Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Lennuk on olnud merel täpselt aasta
 
17.10.2000  

Krista Taim
SL Õhtuleht


“Meil kõigil on läinud see aasta hästi, oleme kenasti hakkama saanud,” tunnistab jahtlaeva Lennuk tüürimehe naine Karin Kastehein. “Kurbi ja murelikke meremehenaisi ei ole meist saanud.”

Juba aasta ootavad naised pikisilmi koju oma mehi, kes purjetavad Lennukiga ümber maailma. Aasta meesteta on möödunud kiiresti ja valutult.

Maailmarändureid koju ootama jäänud naised ja lapsed tähistasid pühapäeval meeste merelemineku aastapäeva Naissaarel.

“Istusime pika laua taga mändide alla, rääksime, mida keegi on teinud, meenutasime meeste mereleminekut. Jalutasime rannas, korjasime kive, oli mõnus,” räägib Lennuki kolmanda tüürimehe naine Karin Kastehein. Naised on loonud omaette sõpruskonna. Tullakse kokku nii pühade ajal kui ka sünnipäevadeks. Elatakse kaasa üksteise muredele ja rõõmudele ning ollakse rasketel hetkedel toeks.

Postkaardid ja kõned toetavad

Kui abikaasa ümbermaailmareisi ideest rääkis, oli see Karinile ootamatu. “Rusikat ma lauale ei löönud, aga järelemõtlemise aega vajasin küll,” tunnistab ta.

Kaheksa-aastane Kaare ja kolmeteistkümnene Kadri olid isa reisiideest kohe vaimustuses. “Lastel on aja mõiste natuke teistsugune, nad olid väga põnevil ega mõelnud sellele, kui kaua isa ära on. Aasta on nüüd möödas, pool veel jäänud oodata. Nii just ei ole, et mõtlen iga päev, kuidas tal läheb, kuid seda juhtub tihti,” räägib Karin.

Ootamise on kergemaks teinud kaugetest sadamatest saabunud postkaardid ja telefonikõned. “Praegu on levis suurem auk, aga muidu oleme tihti ühenduses,” ütleb Karin.

Tugevad naised

“Meremeeste naised on tugevamad kui teised. Nad oskavad hinnata aega, kui mees on kodus. Siis ei tehta tühiasjadest numbrit,” arvab Lennuki kapteni abikaasa Gled- Airiin Saarso. Saarso pere kõige pikem lahusolek on olnud poolteist kuud, kui Mart Saarso oli Antarktika ekspeditsioonil.

Mehe ümbermaailmareisi ideest sai Gled-Airiin teada kohe temaga tutvudes. “Ma toetasin teda, kuigi algul tundus asi ebareaalne.

Kui plaan aga reaalseks sai, tekkis väike kartus, kuidas ma üksi kõigega hakkam saan,” räägib Gled-Airiin. “Ikkagi poolteist aastat lahus ja toime tuleb tulla nii majanduslikult kui ka moraalselt.

Ikka on neid asju, mida tahaks mehega arutada. Kuid kui ennast kokku võtta, saab kõigega hakkama.

Alles täna (eile - toim.) hommikul arutasime lastega - vaat kui hea, et isa juba aasta tagasi, aga mitte täna reisile läks. Nüüd, kui aasta on möödas, on küll tunne, et ta võiks juba koju tulla. Aga muretsemiseks ei ole põhjust, see halvab ainult meeli. Praegu on selline kindel tunne. Ei taha ära sõnuda, kuid siiani on kõik hästi sujunud,” räägib kapteniproua.

Läinud aasta 6. novembril Harlingeni sadamas Lennuki teise tüürimehega abiellunud Signe Riisalo tunneb samasugust ootust nagu siis, kui mees merele läks. “Kui tutvusime, siis juba teadsin, et ta plaanib ümber maailma purjetada, ja toetasin igati ta unistust, kuigi pean üksi hakkama saama,” meenutab Signe. Lahus oldud aasta on teda õpetanud rohkem iseendaga olema ja pannud harrastama uut hobi - purjetamist.




Allveearheoloog Vello Mäss igatseb reisile

“Oleks ma veidi noorem, võtaks ka mõne reisi ette,” tunnistab meremuuseumi teadur Vello Mäss. “Kas nüüd just ümber maailma, kuid midagi kindlasti. Troopikasse, kus Lennuk praegu on, ma ei igatse.”

“Kui arvate, et troopikas on hea purjetada, siis eksite,” räägib Mäss edasi. “Päike kõrvetab kogu aeg, nahk kõrbeb punaseks ja varju pole kusagilt leida.”

Ülekuumenenud keha saab muidugi jahi ümber vette kasta, kuid soolane ookeanivesi kõrvetab seda hullusti. Samuti on troopikas tavalised haige kurk, nohu ja köha. “Põhjamaalasele ikka veidi väsitav,” ütleb Mäss.

Samas hoiatab Mäss ümbermaailmareisijaid, et neid ootab väga raske piirkond. “Aafrika lõunatipu ümber on novembris orkaanid,” teab ta. “Meri ei kingi midagi ja kindlasti tuleb purjetajatel lõivu maksta. Kolmandik teekonnast on veel ees.”

Siiani on Lennuki teekond möödunud suuremate tormideta. Isegi kardetud Vaikne ookean ületati soodsate tuultega. Raskemad tormid tabasid jahti eelmise aasta oktoobris Põhjameres.

Kui purjetajad tuleva aasta aprillis koju naasevad, on neist saanud hoopis teised mehed. Mäss võrdleb neid Kuul käinud Apollo astronautidega. “Kõik tunnistasid: oleme näinud seda, mida enne nähtud pole,” räägib ta.

Oktoobris, kui täitub kaks aastat Lennuki teekonna algusest, plaanib muuseum reisist suuremat näitust. Seni saab pardalt saadetud postkaarte, suveniire ja teekonna kaarti jälgida muuseumi fuajees.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele