Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Lennuki missioon jätkub - reis kestab
 
11.03.2000  

Lennuki missioon jätkub - reis kestab

Indrek Kald
Meie Maa/Oma Saar
11.03.2000

Jahtlaev Lennuk tegi jaanuari teisel poolel Rio de Janeiros kahenädalase peatuse. Usutluses Meie Maale üles jahi kapten Mart Saarso, et on Lennukil purjetanud saarlaste Tiit Sarapuu ja Tõnis Paltsiga väga rahule jäänud. Lennuki esimese tüürimehe vahetas sel nädalal Tshiilis välja Meelis Saarlaid Nasva jahtklubist, kellel on, sarnaselt Sarapuule ja Paltsile, suur purjetamiskogemus.

Kuidas valiti lennukile etapiti vahetuvad nn seitsmendad meeskonnaliikmed?

Seitsmendad mehed on reisi toetajad, ümbermaailmareisile me pileteid ei müünud, st etapi või miili hinda ei olnud. Mees ise peab olema väärt, ainult sponsorluse eest sõitma ei pääsenud. Et Lennukile pääseda, peab olema hea tervis, elementaarne purjetamiskogemus jms. Kõik sponsorid ei esitanudki soovi kaasa sõita. Igal seitsmendal mehel on teeneid – kes toetas rahaga, kes muul moel. Seitsmendad mehed on samade õiguste ja kohustustega kui tavaliikmed. Neilt ei nõuta midagi enamat, kuid hinnaalandust ka ei tehta. Seni olen nendega väga rahul. Tuleb uus mees, ta elab meeskonda sisse, toob vaheldust, värskeid uudiseid jne.
Meie jahil purunes Brasiiliast Salvadorist Rio de Janeirosse sõites poom. Selle parandamise koha pealt pani parajasti Lennuki pardal viibinud saarlasest sideärimees Tõnis Palts oma õla alla. Ta otsustas käigu pealt, et finantseerib uue, 780 dollarit (ca 12 000 krooni) maksnud poomi ostmise. Palts on projekti rohkemgi toetanud, maksis näiteks Rio viietuhandekroonise sadamamaksu. Lisaks näitas Palts end ka tõeliselt mõnusa meeskonnaliikmena. Tahe Saaremaa mees. Ka eelmise aasta detsembri alguses Madeiral Indrek Tarandile vahetuse üle andnud Saare Paadi nõukogu esimees Tiit Sarapuu on saarlane. Nii Sarapuu kui Paltsi kohta ütlen kiitvaid sõnu. Nad on purjetamiskogemusega, ei pidanud elementaarasju õpetama. Mees tuleb ja läheb kohe rooli ja teab, mis teha.

Kuidas olete jahiga seni rahule jäänud?

Oleme kimpus olnud sisseimbuva veega, otsest ohtu pole olnud, kuid ebamugavusi tekkis. Enne sellist pikka reisi olnuks hea, kui oleksime aastakese selle laevaga sõitnud. Meil käis kõik aga kiirkorras. Vigade avastamine ja täiustuste tegemine on tulnud ette võtta reisi ajal. Lennuk on suurim Saare Paadi ehitatud jaht. Ehitusmehed andsid oma parima, ei saa midagi halba öelda. Olin jahi ehitamise juures algusest peale, seegi andis väga hea kogemuse. Ma võin öelda, et tunnen Lennukit päris hästi. Kujutan ette, mis on laeva tugevamad ja nõrgemad küljed. Tagantjärele Saare Paadiga sidet pidada pole vaja. Vahel tervitusi vahetame, kuid tehniliste küsimuste pärast pole olnud vaja ühendust võtta.
Mis veel meie jahti puudutab, siis teised ümber maailma sõitjad kasutavad sageli suhteliselt tagasihoidlikku jahti ja tagasihoidlikku varustust. Meie uus ja ilus jaht torkab hästi silma. Teine asi, mida tähele pannakse, on suur hulk antenne ja elektroonikat Lennukil. Seda tullakse vaatama.
Tahame oma reisiga tõestada, et Eestis valmistatud jahiga saab üle maailma sõita. Kuigi laeva kodusadamaks on märgitud Tallinn, loeme koduveteks siiski rohkem Abruka ümbrust. Saarlased olid jahi ehitamise ajal väga vastutulelikud, ulatati kohe abistav käsi, kui vaja.

Mille poolest erineb Lennuki retk teistest ümbermaailmasõitudest?

Enamasti sõidab koos abielupaar või väiksem sõpruskond. Samuti tehakse seda üldjuhul pikema aja jooksul, ollakse ühes sadamas näiteks kuu aega. Nad võtavad seda rahulikumalt, nö turistlikumalt. Me ei võistle, sõidame lihtsalt merd. Poolteist aastat maailmale ringi peale tegemiseks suunaga idast läände sõites on täiesti normaalne aeg. Ainult kaks ööpäeva sadamas, kui seljataga on kümme päeva merel sõitu ja ees kaks nädalat, on pisut vähe. Juba laeva sadamasse vormistamine ja varustusküsimuste lahendamine võtab aega, rääkimata vajalikest jõudehetkedest. Inimesele on tarvilik välja puhata, uue kohaga tutvuda, veidi napsu võtta jne. Kui üks osa meeskonnast arvab, et võiksime päevakese veel sadamas olla, et linnast välja sõita ja natuke ringi vaadata, siis ma olen oma otsuses üldjuhul ka ise sinnapoole kaldunud. Kui me oleme kord siia tulnud, siis vaatame selle koha ära. Me ju otsime teadmisi ja kogemusi, seda oma päevikutesse ja mällu talletades. Kui keegi leiab, et tema laadung ei ole veel peale võetud, siis tuleb enne ikka lastimine ära teha ja alles siis merele minna. Poolteise aasta pikkuse reisi juures ei määra kaks päeva või nädal eriti midagi. Niisamuti tahame oma reisiga eestlaste maailmapilti avardada. Meie idee on olnud algusest peale, et võimalikult lai auditoorium saaks reisist osa. Kel vähegi huvi on, saab lugeda meist ajalehest ja jälgida sõitu iga päev internetist. Samuti on Lennuki missiooniks Eesti riigi ja meie lipu tutvustamine. Rio de Janeiro jahtklubis on Lennuk palju tähelepanu äratanud, sini-must-valge lipp oli ju tundmatu.
On möödas see aeg, et rääkida teistele meie 50aastasest võõra võimu all olemisest. Maailm ei armasta eriti õnnetuid kurtjaid ja kaastunde nurujaid. Aita ennast ise ja ole optimistlik, siis on ka teised sinu poolt ja sinuga arvestatakse. Põhiliselt teatakse, et me olime Nõukogude Liidu osa, kuid seda ei tule liialt rõhutada. Rohkem optimismi ja julgust, Eesti ei ole ju ainuke pisike riik.

Millised on Lennuki lähemad eesmärgid?

Tulemaa lõunarannikul külastame maailma lõunapoolseimat sadamat Ushuaiat. Võibolla peatume paar päeva ka Tulemaal kuskil vaikses lahesopis. Tulemaa loodus on väärt, et temaga lähemalt tutvuda. Lennuki varustusse kuuluva kummipaadiga saame maale minna seal, kus tahame. Tulemaa programm sõltub paljuski ilmast, kui ilm on halb, siis ei hakka väikeses lahes maaleminekuga riskima.
Ümber Kap Hoorni sõitmisele järgneb reis piki Tšiili rannikut ülespoole. Pikemalt peatume Tšiilis Valparaiso linnas. Tõenäoliselt küll põikame enne veel mõnda väiksesse sadamasse, sest mehed on pärast Kap Hoorni ümber loovimist üsna väsinud. Ühelt poolt peaks Kap Hoorni ümbert sõitma nii ruttu kui võimalik, samas ei tasu Tšiili rannikult Vaikse ookeani ületamist alustada enne aprilli. Lennuk ei saa riskida troopiliste orkaanide kätte sattumisega.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele