Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Napoleoni ja eestlaste jälil Püha Helena saarel
 
13.01.2001  

EPL

Tiit Pruuli, madrus

St Helena saar (122 km2) Atlandi ookeanis on Briti sõltlasterritoorium, mille elu kuninganna esindajana juhib kuberner, kes kinnitab ka kohaliku parlamendi otsused. Parlament koosneb 15 liikmest, kellest kolm on ex officio Briti valitsuse poolt nimetatavad. Vana demokraatlik Inglismaa!
Nii nagu teiselgi kaugel Briti territooriumil Pitcairnil, ei ole ka siin lennuvälja. Eraldatus on siiski mõnevõrra väiksem, ehkki tuntav igal sammul. Asume umbes 1000 miili eemal Aafrika ja 2000 miili Ameerika mandrist. 15 korda aastas käib siia kaupa ja posti toomas Rojal Mail Ship ”St Helena”, kolm korda suur kruiisilaev ”Queen Elizabeth II”.

Briti valitsus doteerib 5500 elanikuga saart igal aastal umbes 10 miljoni naelaga, millest enamus läheb meditsiini, hariduse ja sotsiaalabi korraldamiseks. Enamus arste, õpetajaid on lepingu alusel töötavad inglased. Kohalik elanikkond koosneb põhiliselt neegerorjade ja asiaatide järeltulijaist. Majanduslikult pole saar kunagi ise toime tulnud, ent koos naabersaare Ascensioniga (700 miili loodes) moodustavad nad olulise strateegilise baasi, mida viimati kasutati aktiivselt Falklandi sõja ajal.

Püha Helena on eelkõige tuntud kui Napoleoni pagenduspaik, kuhu Bonaparte saadeti pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal ning kus ta oma elupäevad 1821. aastal lõpetas. Kuigi saarel on olemas imperaatori esialgne hauakivi, maeti ta tegelikult 1840. aastal ümber Pariisi. Praegu on Napoleoniga seotud paigad alalisel rendil Prantsuse valitsuse käes ja Longwoodi Napoleoni–maja haldab monsieur konsul koos oma poiss–sõbraga.

Napoleon pole olnud ainus poliitiline eraldatu siin saarel. 1890. aastal tõid inglased Helenale seitsmeks aastaks suulu sõdalaste pealikud, 1900–1902 hoiti siin umbes kuut tuhandet buuri sõjavangi Lõuna–Aafrikast ja 1950-ndail kolme poliitvangi Bahrainist.

Algselt oli saar kasutusel kui provisioneerimispaik Aasia vahet sõitvatele vürtsi- ja muudele kaubalaevadele. Kuni 1834. aastani oli saar Briti Ida–India Kompanii käsutuses ning võeti alles siis ametlikult Briti krooni alla. 19. sajandi keskel mängis saar olulist rolli võitluses Aafrika orjalaevadega.

Helena on jäänud teele mitmetele tuntud meresõitjatele ja loodusteadlastele: Cook, Dampier, Bligh, Slocum, Darwin, Halley. 1826. külastas saart Otto von Kotzebue, kes märgib oma reisikirjas, et tegi sissekande ka ”selleks ette nähtud raamatusse”, kui visiteeris Napoleoni hauda ja maja Longwoodis. Läksime kohalikku arhiivi seda Eestimaa mehe sissekannet otsima, ent selgus, et arhiiv on aastavahetusepühade puhul suletud. Meist jäid saarele maha palvekirjad arhivaarile, et kui midagi sellist peaks vanades paberites veel alles olema, siis palume sellest koopia saata Eesti Meremuuseumile.

P.S. Tiiu, kes sa oled Jamestowni Normali nimelise baari seinale jätnud Kerese pildiga viiekroonise, võta ühendust (lennuk@xxl.ee)!

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele