõllul, tiiristil ja nii edesi. Viimädse omma küll inämb tsillukese altari muudu, kohe egä päiv väikukene ohvri tuvvas.

Rahvast om tan pallo, liiklus om väega tihe ja külä omma nii ütte kasunu, et tiid piten sõiten ole ei võimalik vahet tetä, kon üts külä algas ja tõne lõpes. Ku üldse, sis ainult tuuperrä, määnest kraami tii veeren müvväs — egä külä tege määnestki umma kimmäst käsitüüd, tan omma kiviragojide külä, potitegijide külä, mööblimeistride külä ja nii edesi. Ja kohe viil veidükesegi mahus, taha tetäs riisipõllu. Riis taht kasumises pallo vett ja üle- ujotamist saia ja tuuperäst omma mäki pääle tettu terrassi — taha saat sis põllu pääle uma tahtmist müüdä vett manu laske, niikuis parasjago vaia om. Egän külän om uma põllu- pedäjide organisatsioon vai ütistü, kiä hoolitses tolle iist, et viijuhtmise kanali kõrran olessi. Kõneldas, et ütistü päälikus pandas seo miis, kelle põld om kõge alomine — ku tä jõud asa niimuudu kõrran hoita, et vesi timä põllu pääle jõud, sis om kindmäle kõigil tõisil ka vesi oleman. Väiku riisilooma kasvatedas ette ja kükätäs sis ütshaaval vii sisse. Ku kõge taa tüü pääle mõtlema nakat, sis ma ole ei inämb niiväega kindmä, et põhamaalaisil tule põllu- pedämises hirmsale pallo tüüd tetä ja et lõuna puul ole ei inemiisil muud mureht ku õnne uuta, et kuna banaan suuhte satas.

Balilase hoitva kõrda ja puhtust, omma päältnätä väega terve inemise ja võtva võõrit lahkele vasta. Ainukene hädä om tuu, et seo võõrile lahke olemine om hariligult iks tsihitu üte asa pääle — näile võõrile midägi maaha müvvä vai näide päält kuiki tõistmuudu tiini. Kõik hinna omma kaubeldava ja kauplemise ruum om väega suur. Näütüses üte taksosõidu hind Kuta liinast Benoa sadamale satte kauplemise man 70 000 ruupia päält 20 000 pääle (1 Eesti kroon om umbes 500 ruupiat). Müüjä ütles sulle kõgepäält uma hinna ja ku sa tuuka peri ei ole, sis küsüs, kupallo sa esi olet nõun massma. Ja ku om nätä, et sa asa vasta iks õiget huvvi ei tunne ja nakat är minemä, sis nakas hind väega kipest ala minemä. Mi põha- maalaisi temperamendi jaos om tuu muiduki veidükese võõras, ku müüjä sulle uma kaubaga uulidsa pääl perrä juusk ja hõik kõva helüga iks kõrd-kõrrast madalambat hinda. Vaihepääl tule tuust asast sääne esimuudu väsümüs pääle, nii et ei julgu inämb poodi poole kaiaki, sisse minemisest kõnelemalda. Muidu peräst ei jõvva jäll poodimüüjäle kuiki selges tetä, et sul tõtest ütte vai tõist asja vaia ei ole ja et rahha ei ole ka sukugi.

Bali templile sissepäsemises tule võõril Bali-perätse rõiva sälgä panda. Miihi ja naisi jaos ütine rõivas om sarong, seo om sääne nelänukeline rõivatükk, miä ümbre kõtu käänetäs ja pruntsi aset täüt. Ainult sarongi köütmine käü miihil ja naisil esimuudu. Midä lähembäle templile jõvvat, tedä korembas lätvä saronge hinna. Peris templivärte man mass joba sarongi rentmine inämb ku muial ostmine. Ja ku om nätä, et sa iks tõtest templile minnä tahat, sis kiäki inämb hinda alla ka ei lase.

Mi saimi tan Bali pääl olla küländ lühküt aigu, a tuust huulmalda jõudsemi iks ütte ja tõist är tetä: gamelan-muusiga är kullelda (seo om sääne esimuudu orkestri, kon päämidse muusigariista omma mitmesugadse ksülofoni ja gongi); Anomi templin ahvitantsu ja tule- tantsu kaia (tuletants om seo, kon tandsitas paljide jalguga tule seen); Ubudi ahvimõtsan är kävvü (tan om templi ja templiahvi, neo makaagi omma pühä eläjäkese, a nä omma kõge uma pühädüse man küländ häbemäldä — Kasteheinal rabasi üts suur esäne viipudeli käest är ja tõne nakassi Riisalo püksikarmanit jürämä, kon tä umma närimiskummi hoitse); üllen mäki pääl Baturi templin kävvü (seo templi om kraatri veere pääl ja Baturi tulemägi tegütsi viil 1994. aastagal), Kintamani külän palotus-matusse tõse päävä toimetuisi kaia (Bali matus käü niimuudu, et kõgepäält maetas inemine maaha ja sis kindmä ao takka kaivetas kadunukese üles ja palotedas ütenkoon är — tan Kintamanin oll eelmine päiv kõrraga palotedu 111 koolnukeist, tõsel pääväl oll kolme külä rahvas koon ja pand kokko templile viimise andid); Besakii templin kävvü (seo om Bali kõge suuremb templi-kompleks, tan om kokko 12 templit ja näide hulgan ka Bali kuningide perekunna-templi); liikluspolitseinigu käest trahvi saia (liiklus Bali pääl om hirmsa, tä om vassakpuulne ja tan om kistumalda pallo tsiklimiihi, kiä nõglusse ümbre autode nigu kihulaseparv. Mis iist mi pedi trahvi massma, tuust mi arvo es saaki) ja kindmäle viil midägi, miä kõrraga miilde ei tule. A no avitas tuustki. Kapteni-herräl oll tõsepäävä sündümise päiv ja miiskund kinkse tälle Bali väidse — tolle nimi om kriss, timä terä om lainelidse kujoga ja tä om Damaskuse terässe põhimõttel tettü.

Tuusama tõsepäiv (26. septembri) lätsimi Benoa sadamast vällä ja võtsemi kursi Kookose- saari pääle. Edimält oll mi plaanin inne Kookosesaari viil Jõulusaare pääl är kävvü. A aig press meid takast, mi piät India suurmerest inne üle saama, ku tan orkaani-ohtlik aig pääle nakas ja nii mi sis otsustimi ao kokkohoitmises taa Jõulusaarekese vahele jättä. Seosama hoovus, miä meid inne Bali saare manu es lase, aviti nüüd takast ja mi teimi väega ilosat sõitu — mi edimädse üüsidse vahiga purjetimi 41 miili, seo tege keskmist kiirust veidükese päält kümne sõlme. Hariligult om väega hää tulemus, ku üte vahiga 30 miili läbi är sõidat.

Ja kuiki hoovus katte varsti ärä, teimi ilosat sõitu iks edesi. Mi olli lõpus jälleki neo kavva oodetu kagu-passaadi kätte saanu. Bali saare päält Kookosesaari pääle om 1100 miili, mi purjetimi seod vahemaad vähämb ku kuus päivä, tuu tege üüpäävädses läbisõidus pia 200 miili. Nii hääd sõitu mi uma reisi aigu ei oleki viil tennü. Vai ku olemi, sis peris sõidu algusen Atlandi pääl inne Madeirat. Viimädse üü teimi viil aigu parajas,et es pedänü pümmega rahude vaihel sõitma ja Directioni saare manu jõudsemi iispäävä (2. oktoobri) hummogu edimädse valgega. Säänest sadamat, et jahiga kai viirde päset, näide saari man ei oleki, a laguunin ankru pääl saista om tan ka väega hää ja varoline. Ainuke hädä, et kõik vii ja proviandi piät nüüt kummipaadikesega laiva pääle vidämä.

Siist edesi sais meil iin ümbreilma reisi kõge pikemb etapp — 2400 miili laket vett ütest India suuremere veerest tõiste, Kookosesaari päält Mauritiusele. Ja meile kulunu väega är, et neo passaadi püsünü sammamuudu edesi kõge seo järgmidse etapi joosul.


Direction 2.10.2000

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele