Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Mehed lõbutsevad bordellis
 
19.02.2001  

Kristi Vainküla
SL Õhtuleht


Meremehed iga kell naistest ei räägi. Margus Kastehein pikib naistejutu vahele tänusõnu sponsoritele.
“Nii palju kui olen maailma meresid sõitnud, olen märganud, et igal saarel ja mandril on oma näkid, aalid ja veteemad. Neid on väga raske kohata, muide. Mina pole ühtegi näinud,” räägib Kastehein.

“Jutt, et kõik mehed jooksevad sadamas lõbumajja, on legend. See on umbes sama jutt, kui et meremehed joovad palju,” seletab kapten Mart Saarso. Mõni aeg tagasi rääkis ta ühes sadamas purupurjus kalalaevamehega. Too oli imestanud, kuidas ta joodik on - viis päeva kaldal, neist kolm maani täis. Aga ülejäänud päevad merel on tilgatult kaine. Kes joob siis rohkem?

Kõik enda eest

Kuidas keegi sadamas käitub, on individuaalne. Kapten meestele kätt ette ei pane.

“Meestel naistega, mis mõttes? Et kuidas on?” tundub Saarso seda teemat kartvat. “See on hell teema, see sadamas naistes käimine. Siin laevas ei ole tegemist tüüpiliste meremeestega. Ma ei võta kunagi kellegi eest mürki, kuid pole tähele pannud, et keegi oleks käinud... Siin on noored mehed, kõigil on pered, väikesed lapsed,” räägib Saarso. “Kurat võtaks! Kas tõesti on see väärt, et seda ilusat lõhkuda? See, mis sa sealt saad, on nii kuradi vähe, et selle nimel kõik kaotada. Ei iialgi. Aga mina räägin ainult iseendast.” Saarso ilme ja silmavaade ei reeda ühtki teist meeskonnaliiget.

“Muidugi oleme bordellis käinud. Seal on väga lõbus,” tunnistab Tiit Riisalo, ilme liikumatu. “Aga mitte selles mõttes... Paljudel maadel, näiteks Ladina-Ameerikas, on need seltsielu keskused. Seal tantsitakse ja võetakse viina.”

Ja kõik piirnebki ainult tantsimisega?

Mitmenaisepidaja Riisalo

“Meie või?” Riisalolt tuleb pisut norsatav naerupahvak. “Ma võin ju ainult enda kohta rääkida. Mina pole ostetud armastust selle reisi jooksul pruukinud. Pole olnud vajadust.” Ohkab, et kõige ilusamad naised on Eestis, kuigi on kaunikesi tähele pannud Polüneesiaski. “Balil on ka ilusad tüdrukud, väga odavad. Aga võib võtta ainult massaaþi. Meie võtsime.”

Meremees Riisalo köhatab hääle puhtaks: “Inimesel, s.t. ka meil on sellised vajadused, ei saa eitada. Kuid tänapäeval on riske nii palju. Minu nagu noh, nälg seksuaalelu järele pole nii kustutamatu, et peaksin selle pärast riskima ei tea millega.”

Ometi tegi Riisalo Gambias jälle pulmad. Alles see oli, kui ta Signe Kaplaniga Hollandis meeldejäävalt abiellus.

Kuu aega tagasi Aafrikas üürisid Riisalo, Pruuli, Kama ja üks kohalik teejuht väikese dþiibi. 40 kilomeetrit sõideti maha ja jõuti väikesesse külla. Riisalo soov küla kultuuriprogrammi näha sai külavanemale aukohuseks. Lisaks löödi maha ka kana.

Pimeduse saabudes tormasid aga mustad naised keset külaväljakut, tantsisid, hõõrutasid puusi ning ekstaasi jõudes rabasid Riisalol käest kinni.

“Tantsisime veidi, siis pandi üks tüdruk mulle kõrvale, rätikud laoti ümber, kulinad pähe ning öeldi, et nüüd on pulmad.” Eestisse ei pidanud Riisalo õnneks naist kaasa võtma. “Isegi vihjeid ei tehtud,” on Riisalo pärast näidispulmatamist siiski ühenaisepidaja.

Vanuatul olid mehed samuti ärevil. Laevnikud kuulsid kõrvalt kohalike meeste kurtmist, et kuivatatud kookospähkli tuuma hind on odavnenud ning naiste hind jälle väga kõrge. Kui Tõnis Arro uuris, kuidas see naisevõtuvärk käib ja kui palju siis maksma peab, teatas külavanem: 80 000 kohalikku rahaühikut. Mõni minut pärast kõnelust hakkasid valgete meeste teele sattuma noored kelmikalt naeratavad neiud. “Neil vist tekkis lootus, et me ei uurigi teoreetiliselt,” itsitab Riisalo.

Pruuli igatseb pere juurde

“Naine ja mu kaks tütart ootavad mind. Tundub, et isegi väga,” sõnab Pruuli veidi häbelikult. “Nendega põhiliselt räägingi - ilma nende häält kuulmata ei kujutaks matka ettegi.” Igatsusest lähedaste järele räägib ka asjaolu, et Pruuli ületab iga kuu neile antud 20minutist tasuta kõneaega. Pruuli on kõva helistaja, juba praegu on tal kirjas üle saja minuti.

Kapten Mart Saarso joob kuuma kohvi.

“Ootan koju jõudmist. Ükski asi ei saa lõputult kesta ja reis hakkabki lõppema. Ma ei ole tabanud ennast sellelt mõttelt: jube kahju, et see otsa saab! Koju tahaks küll, igatsus kuulub siia juurde.”

Kõigi meeste õnn on see, et kodus on nendeta hakkama saadud. “Reisi katkestamise mõte võiks tulla kõne alla, kui keegi on haigeks jäänud või midagi on väga-väga halvasti. Kõik on aga hästi olnud,” ütleb kapten ja koputab kolm korda vastu puud. Meremehed on väga ebausklikud - laevas ei tohi vilistada. Samuti ei väljuta mitte kunagi sadamast 13. kuupäeval või reedesel päeval. Siiski on Lennuk vähemalt kord sadamast reedel teele läinud.

“Perekonda ei saa asendada miski. Nii nagu ei saa maailmareis asendada perekonda. Inimese elu koosneb mitmetest tahkudest. Võime öelda, et teeme kõike oma laste nimel. Vale jutt, ei tee. Püüdleme hingelise tasakaalu poole. Kui oled maailmareisil ja kui sul pole kedagi, kes sind kodus ootab, on asi tasakaalust väljas. Ka siis on asi tasakaalust väljas, kui oled kodus ja naine ütleb: sa ei lähe kuhugi. Õige on see - sa lähed, kuigi minek võtab silma niiskeks... Aga teadmine, et sind oodatakse, sul on kodu...” ütleb Saarso.

Väärt naine ootab

Saarso igatseb abikaasat Gled-Airiini enda kõrvale teatud kohtades.

“Naine on õppinud kunsti ja käsitööd, õpetanud kunstiajalugu. Käin sellistes paikades, mida külastades saan aru, et seda kohta võiks minu asemel vaadata mu naine. Ta mõistaks ja naudiks ning oskaks sellest aru saada märksa enam kui mina. Neil hetkedel on mul südamest kahju, et ta pole minu kõrval.... Kuid meil on pikk sõit ja päevad sarnased nagu neegrid kõrbes, ma ei usu, et tal lõbus oleks. Meresõit on üks naljakas asi: kui oled merel, tahad sadamasse, kui sadamas, siis merele. See on minuga nii. Vaevalt see naisega nii oleks.”

Kapteni juttu tulevad pikemad pausid, kui abikaasast juttu tuleb. “Ta on kange ja tragi, see pole mulle üllatus. Ta on... muidugi, igal juhul...väärt naine.” Vihma tibutab ning tuul õõtsutab jahti. (“Ära sa jumala pärast laeva kohta paat ütle, siis võib meie jumal solvuda,” torkavad laevamehed kapteni tõsist ilmet nähes.)

Saarso pole küsinud, kuid usub, et kõigil meestel on perepildid kaasas. Kaptenil endal on ports laste joonistusi ja kirju, mida vaadates hea hakkab.

“Seda ei pea häbenema, koduigatsus on meremeestel üks raskemaid asju. Muidugi on tormid, külmad ja eriolukorrad, kuid see pole nii raske. Pikk lahusolek on ikka raskem. Keegi meremees ütles: pole võimalik kogeda seda rõõmu, mida tähendab pikalt reisilt tagasitulek. Kes merel pole olnud, seda teada ei saa. Täpselt nii, nagu meestel jäävad sünnivalud teadmata.”

Riisalo mõtleb mesinädalatele

Tiit Riisalo mõtleb oma kaasat Signet enda kõrvale kogu aeg. “Oleme sarnased inimesed. Näiteks filmid, suusamaratonid, rattasõit, matkamine, see meeldib meile. Signe on suur veinisõber. Kaplinnas veinimõisates ringi käies oleks ta õnnelik olnud. Kui peaks mesinädalaid veetma minema, oleks see üks koht.”

Riisalo nimetab suureks jamaks asjaolu, et Signe on purjetama hakanud. “Algul arvasin, et äkki on nali, kuid ei, terve suve sõitsid nad naiskonnaga ringi. Nüüd, kui koju jõuan, tahaks sõita Eesti saarestiku läbi - see on ikka nii, et maailmas oled käinud, Nuustakul aga mitte.”

Tiidule tuleb meelde, kuidas ta Signele sünnipäevaks bikiine valis.

“Mul pole numbritest aimugi. Siis vaatasin poes neid naisi ja vabandasin, et teate, ma pean siin oma õele ostma bikiinid, mis suurusega võiks need olla? Püüdsin T-särgi alt aimata, et... Olid parajad. Võtsin kohe kaks paari.” Ka ostab ta naisele ehteid. Hõbedast, näiteks Indoneesiast. Viimati kohtus ta Signe ja ta 11aastase poja Harriga sügisel Austraalias. “Kindel see, et peenikest peret Signega juurde soetame,” lubab Riisalo, kes pooleaastase reisi järel suitsetamise maha jättis.

Meelis Saarlaid tunnistab, et tema on paremas seisus kui teised - tal pole naisi ega lapsi. On aga pruut, kes helistab ja ootab koju jõudmist. “Tahan, et ta mulle Tallinna vastu tuleks. Siis, kui saabun,” mõtleb Saarlaid end juba koju.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele