Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Lennuki meeskonna naispere: Oli igatsust, ootust ja omaette mõtlemist.
 
17.03.2001  

SL Õhtuleht
Kadri Jakobson, Greta Kaupmees



“Enne ei tahaks hõisata, kui need viimased loetud päevad talvisel ja ohtlikul Läänemerel läbi on,” on Lennuki kapteni Mart Saarso abikaasa Gled-Airiin Saarso ebausklik. “Meresõit on risk. Läänemeri, jää ja ilm... Alles siis saab kergendust tunda, kui nad õnnelikult kodusadamas on.”

Audentse eragümnaasiumi direktrissi Gled-Airiin Saarso sõnul on poolteist aastat eraldi elatud elu andnud aega nii iseenda kui ka maailmaasjade üle järele mõelda. “Et oleme juba kümme aastat abielus, on see olnud mõtete korrastamise aeg. Sain rikkamaks teadmise võrra, et saan elus ise hakkama. Sain enesekindlamaks. Aga on tore teada, et mees on koju tulemas ja pere saab kokku,” kirjeldas Saarso abikaasata oldud aega.
Ta on kindel, et koju jõudev abikaasa pole samasuguseks jäänud. “Ümbermaailmareisi pole mõtet teha, kui sellest ei saa mingit elukogemust või elule uut vaatenurka. Kindlasti on ta natuke muutunud, kuid iseloomult sama, loodan, ehk paremgi.”

Saarso on kindel, et kaugus lähendab inimesi. “Polnud ühtki nädalat, kui ma poleks mehega kas kirja või meili teel suhelnud. Sa tunned ja tead, et ta on kaugel, aga suhtled temaga pidevalt,” seletas Saarso. “Oleme eri kohtades, aga mõtleme sarnaselt ja saame omavahel asju arutada. See muutiski meid lähedasemaks.”

Kõige raskem aeg oli Saarso sõnul teine-kolmas kuu pärast Lennuki mereleminekut. Ühelt poolt oli tekkinud rutiin, et paljude asjadega pidi ise hakkama saama. Ka oli ajapuudus - pidi käima tööl, lapsed läksid kooli. Kuid sellest sai üle.

Valmistab mehele kodust toitu

Saarso plaanib valmistada piduliku söömaaja. “Ta on lihtsa kodutoidu armastaja ning midagi sellist ma ka teen,” ütles Saarso. Ta teab, et Lennuki pardal neelatas kapten Saarso süldi ja praetud räimede järele. “Üllatused on plaanis küll, eriti lastel, kuid need poleks enam üllatused, kui neist räägin. Olen öelnud: tuled koju ja argielu läheb edasi. Igapäevane koduelu ongi kõige parem asi, millest nad puudust tunnevad.”

Saarso kinnitas, et pole kordagi tundnud armukadedust, ehkki mehed on lõõpinud omavahel bordellis käimisest. “Meil pole teineteise iga sammu kontrolliv suhe, usaldus on suur. Olen selles suhtes rahulik. Võime olla ka mõnekümne kilomeetri kaugusel siinsamas ja ka kahtlustada,” lausus Saarso.

Kapten Saarso on öelnud, et kui ta veel kord purjekaga reisile läheks, siis koos perega. “Meil on see jutuks olnud, kuid siis olid lapsed väikesed,” märkis Saarso. Kui reis nüüd päevakorda tuleks, peaks see lastele mõeldes piisavalt ohutu olema.



Kõige raskem nädal

Lennuki teise tüürimehe Tiit Riisalo abikaasa, sotsiaalministeeriumi peaspetsialisti Signe Riisalo sõnul on viimane nädal emotsionaalselt kõige keerulisem olnud. “Ühtpidi on teadmine, et see aeg on läbi ja tuleb uus ajajärk. Psühholoogiliselt olen muutuseks valmis, kuid segane üleminekuaeg tekitab segadust,” rääkis Riisalo.

Tiit ja Signe Riisalo abiellusid Lennuki vahepeatuses Hollandis.

Riisalo väitel polnud lahusoldud aeg erilisem kui teiste Lennuki pardal olnud meeste kaasadel. “See oli minu jaoks erinev ehk seetõttu, et oleme lühemat aega koos elanud. Abielu ma esile ei tõstaks. See oli küps otsus, nagu i-le täpi panek,” rääkis Riisalo.

Signe Riisalo on saanud rohkem tähelepanu pöörata kodule, lapsele ja enda huvidele. “Suure osa minu aega ja energiat on heas mõttes röövinud mu töö. Eks selline pühendumine kipub olema teadlik. Kui hoiad oma keha ja mõtted tegevuses, planeerid ja sisustad aja tihedalt, on kurvastamiseks ja jõuetuks ootamiseks vähem aega ja energiat,” rääkis Riisalo.

Signe Riisalo ei osanud öelda, mis lahus oldud ajal kõige raskem oli. “Eks inimese tunded käivad ikka lainetena üles-alla. Oli hetki, kui igatsus oli suurem, mõtlesin rohkem, lappasin vanu pilte ja vaatasin postkaarte,” meenutas Riisalo. “Oli nostalgiat ja omaette mõtlemist, ootamist. Raskeks ma seda aega ei pea.”

Kodu korda ja lilled tuppa

Signe Riisalo on kindel, et homme tuleb vastu seesama Tiit, kes poolteist aastat tagasi merele läks. Ja vastu läheb talle ka sama inimene. “Poolteist aastat on inimese elus piisavalt lühike, samas pikk aeg selleks, et mingi muutus peab toimuma. Kui seda pole, pole arengut. Kui pole arengut, tekib küsimus: miks üldse? Kindel, et mõlemad oleme muutunud,” ütles Riisalo. Ta usub, et kaugus on tema ja abikaasa vahelist suhet tugevdanud.

“Tahaks kodu väga-väga korda teha ja ilusad lilled tuppa tuua. Et mees tunneks: teda on koju väga oodatud,” ütles Riisalo. “Eriline on see, kui saame taas vastamisi köögilaua taga istuda ja oma harjumuspäraseid õhtuseid ja juba öösse kalduvaid vestlusi pidada,” ütles Signe Riisalo, “sellest olen ma kõige rohkem puudust tundnud.”




Maris Pruuli: “Kõige suurem kingitus on inimene ise.”

Maris Pruuli võtab külalised vastu Toompeal Kanada saatkonnas rõõmsa naeratusega näol. “Kõige suurem kingitus on emotsioonid ja inimene ise,” õhkab Maris, üks naisi, keda meri on poolteist aastat abikaasast lahutanud.

Maris Pruuli on Kanada saatkonna haldusjuht. Ta kõrvas säravad poolikut laevarooli kujutavad kuldkõrvarõngad, mis tehti Lennuki meeskonna naistele eritellimusel ja mis anti kätte päeval, kui mehed koduvetesse jõudsid.

Mis töö abikaasat kodus ootab?

Maris Pruuli: Esimene töö, mida mees peab kodus tegema, on välja puhata. See on kõige olulisem, sest viimane ots tundub üsna raske olema. Esimene asi, mida mõlemad peame tegema, on õppida jälle koos toimima. See on vahva ja huvitav.

Kui teatakse, et mees on kõrvalt ära, on abipakkujaid toredasti palju. Mul on vanemad kogu aeg suureks abiks olnud. “

Mida esimesena ühiselt ette võtate?

“Üks konkreetne plaan on minna Tiidu kasuisa Harald Peebu, kes oleks saanud seitsekümmend, raamatu presentatsioonile ja juubeliüritusele. Nii et sõidame perekonnaga Tartusse. Tiidul on välja vaadatud umbes 40-50 põnevat saart, kuhu peaks kindlasti sõitma. Kust alustame, ei tea. Kõigepealt peaks rahulikult kodus olema.”

Millega teda üllatada kavatsete?

“Seda ei saa öelda. Siis pole enam üllatus. Üllatusi tuleb nii et hirmus. Eks kokkusaamine ise on juba suur üllatus. Ikkagi poolteist aastat on möödas. Siin pole mõtet hakata spetsiaalselt või kunstlikult välja mõtlema mingit pidurooga või üllatust. Oleme vahepeal ka kohtunud, kuid need on olnud külaskäigud. Nüüd on põnev kogeda seda, et ta jääbki meiega.

Suur kaalukaotus on teie abikaasat reisi jooksul väliselt muutnud, kuid on ta ka sisemiselt muutunud?

“Sisemiselt kindlasti, kuid seda on raske kahe lausega öelda. Inimesed lähevad selliste kogemustega sügavamaks ja tugevamaks. Tiidul on erakordselt hea huumorimeel, temas on üle keskmise arenenud empaatiavõime, ta on erakordselt taktitundeline. Need omadused on talle ainult kasuks tulnud. Kuid ta on õppinud tolerantsi ja üksteisega arvestamist. Muide, ta oli ka enne üsna eesrindlikult tolerantne.”




Karin Kastehein teeb mehele linnaekskursiooni

Lennuki meeskonna kolmanda tüürimehe Margus Kasteheina abikaasa Karin teeb mehele linnaekskursiooni ja läheb temaga kohvikusse.

Mida te esimesena kavatsete ühiselt ette võtta?

“Tallinnas ekskursiooni. Kindlasti läheme uutesse kohvikutesse ja ööklubidesse. Sel ajal, kui ta on eemal olnud, on Tallinna palju uusi ehitisi kerkinud. Margusele on autoga läbi linna sõites kindlasti üllatusi paremal ja vasakul.”

Millal te viimati kohtusite?

“Viimati nägime Austraalias möödunud aasta septembris. Käisime kogu perega tal külas. Tütar Kadri on 14aastane ja poeg Kaarel kaheksane. See oli meie esimene ühine nii kauge reis.”

Milline aeg poolteise aasta jooksul oli abikaasata kõige raskem üle elada?

“Ma ei nimetaks seda üle elamiseks. See on olnud positiivne ootus. Need, kes ongi üksinda, peavad ilmselt aeg-ajalt midagi üle elama. Aga mina olen just rõõmus selle aja üle, mis me lahus oleme olnud. Vahepealsed kohtumised on nii palju rõõmu valmistanud, et ei olegi jõudnud kurvastama hakata. Täitsa tore on ka iseendaga olla. See on suhtumise asi.”

Mis tundega sadamasse lähete?

“Hirmus ootusärevus ja ülev tunne on juba sellest ajast, kui meile teatati, et mehed Läänemerel seilavad.”

Millega teda üllatada kavatsete?

“Kõik, mis siin toimub, on arvatavasti tema jaoks paras üllatus. Ta pole nii kaua kodus olnud ja see kohtumine ning kojutulek on talle juba paras ports. Miskit erilist üllatust pole ma välja mõelnud, tuleb mis tuleb. Ka koduste töödega ma teda ei üllata. Las puhkab ja naudib kodus olemist. Triikisin särgid ära, kloppisin riided tolmust puhtaks. Ei tea, kas enam mahuvadki talle selga?”

Kas saate kooselu jälle ideaalselt klappima?

“Arvan, et oleme mõlemad tänu Lennuki projektile saanud küpsemaks ja ühe kogemuse võrra targemaks. Kindlasti on sel kogemusel oluline väärtus meie elus. Eks iga suhte alguses tuleb teravaid nurki lihvida. Kindlasti seisab meil samasugune nurkade maha jooksmine ees. See esialgne kohanemisaeg võib päris naljakaks kujuneda.”

Kas lubaksite mehel uuele ümbermaailmareisile minna?

“Vaevalt ta sinna ise kohe tormab, kuid ma ei arva, et ta peaks oma unistustest loobuma. On ekslik arvata, et kui inimesel on unistused, siis perekonda tal olla ei tohi. Või kui inimesel on perekond, siis tal ei tohiks olla isiklikke unistusi. Takistusi talle küll ei tee.”




520 päevaga ümber maailma

Ümbermaailmapurjekas Lennuk asus pikale reisile tunamullu 16. oktoobril Tallinnast Pirita sadamast.

520 päevaga läbis alus 36 000 meremiili ja peatus 41 sadamas.

Ümbermaailmareisi eelarve

Kokku kulus ümbermaailmareisiks 6,5 miljonit krooni.

See omakorda jagunes järgmiselt:

jahtlaeva Lennuk projekteerimine ja ehitamine: 4,9 miljonit krooni;

sadamamaksud 32 000 krooni;

sidekulud 117 000 krooni;

kütusekulud 60 000 krooni;

toidukulud 315 000 krooni;

esinduskulud 250 000 krooni;

päevarahad ja töötasud 486 000 krooni;

ravimid ja vaktsineerimine 30 000 krooni;

meeskonna varustus 168 000 krooni;

filmi-, foto- ja helivarustus 92 000 krooni.

Jahtlaev Lennuk

Ümbermaailmapurjeka Lennuk ehitus algas 1998. aasta juulis Soome jahiehitusfirmas Finngulf. Oktoobrist 1998 kuni juunini 1999 ehitasid purjekat ASi Saare Paat töömehed.1999. aasta suvi ja sügis kulusid aluse ja meeskonna proovisõitudele Läänemerel.

Lennuki tehnilised andmed:

üldpikkus 13,3 meetrit;

veeliini pikkus 11,2 meetrit;

laius 3,9 meetrit;

süvis 2,2 meetrit;

veeväljasurve 10 300 kg;

ballast 4100 kg;

purjepind 132 m²;

spinnakeri pindala 173 m²;

abimootor Volvo-Penta diisel, 50 hj;

kütusevaru 300 liitrit;

mageveevaru 1000 liitrit.

Ümber maailma purjetasid

Kapten: Mart Saarso.

I tüürimees: Meelis Saarlaid.

II tüürimees: Tiit Riisalo.

III tüürimees: Margus Kastehein.

Madrused: Kaido Kama ja Tiit Pruuli.

Esimene tüürimees Aarne Tuisk loobus viie kuu purjetamise järel Lõuna-Ameerikas terviseprobleemidele viidates, teda asendas Meelis Saarlaid.

Lennuki vahetusmehed

520päevase ümbermaailmareisi jooksul vahetas meeskond seitsmendat meeskonnaliiget. Etappidena purjetasid kaasa Tiit Karuks, Indrek Tarand, Tõnis Palts, Janno Simm, Tiit Sarapuu, Jaanus Nõgisto, Urmas Arumäe, Arho Anttila, Priit Haller, Tõnis Arro ja Väino Pärnaste.

Lennuk sildub lõuna paiku

520 ööpäevaga ümber maailma purjetanud Lennuk saabub Piritale TOPi sadamasse homme kella 11 ja 12 vahel.

Purjekale lähevad varahommikul avamerele vastu Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka, piirivalvelaev Vapper, Kalevi jahtklubi jaht Zarah Lady ja Meremuuseumi laev Mare. Alused eskordivad ümbermaailmapurjeka Piritale TOPi sadamasse.

Sadamale lähenemisel annavad kaks saluudikahurit muulilt 21 tervitusaupauku.

Kail ootavad Lennukit reisi patroon, president Lennart Meri, Lennuki vanematekogu esimees, kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts jt.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele