Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Banjul - Ponta Delgada
 
09.02.2001  

Võrumaa Teataja


Joba paar päivä inne Banjuli jõudmist nakassi laiva pääle korjuma säänest esimuudu piinüt verevät pudsu. Tuu oll Sahara kõrbe sõmmer, määnest kand hindäga üten harmattan, talvidse ao kuiv ja lämmi põhatuul. Gambian omgi õnne kats aasta-aigu — talvine kuiv ja suvine like aig. Ja kuival aol om taad Sahara sõmerut täüs kogo Gambia, kõik maa ja puu ja tare omma seo verevä kihiga katetu ja taivas om hahk ja kavvedale ole ei häste nätä, kuiki ilm om muidu selge ja päiv paistus. Ja seo verrev kiht kaos ärä alles sis, ku keväjädse vihma sadama nakasse. Tuud Aafrika nukka kutsutas Sahelis — tuu om sääne puulkuiv savanni-ala Sahara kõrbe ja lõunapuuldside vihmämõtsu vaihepääl, kon kasuse suure ahvileeväpuu ja mehekorgu hain. Ja talvidsel aol om seo hain tulikuiv ja õnne kõsises tuule käen ja ku tan piässi tuli vallale päsemä, sis om hädä suur.
Saheli omgi tuu jago Aafrikat, kohe Portugali meresõitja umal aol kõge edimält peräle jõudseva. Inne tuud oll tan hulka suuri ja vägevit neegririike, araabia kaupmehe olli taha jo ammuki prohvet Muhamedi usu toonu ja üle Sahara kävevä suure kaubatii, kost Vahemere viirde kulda, elevandiluud ja orje veeti. Seost kauplemisest lätsi neo neegririigi niipallo rikkas är, et ku 14. aastagasaal suure Mali impeeriumi valitseja Mansa Musa käve muhameedlaisi pühäpaigan Mekan, sis oll timäga üten 60 000 inemist ja tä jagasi tii pääl niipallo kulda kingitüisis lakja, et lei Egiptusen mitmes aastas kulla hinna alla. Muiduki es kannada eurooplase tuud kavva vällä, et araablase ütsindä kõkke seod suurt kauplemist ja rikkust kammandase, maad piten nä Sahelile manu es päse ja tuust sis nakassigi neo suure meresõitmise pääle.

Orakaubandus oll Aafrikan oleman jo ammuki inne eurooplaisi perälejõudmist, a portugaallase andseva tälle innenägemädä huu sisse. Aafrika turg pakse orje, Brasiilia vahtside istanduisi jaos oll tüükässi vaia ja niimuudu neo laiva tan sis tsõõritiva — Euroopast viidi Aafrikale neegripäälikide jaos relvi, rõivit ja klaashelmit, tast võeti musta ora pääle ja veeti Ameerigale ja Ameerigast tuudi umakõrda tsukert, kohvi, puuvillä ja muud säänest kraami Euroopale. Nii et laivul tühisõitu es ole ja istanduisi-tüüga kooletedi kõik aig niipallo orje vällä, et vahtsit oll kõrrast manu vaia. Ja muiduki es vaiva valge inemise inämbüste esihinnäst orapüüdmisega, tuu tüü teivä näide iist paigapääldse neegripääligu ärä.

Eurooplase jagasi Aafrika umavaihel är Berliini konverendsil 1884-1885 ja tuuperrä jäi sis põraigne Gambia inglaisi asumaas ja Senegal prantslaisi umas. Inglaisi koloonia oll ahtakene maaviir katel puul suurt Gambia jõke, ümbre seo jõõveere oll egäl puul prantslaisi Senegal vastan ja inglase mõista es uma maaga midägi tarka pääle naada. Orakauplemine oll jo tedäaigu ärä keeletü, Gambiale sissetuudu maapähkli kasvatamisest suurt tullu es tule ja inglase pruuvseva taad maalapikeist määndsegi tõse vasta är vaihta. A kiäki es taha Gambiat. Ja niimuudu tä sis ollgi sääne unine ja uimane ja kõigist ärunehtedu paigakene kuni esisaisvuseni 1965. aastagal. Nigu egäl puul muial Aafrikan, tetti vahtse riigi piiri umaaigse asumaa piire piten ja kiäki es rehkendä seoman ütegi rahvuse vai keelepiiriga.

Tuust sis tulegi, et Senegalin ja Gambian eläse segiläbi üte ja sama rahva ja kokko kõneldas Gambian viit suurembat paigapääldset kiilt. Gambia kõge suuremb rühm om mandinka, Senegalin om jälleki inämb wolofi keele kõnelejit. Ku katsakümnendil aastil proomiti tetä ütist Senegambia konföderatsiooni, sis jäigi asi tuu taade saisma, et mandinka nakse pelgämä, et konföderatsioonin om wolofide mõjo ülearvo suur.

Gambia om maailma üts kõge vaesembit riike, piä ainuke tulu saias inglaisi sissetuudu maapähkli kasvatamisest ja müümisest, kõik riigi majandus sõltus ärä vihmast ja maapähkli turuhinnast ja Gambia välisvõlg om niipallo suur, et nä jõvva ei inämb esiki seo võla egä-aastadsi protsente massa. Inemiisi arv kasus väega kipest, luke ja kirota mõistva vähämbä ku poole, palgatüüd om õnne ütsikil ja riiki valitses sõaväelidse riigipüürdmisega võimu manu päsenü president. Ku tõisi Aafrika riikega võrrelda, sis üteldäs Gambia ollev viil üts väega tasalik ja rahuline kotus, nii üteldä Aafrika algajide jaos.

Pääliin Banjul om suure Gambia jõõ perve pääl ja muhameedlus paistus tan egäst asast kavvedale vällä — joba mere pääle omma nätä moshee ja minareti, liinauulitside pääl omma vannul inemiisil palvehelme näpu vaihel ja viis kõrd päävän tule mosheest pikkä ja vinüvät lauluhellü. Tuu om adhan, miä kuts uskjit inemiisi palvele. Sis jääs kõik elo saisma, inemise mõskva hinnäst uulidsa pääl, pandva määndsegi rõivatükü tahasamma maaha, võtva jala pallas ja põlvitase seo rõivatükü pääle näoga Meka poole. Kõge seo muhamedi-usu man om muiduki üts hää asi ja tuu om tuu, et muhameedlase sukugi ei juu. Ku kõge seo vaesuse ja viletsuse man neo neegripoisi viil joonu ka, sis olnu taa asi iks hoobis hukan.

Ja egä võõril liinauulitside pääl kiäki niisama umapääd ja rahuligult ümbre kävvü ei lase. Dubab vai sis valge inemine paistus rahva hulgast kavvedale vällä, egäsugatsit rahavahetajit, kaubapakjit ja taksojuhte tule kõrraga manu, lisas näile viil niisama muidumehe, kiä sul takan kõndva, tiid juhatase ja tahtva hinnäst egätmuudu kasuligus tetä, et vast õnnestus niimuudu dubabi käest mõni dalasi saia (paigapäälne raha). Kombe omma säändse, et ku sa näütüses tahat koheki süümä minnä ja söögikotust küsüt, sis viiäs sinnu käekõrval söögitare manu ja tuu iist saa seo viijä söögitare pedäjä käest uma väikukese vaheraha. Tollest tulegi tuu suur ja pääletükvä avitamise tahtmine. Taa asi om niimuudu siski ainult Banjuli keskliinan ja tõisi säändside kotusside pääl, kohe pallo turiste käü. Külli pääl ja esiki joba Banjuli veereliinan om asi tõiste, tan om inemiisil tedä sisemist uhkust ja esihindäs olemist alale viil küll.



Latse ja lootsigu. (Vasakul, KAIDO KAMA) Ahvileeväpuu. (Paremal, TIIT RIISALO)
RTansaman Banjuli turu takan jõõ veeren om üts kalurikülä muudu kotus, tan saisva paadi, tast kävvüs mere pääle vällä, tan puhastedas ja suitsutedas kalla, kuatas ja praavitedas võrke, tetäs vahtsit paate ja nii edesi. Ma sai tan tutvas üte Lamini-nimelidse noore wolofiga, käve timäga üten jõõ pääl kalla püüdmän ja peräst külä pääl paadimeistrit kaeman. Tan oll küll asi niimuudu, et ku ma ütsindä olnu, sis neo vana paadimeistre minnu üldse jutule es võtnugi. Neo puust tettü ja kiriväs värmitü ahtagese lootsigu omma tõtest väega ilosa, näidega mindäs mitmes pääväs ja peris kavvedale suure mere pääle vällä, mi näimi säändsit kalamiihi ummi piroogega mere pääl joba sis, ku nä olli rannast 50 miili kavvedal.
Üts tõne hää sõber oll meil Gambian viil. Tedä sooviti meile rootsi-eestläne Aho Rebas, kiä oll timäga joba ammust aost tutva. Amadou oll esi mandinka, koolin käünü ja haritu miis, a tuust huulmalda ole es täl määnestki kimmäst tüükotust ja suuremba jao umast aost elli tä kodokülän vanembide man ja tei egäpääväst põllutüüd — määnestki ammetit saia om Gambian ainult sis võimalik, ku sul omma suure ja mõoka sugulase. Amadou kõneles päält mandinka ja inglise keele viil wolofi, fulbe, jola ja sereri kiilt ja timäga üten oll sisemaa külli piten hää ja lihtsa kävvü. Gambia jõõ veeren Kemoton teivä külämehe meile üte peris uhke paadisõidu harujõki pääle mangroove vaihele. Tan om vesi viil soolane, taha küünüsse vii nõsemise ja alaminemise hoovuse ja ainukese taime, miä taad soolast vett vällä kannatase, ommaki mangroovi. Näide õhujuuri külen seo jao pääl, miä alangu aigu vii seest vällä küünüsse, kasuse austri, külänaase käüvä näid taha korjama ja austripuhastamise kotusside pääl omma perätü suure karbiuniku. Näist austrikarbest palotedas peräst lupja ja seo lubjaga värmitäs ummi tarekeisi. Tare omma nelänukelidse, savist tettü sainuga ja hainast tettü katussidega ja miihi- ja naisitare omma eräle. Ja kõge hariligumb helü, määnest külä pääl kuulet, om kõrraperäne tümpsmine — suuri puuanomide seen uhmerdedas riisi, et neo valge jüväkese koore külest vallale tulnu ja seo om külänaisi kõge egäpäävädsem tüü.

Elektrit Kemoton ei ole, piä kõik, mis elon vaia, tetäs esi paigapääl valmis, poodist ja raha iist ostetas õnne lambiõlli ja naisterahvile kirivit rõivit. Ja taad rahha saias kuikipallo maapähkli ja kala müügist. Õdagu pümmega nakassi Kemoton pääle peris kõrralik küläpido, trummi põrisiva, pidorõivin musta naase laulseva ja tandseva ja kuikipallo valgust näüdässi kõge seo asa pääle ainult üts petrolilamp. Ja sis ma mõtli, et kõik seo illos ja huvitav om tan alale ainult tuuperäst, et nä nii vaese omma. Ku näil veidükesegi rahha nakas olema, sis ei viidsi kiäki inämb esi uhmri seen riisi tampi ja ku küllä elektri tuvvas, sis istus külärahvas õdagudsel aol teleka iin, tuuasemel et esi laulda ja tandsi.

Mi sõitsemi Banjulist vällä puulpäävä (27. jaanuaril) ja edesi läts sõit põha tsihin Assoori saari pääle. Ja mi vana sõbra passattuule olli seokõrd hoobis valju ja vastalidse. Tuu oll muiduki ette teedä, et ku tahat kirdepassaadin põha poole purjeta, sis tule sõita tihttuulen ja väega terävä nuka all. Ainuke hädä om tuu, et tihttuulen sõitmise man om purjelaiv kõvva üte küle pääle nõlvi ja laiva pess vasta lainet kõge üles ja alla ja kajutin seen om tedäaigu umbes säändene tunne, nigu oles sinnu mõsumasinale pantu. Ja seo mõsumassin tüüti meil seokõrd nätäl aigu järjest. Sis jäi küll tuul kipen tasaligumbas ja käändse är küle pääle ja laivan sai joba piaaigu inemise muudu olla ja ellä. A tuud hääd oll õnne paaris pääväs.

Üts hummok sõitse meist lähikselt müüdä suur naftalaiv ja nä aiva raadio tiil miika kipen juttu. Ja nä sis küssevä mi käest, et kohe ti, ullikese, lääti, et kas ti ka tiiäti, et põha puul om põra 10 palli tuult. No peris kümment palli mi tan kätte es saa, a katsa-ütsä pallidse loodetormi ja viie meetri korgudse laine saimi küll. Tuu om muiduki talvidse Põha-Atlandi pääl küländ harilik asi. Nii et mõsumassin tüüti jälleki edesi, ainult et seokõrd oll laiv tõse küle pääle viltu.

Kõge seo jandi pääle lätsimi iks kuikivõrd edesi ka. Ja pruuksemi navigiirmise man vahtsest näidsammu merekaarte, määndsit mi tullen joba üte kõrra olli pruuknu. Kõgepäält jätsemi hääd kätt Rohilidse maanõna, määne om Aafrika kõge õdagupuuldsemb nukk ja kon pääl om Senegali pääliin Dakar. Sis jäivä kurale Roheneemesaare, kon mi uma sõidu alostusen joba kävemi. Tõsel puul Roheneemesaari sõitsemi umast kiiluviist üle, a tuu oll jo päält aastaga ao vana ja pümmega ole es taad inämb kuiki häste nätä. Sis jäivä hääd kätt Kanaari saare. Sis Madeira. Ja sis kolmetõistkümnendämä sõidupäävä hummogu jõudsemi lõpus Assoori saari pääliina Ponta Delgada sadamale. Assoori kuuluse Portugali riigi ala nigu Madeiragi ja mi saimi tõist kõrd seo sõidu aigu Portugali lipu laivamasti tõmmada.

Ponta Delgada 09.02.2001

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele