Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kaido Kama aukartus ookeani ees kasvab ja kahaneb
 
18.12.1999  

Indrek Schwede
Eesti Päevaleht

Kaido Kama, enne reisi oli juttu, et teie koostada olid ülevaated nendest maadest ja rahvastest, keda külastate. Kuidas neid materjale kasutatakse?
Meil on kaasas suured papkad, mille vahel koopiad mitmetest ajakirjandusväljaannetest. Enne sadamasse jõudmist loevad mehed päris hoolega ja praegu on Brasiilia materjalid salongis laiali. Kaasas on ka asjakohaseid raamatuid.
Millist vahepeatust te isiklikult ootate?
Kõik kohad on huvitavad. Kunagi vastasin, et kõige huvitavam vahepeatus on Lihavõttesaar, aga see ei tähenda, et muud kohad pole huvitavad. Paljut oskad ju alles tagantjärele hinnata, mõnda asja ei oska eeldadagi. Kui rääkida lähitulevikust, siis mind huvitaks nii Lõuna-Ameerika ida- kui ka Läänerannikul teha peatus mõnes metsikumas kohas. Praegu on peatused planeeritud suurlinnades nagu Salvador, Rio de Janeiro, Buenos Aires, Montevideo jne.
Mille poolest reis teid targemaks on teinud?
Palju on emotsionaalseid muljeid, aga lühidalt öeldes olen tõdenud, et ookean on ühelt poolt küll hiigelsuur ja võimas, aga teistpidi võttes on ta väikese purjelaevaga läbitav ja vahemaad on hoomatavad. Ühtpidi tekitab see aukartust, aga teistpidi vähendab seda. Seni on ookean meie vastu ka väga sõbralik olnud ja ma ei tahaks seda ära sõnuda.
Kas hirmu olete tundnud?
Ei ole.
Kas vöörstaagi murdumine reisi algetapil ei tekitanud kõhedust, mõeldes, mis kõik suurel ookeanil võib juhtuda?
See, mis juhtuda võib, on endale selgeks tehtud juba enne seda, kui kaks kuud tagasi Piritalt välja sõitsime. Kui on mingi kriitiline hetk käes, pole mõtet hirmu tundmisele aega kulutada. Siis peab püüdma tegutseda nii hästi kui vähegi oskad ja on võimalik selles olukorras teha.
Kuidas te kuumust talute?
Eks me kõik ole Põhjamaa mehed. Üleval teki peal pole väga häda, sest tuul liigub, aga all kajutites jookseb higi ka niisama istudes. Ärgates on tunne nagu karul, kes on lõpetanud talveune.
Magada olete ikka saanud?
Natuke on probleeme olnud, aga ei midagi hullu.
Kuidas pesemisega lood?
Merevett on piiramatult käes. Kümmelda saab taga ahtritrapil. Eelnevalt peab end kinni köitma ja siis saab vett pähe valada. Mõnikord palub tüürimees endale ka sõbramehe poolest paar pange selga valada.
Kas lastega ka ühendust peate?
Veidikene ikka, ehkki see pole väga tihe.
Kas sõbrad helistavad tihti?
Ei ütleks. Eks satelliiditelefoni peale helistamine on kallis lõbu ja tühjatähja jutu tarvis pole see taskukohane.
Tänapäeva sidevahendite juures võib ju lausa norida, et mis ümbermaailmareis see on, kui te iga päev olete Eestiga ühenduses ja kuulete siinseid uudiseid.
Enne väljasõitu tegin nalja, et arenenud sidevahendid tõttu ei saagi me kodustest muredest eemale, aga paratamatult mõjub pikk äraolek ja tekib distants. Aga Eesti-uudised on meie jaoks siiski kuidagi natuke kauged ja irreaalsed.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele