Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Port Louis - East London
 
15.11.2000  

Võrumaa Teataja



Meile om tan India suurmere pääl hulka vahtsit sõpru manu tekkünü. Neo purjetaja, kiä hummogust õdagu tsihin üle seo suurmere sõitva, piätüse kõik inämb-vähämb ütesammu saari pääl ja egäs tan pallo midägi valli ei oleki: näid kotussit, kon saanu tii pääl vahe- piätüisi tetä, om tan küländ veidü ja ütsikit. Ütte lõuna-aafriklaist mi näimi kõgepäält Balin ja sis tõne kõrd joba Mauritiusel, velle ja sõsarat kanadalaisi kõgepäält Kookosesaari pääl ja sis jälleki Rodriguesel ja nii edesi. Mi olli seost suurest pundist veidükese iin ja nä jõudseva sis taha Mauritiuse pääle ütekaupa mi takan.
Näide tulejide käest kuuldsemi, et seosama päiv, ku mi Rodriguese päält vällä sõitsemi, jõudse taha peräle mi vana tutva Kees Stapel, 65aastane Hollandist peri ameeriklane, kiä purjetas ütsindä suure ilmamere pääl. Mi olli timäga üten olnu jupp aigu tagasi, Paapua Vahtsen Ginean Vaikse suurmere pääl ja tull vällä, et seo ull miis oll tulnu tastsamast Port Moresbyst ilma piätüisi tegemäldä üte valuga Rodriguesele vällä. Tä oll mere pääl olnu 55 päivä, sõitnu läbi 5000 miili ja lisas kõgele muule olnu viil suuremb jago aigu ilma tuule- ruulilda. Tuuleruul om sääne kavval riistapuu, miä hoit laiva kõik aig tuule suhten üte ja sama nuka all, nii et ole ei vaia vaihepääl purje säädi ja seovõrra saava sis ütsipurjetaja tedä- aigu rahuligu süämega maada. Keesil oll tuulerool õkvalt sõidu algusen katski lännü ja tä pedi ilma toime tulema. Ku tä oll Rodriguese veeren hinnäst vällä är maganu, sis peräst inämb tõse purjetaja timä man pallo suud vallale tetä es saa — tä esi oll kõnelnu ütteluku ja ilma vahet pedämäldä. Seo om ütsipurjetajide vana hädä, et ku nä ütskõrd inemiisi manu päsese, sis tüküse pallo kõnelema. Kees tei miika tuudsamma joba Port Moresbyn. Egäl juhtumisel oll tä tõisi käest kuuldunu, et mi olli Rodriguesel olnu ja Mauritiuse pääle edesi lännü ja saatse meile hulga tervüisi.

Mi jõudsemi inne Mauritiuselt ärminekit viil üte saaretsõõri ka är tetä. Kävemi är saare lõunaotsan Mustajõõ Oro (Black River Gorge) rahvuspargin ja saimi teedä, kuimuudu Mauritiuse pääl seo looduse kaitsmine käü. Ku võrrelda mi looduskaitsega, sis võit üteldä, et meil proovitas kaitsa seod loodust, miä om viil kõgest huulmalda alale ja oleman. A Mauritiuse pääl proomitas kaitsa ja vahtsest tagasi tetä seod loodust, midä inämb alale ei ole. Ja mõne kotusse päält om sääne kaitsmine esiki määndsitki tulemuisi andnu.

Egäs dodo ole ei ainuke tsirk, kiä tast är om häötedü, dodost om õnne saanu seo ärä- häötämise märk vai sümbol. Näide ütsikide ja tõisist eräle saari pääl om asi niimuudu, et pia egä taim, miä tan kasus, vai egä väiku mutuk, kiä tan eläs, om kõigist tõisist tõistmuudu ja maailman ainumas umataoline vai sis targa sõnaga üteldä endeemne. Mauritiuse säitsmest saast paigapäälsest taimesordist 300 omma endeemse ja näist kolmest saast 50 omma säändse, et loodusen om näid alale vähämb ku kümme taime. Ja om ka säändsit, midä loodusen om alale õnne üts vai ole ei inämb üttegi ja näid kasvatedas viil ainult taimeaian. Mauritiuse pääl elli innembi päält 20 endeemse tsirgukese, näist om alale ütessä ja näist ütsäst ainult üts om saare pääl põra viil lagalt levinü ja ole ei kuikimuudu ohustet. Päämine hädä om tuu, et ole ei inämb alale säänest loodust, kon tsirgu saanu ellä — mõtsa omma maaha raotu ja taha asemele tsukreruu põllu tettü. Ja esiki neo ütsigu nukakese, miä omma jäänü põllus tegemäldä, omma täüs võõrit sissetuudu tsirke, kiä omma paigapääldsidega toidu ja pesäkotusse konkurendi, ja sissetuudu rotte ja ahve, kiä häötäse tsirgumunne ja -poigi. 1973 alostedi näide välläkuulmise veere pääl tsirgukeisi kunstlise kasvatamise ja tagasi loodusele viimisega. Taad kunstlise kasvatamise kotust nimetedäs põra Gerald Durrelli perrä, kiä alost pääle Mauritiuse looduse kaitsmisega.

Ku näütüses 70ndide algusen oll Mauritiuse roosat mõtstuvvi alale õnne 20 tükkü, sis põra om näide arv loodusen nõsenu 400 pääle. Mauritiuse väikukeist haugast oll alale ainult kats paari ja tä oll seoga üts maailma kõge haruldasemb tsirgukene üldse. Põra eläs näid loodusen jälleki 700. Ja säändsit näütit om viil.

Mustajõõ Oro rahvuspark om päält 6000 hektari suur, seo om üldse Mauritiuse kõge suuremb mõtsaga kaetu maa-ala ja seostki mõtsast om paigapääldsit puid ja tõisi taimi õnne ütsikide kotuste pääl, ülejäänü omma kõik eukalüpti ja muu säändse sissetuudu taimesordi. Mustajõõ Org omgi sis seo kotus, kohe neo kunstliselt kasvatedu tsirgu vallale lastas. Ja tan ei avita ütsindä vallalelaskmisest, näide tsirke iist kandas huult ka edespiten — kaias, et näide pesäkotusse olessi kaitstu rotte ja ahve iist ja nii edesi.

Muu alguperädse loodusega paiga Mauritiusel omma hoobis tsillukese, mõni kaitseala ainult paari hektari suuru. Ja näide tsillukeisi kaitsealade hulgan om paar väikukeist rannaviirdset saart, kon loodust kaitstas nii, kuis Rodriguese saare man joba kõneldus sai — võõra taimeliigi raotas ja juuritas vällä, paigapääldse istutedas asemele ja sis tuvvas viil tsirgukese ka osse pääle laulma. Väikukeisi saari pääl om lihtsamb näide võõride liike vahtset sissetulekit är hoita.

Om taa asi nüüt, miä tä om, a kuiki teküs iks säändene tunne, et egäs seo looduse otsani ärähäötämine hoobis ilma karistuse ja nuhtluselda jäiä ei saa. Inemiisi tule seo väiku saare pääle kõik aig manu — lisas suurele sündümiisi arvule om areneva majanduse jaos tüükässi vaia inämb, ku näid paigapääl saia om. Ja näid kässi tuvvas sis taha kõrd-kõrrast muialt manu — küll Aasiast, küll Aafrikast. Ja taa asi saa ei niimuudu lõppemalda kavva kestä, ütskõrd piät seo pill lahki minemä ja määneki katastroof tulema.
Ku muidu ei saa tuust arvo, et määne hää ja illos kotus om seo nukakene tan Õdagumere veeren, kon mi olemi ja uma egäpääväst ello elämi, sis tule kõrras Mauritiusel är kävvü, sis saa seo asi õkvalt selges.

Mi sõitsemi Port Louis’ sadamast vällä kolmapäävä (1. novvembri) õdagu ja naksemi minemä Lõuna-Aafrikale Õdagu-Londoni (East London) nimelidse kotusse tsihin. Joba inne Eestist välläsõitu, ku sai edimält mi sõidu marsruuti kaetus, oll mul kõrraga sääne küsümine, et mille mi Madagaskari saare pääle ei lää. Et seo om jo ummete üts ärä- ütlemäldä illos ja huvitav kotus. Sis tull vällä, et purjekaga om Madagaskarile hummogu puult manupäsemine väega halv, et tan omma esimuudu hoovuse ja vastalidse tuule ja et üldse soovitedas purjelaivaga Madagaskarist kavvedale hoita. Tuudsamma asja kõneldi meile viil Port Louis’ sadaman inne välläsõitu, tuust kõnelsiva kõik targa raamadu ja nii mi sis võtsemigi kursi Madagaskarist hulga maad lõuna poole. Et seost saarest tsõõriga ja parra kauguse päält müüdä sõita ja mitte taha väega lähiksele tükkü. Tuud oll ka jo ette arvada, et seo etapi pääl saava meil perituule otsa: mi läämi ekvaatorist kavvembale passaate vüündist vällä ja vaivalt mi seokõrd tihttuulen sõitmisest är päsemi. Üldse ole ei seo kant purjetajide hulgan kuiki hään kuulsusen.

Tõsel sõidupääväl purjetimi lähikselt müüdä Reunioni saarest ja kaimi timä korgit mäki — seo saar om viil mägitsemb ku Mauritius ja Rodrigues ommaki. Neländäl sõidupääväl mi üüsidse vahi aigu lätsimi üle Kaljukitse pöörijoonest vai sis tõiste üteldä — sõitsemi troopikast vällä. Tan mi ole olnu juunikuust alaten kokko viis kuud, viimäte sõitsemi üle pöörijoone Pitcairni ja Tuamotu saaristu vaihepääl. Miildetuletuses viil kõrd, et pöörijuun tähistäs seod kotust, kon päiv suvidse pööripäävä aigu täpsele lagipäähä paistus. Siist edesi lõuna poole päiv inämb peris seniiti üles ei nõse. Ja seo asi and hinnäst õkvalt tunda. Üü omma üle hulga ao jälleki niipallo vilu, et tuule käen roolivahin saismises tule hinnäst kõrraligult rõivile panda (päävä aigu olemi iks viil vannamuudu paljalt välän). Seosama neläs sõidupäiv saimi jäll üle hulga ao kätte üte kõrraligu kuldmakrelli — 130 cm pikk ja päält kümme kilo rasse. Kuvvendal sõidupääväl jäi Madagaskar traaversile (sõidutsihiga risti), tä oll meist 150 miili kavvedal ja lähembäle mi tälle inämb es lää. Sama päiv peeti laivan Riisalo Tiidu edimäist pulma-aastagapäivä. Säitsmendäl sõidupääväl näemi üle hulga ao jälleki albatrossi. Neo suure tsirgu eläse ekvaatorist kavvembal, troopikan näid piaaigu ei ole ja mi näimiki näid viimäst kõrda sis, ku ollimi viil T‰iili ranna lähiksel. Tsirgest viil niipallo, et ku vaihepääl olli mi saatja päämidselt suula, sis nüüt omma tormilinnu tagasi tulnu.

Mere pääl omgi asi niimuudu, et ku määndsitki väega esimuudu uudissit ei ole, sis om kõik häste. Suure uudisse saava olla ainult säändse, et kas laivaga juhtu midägi vai jäimi tormi kätte vai midägi viil hullembat. Nii et paremb om, ku näid uudissit ei ole ja mi ümbreilma sõit tassakeiste ja ummasuudu edesi lätt.

A hoobis ilma uudissilda mi seokõrd är es päse. Kavva aigu andse meile hääd ilma — tuult võinu küll kipen inämb olla, a vähembält tä puhkse õige nuka päält. Ja mi lätsimi tassakeiste uma sõidutsihin edesi. A sis joba peris lõpuotsan, ütetõiskümnendäl sõidupääväl, nakassi õhurõhk väega kipest sadama ja oll selge, et seo hää ilm om meil seos kõrras otsa saanu. Üüse alost joba pikne ja hummogu (katetõiskus sõidupäiv) oll tuul vasta ja tuule- kiirus 25 m/s. Sis vaibu tuul jälleki är, ollimi säändsen esimuudu tuulevaikusen ja tuu peris õige madin läts vallale alles järgmädse päävä õdagu. Tuulemõõtja näüdässi kõrras tuule kiirust päält 29 m/s, laine oll kuus meetrit korge ja mi koristimi kokko kõik purje, niipallo ku näid üldse oll (nä olli ütsjago ärä ka räsitü) ja tõmmassimi üles ütsindä väikukese tormi- foka. Suuremb hädä oll tuu, et üts terässest mastitugi (vaheparduun) oll õkvalt katskimineki veere pääl. Ku nelätõiskus päiv tuul perrä andse, sis mi es julgugi inämb mastile täüt koormust pääle panda ja purjetimi tassakeiste väiku edepurje all Aafrika ranniku poole edesi. Taha es oleki inämb kuikipallo sõita jäänü ja viietõiskümnendäl pääväl sõitsemi lõpus sisse East Londoni sadamale Lõuna-Aafrika Vabariigin. Mi olli läbi sõitnu 1835 miili ja ollimi mere pääl olnu täpsäle kats nädälit — seonimaani kõge pikemb mere pääl oltu aig.
Iin om nüüt Häälootuse maanõna ja tuu om meremiihi jaos pia sama kuuldsa ja tuntu kotus ku Kap Hoorn. Hoorni neemest om õnne näid jutte ja legende kipen inämb. Tan East Londonin tule meil nüüt purje är lappi ja mastitugi är praavita, et sis tävven kõrran laivaga ümbre Aafrika lõunanuka sõita.


East London 15.11.2000

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele