Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Salvador - Rio de Janeiro
 
07.01.2000  

KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ
Võrumaa Teataja


Salvador - Rio de Janeiro

Brasiilia om umaaigne Portugali asumaa, nii et mi jaos om tä seo sõidu pääl joba kolmas portugalikiilne riik. Põraaigne Brasiilia sai Portugali umas niimuudu, et joba 1494. aastagal lepsevä Portugal ja Hispaania umavahel kokko (Tordesillas’e leping), et kõik vahtsest löütü maa, määnse
omma ütest kimmäst põha-lõuna tsihist hummogu puul, kuuluse Portugalile, ja õdagu puul Hispaaniale. Tuu tsiht oll paika pantu Roheneemesaarist 1110 miili õdagu poole ja tolle tsihi perrä oll sis õigus vahtsele maale portugaallaisil, kuiki edimädse meresõitja, kiä jõudseva 1500. aastagal põraaigse
Brasiilia ranna viirde, olli hispaanlase.
Tolle kokkolepmise tulemus om, et päält Brasiilia omma kõik tõse riigi Lõuna-Ameerigan hispaaniakiilse, vällä arvada kolm Guajaanat Brasiiliast põha puul, määndse omma sis olnu inglaisi, prantslaisi ja hollandlaisi koloonia. Näist om Prantsuse Guajaana täämpätse pääväni asumaa saisun vai sis Prantsuse riigi meretagune territoorium, nigu prantslase esi ütlese. A tolle iist om jälleki portugalikiilne Brasiilia uma suurusega pia puul kõgest Ladina-Ameerigast.
Salvadori liin oll Brasiilia kolonisiirmise aigu asumaa pääliin, tan residiirse Portugali kindralkuberner kooni 1763. aastani, seenisku pääliin Riole är viidi. Põra om Brasiilia pääliin sama nimega liin, määne om õkvalt tolle jaos tüha kotusse pääle ehitedü. 19. aastagasaa algusen oll Rio de Janeiro kõge Portugali impeeriumi pääliin, sis ku prints John Napoleoni sõaväe iist Portugalist Brasiiliale
är pagesi. 1822. aastagal kuulut Johni poig Pedro Brasiilia esisaisvas riigis ja sai esi tuu riigi edimädses kuningas. 1888 lasti Brasiilian viimätse musta ora priis, 1889 võeti Pedro II trooni päält maaha ja Brasiilia kuulutedi vabariigis.
Põraaigne Salvador uma kate miljoni inemisega om Bahia provintsi pääliin. Inglise kiilt mõistetas tan viil veidemb ku Cabo Verde pääl, nii et suuremb jago asju tule selges tetä kässi ja jalgu abiga. Bahian eläs musti ja mulatte inämb ku lõunapoolsen Brasiilian ja tuuperäst loetas taad provintsi afrobrasiilia kultuuri keskpaigas. Peris valget inemist näet tan uulitsa pääl väega harva ja eski sis, ku
näet, omma nä inämbüste muialt tulnu turisti. Kõik nuu vidinä, midä turistele turu pääl vai suveniiri-poodin pakutas, omma aafrika alguperrä. Indiaanlaisi ole ei tan Bahian inämb ammuki alale jäänü, õnne näide veri om segätü valgide ja musti umaga. Mul võtse peris jupi aigu, ku ma pruuvse löüdä indiaaniperätsit näojuuni põraaigside inemiisi man. Lõpus mulle paistu, et ma tundse tuu tüübi iks ärä küll — nuu omma veidükese tüseligu tsõõriknäoga inemise, kurva indiaanlase-silmä tsipa viltu mustan mulatinäon.
Bahia provintsi elost 20. aastagasaa alostusen om kirotanu Brasiilia kiränik Jorge Amado uman raamadun „Gabriela”, määne om ka eesti keelen vällä antu. Seoga üten tule miilde, et ütsainumas kotus Salvadori liinan, kon võisit sinimustvalget lippu nätä, ollgi Amado muuseumin. Mi lipp näüdässi, et taa kiränigu raamatit om tõisi hulgan ka eesti kiilde tõlgitu.
Täämpätse päävä Bahian om küländ pallo aafrika alguperrä ja tan paigapääl esiumatsit juuni manu saanu kombit. Väega tuntu ja lagjalt umas võetu omma säänse uskumise ja kombetäütmise, nigu candomble, macumba ja tõse. Nuu omma aafrika alguperrä uskumise, miä omma Brasiiliale jõudnu üten musti orjega ja tan paiga pääl katoliiklise rituaaliga ütte sulanu. Näid paganlisi ja puulkristlisi
sektikeisi om tan pallo, õdagusel aol võit üte uulitsa pääl nätä kõrrast mitunt eräle palvemajja, kon musta mehe ja naase laulva ja ummi palvuisi pedävä.
Paigapäälse noore tegevä capoeirat — määnestki sõatandsu ja võitluskuntsi vahjepäälset liikmist trummimuusika rütmin. Üldse üts kõge uhkemb asi ollgi paigapäälne trummimuusika olodum, määnest üts üüse peris lähikselt ja pikkä aigu Salvadori vanaliina uulitsa pääl nätä ja kullelda sai. Sääl oll iks koon päält katekümne esi suurusen trummi, näide mängmist juhativa kats dirigendi muudu miist, kõik tuu suur trummilüümine käve üten laulu ja tandsuga ja tuul asal oll tõtest määneki esimuudu vägi seen
küll. Tuusama tõsepäävä õdak oll üldse kõik Salvadori vanaliin neegrimuusikat täüs, egä nuka pääl kiäki mängse vai laulse, tuhandit inemiisi oll vällän ja kõik nä tandseva, nii et ku koheki minnä tahtset, sis tull hinnäst näide tandsjite vaihelt läbi pressi. Ma usu, et mul tegüsi määneki arvosaamine, määne meeleolo tan näide Brasiilia karnevale aigu või olla.
Ku mere päält Salvadori liina kaet, sis kavvest paistus tä küländ uhke vällä ummi liivarandu ja korghuunidega. A lähembäst kaien om kõik tä asi küländ lagunu ja kasimalda. Viil hullemb om asi sis, ku koheki sisemaale läät. Mi Riisaloga teimi iks üte tsõõri ärä, kävemi bussiga Cachioeira-nimelisen väikuliinan, Salvadorist veidükese päält saa kilomeetri õdagu poole. Ku kaet näid koloniaalstiilin puullagunu huunit ja kasimalda uulitsit, sis om rasse arvo saia, kuna oll tuu aig, ku kõik tuu asi kõrran olli. Samal aol ole ei Bahia rahvas sukugi nii vaene. Ku mõnest ilma aknaraamelda aknast kogemalda tarre sisse kaet, võit nätä viimätse pääl televiisorit ja audiotehnikat. Ütelt puult om muiduki nii, et näil inemiisil, kiä ilman piä ei murehtama uma ihulämmi peräst, või olla küländ ütskõik, kas tarel saisva parasjago pistü kolm vai neli saina. Tõselt puult tuletas tä asi määnestki muudu Vinnemaad miilde, kon
ütski bussiputka aken päält kate päävä terves jäiä ei või.
Ja egäs tä lagamus lõpe ei ütsindä hääkõrraga. Mitmesugatse raamadu hoiatase Brasiilia bürokraatia iist ja ütlese, et asaajamise võiva inämb aigu võtta, ku mi tuuka muial olemi harinu. Tuud mi saimi esi küländ kõvva uma naha pääl tunda. Mi kapten tegelesi kõik nuu päävä, mis mi Salvadorin olli, taa bürokraatiaga ja tegeldüs es saaki. Asi oll tollen, et mi sõidami ümbre ilma meremehe passega,
määne lupas sul ilma viisalda riiki sisse ja vällä sõita. Seenimaani ole es kongi näide passega probleeme olnu, a nüüt Salvadori liinan löüdse määneki asamiis Alberto, et näide passega võiva sõita õnne kaubalaivu meremehe. Algusen nä lubasiva iks esi taa asa kõrda aia ja är klaari, a midä päiv edesi, tedä kurembas asi läts. Lõpus tetti mi kaptenile selges, et mi ole Brasiilian illegaali, ja nõvveti timält
vangimajaga hiidüten vällä allkiri paprele, et mi piämi 48 tunni joosul Brasiiliast kaonu olema ja määndsegi hiiglasumma trahvi massma. Ei tiiä, kas mi es mõista miilhääd õigele inemisele pakku (tolle tuu tõbras Alberto võtse vasta küll) vai sai liiga veidü antus, a näide tegeläisiga mi ummi asju inemise muudu kõrda aetus es saaki. Mi nakami tan pikäpääle arvo saama, mille Ladina-Ameerigan nii sagedale sõaväeliidsi riigipüürdit tetäs. Sõavägi om tan ainumas organisatsioon, kon vähembält määneki kõrd om oleman. Ku egäl puul muial asi väega käest ärä ja hukka lätt, sis saa õnne sõavägi tan riigin tuu kõrralageduse määndsegi kontrolli ala võtta.
Miika es juhtunu midägi, ku mi esi jätnü ammetvõime man hoobis käümäldä ja rahuligult Salvadori sadaman uma ao niisama är olnu. Tuud mi mõtlemigi nüüt Rio de Janeiron tetä. Ja trahvi massa ka nigu häste es tahtnu. Näüs, mis tast asast vällä tule.
2. jaanuaril sõitsemi Todos Santose lahest vällä katsa mehega. Asi oll tollen, et Tarand pedi miika üten Riole sõitma ja tast edesi kuni Buenos Aireseni pedi sõitma Tõnis Palts. Aga et Palts saa es jaanuari lõpun kotost är olla ja umast sõidujupist hoobis ilma jäiä ka es taha, sis oll meil nüüt kuni Rioni laiva pääl kats vahetusmiist. Riost edesi sõit miika Paltsi asemel Indrek Kirss.
Meeste arvosaamise ja suhtumise omma kõvva muutunu. Peräst Atlandist ületulekit tundu tuu 5?6 päivä ja 700?800 miili, mis Salvadorist Riole sõita oll, küländ lihtsa ettevõtmisena. Ja paistugi joba nii, et egä midägi erilist egä kõneväärset seo etapi pääl ei juhtugi. Päält tolle, et meil laiva pääl sai gaas otsa ja nüüt tull läbi aia priimusega, mis oll egäs juhtumises üten võetu. Hädä oll tollen, et mi gaasipliit tüüt jonnipunni põhimõttel ja hoit alati supi paan, ütskõik ku kaldu laiv ka sõidu aigu ei ole. A priimus tege kõik hällümise laivaga üten ja tõnekõrd tüküs kohv paast vällä är pagema.
A kunagi tohe ei väega uhkes minnä. Uma seokõrdse paugu saimi kätte kolmapäävä õdagu. Sõitsemi parajan takasttuulen ja edepuri oll spinnipoomiga „liblikale” vällä viidü. Kasteheina ja Pruuli vahikõrra aigu lõi üts äkiline laine laiva tuulega risti, tagapuri võtse tuule kõrras tõselt puult sisse (läts halssi) ja egä rohkemb es oleki vaia — tagapurje poom murdu keskest pooles. Perämine tiijupp kuni
Rioni tull sõita õnne edepurjega ja tan paiga pääl uut meid jälleki iin suuremb remonditüü.
Rio om inämb-vähämb tuu pöörijoone pääl, kon kesk talve päiv õkvalt lagipäähä paistus. Lämmint om põra varo all kolmkümmend neli pügälät.
(Rio de Janeiro 7.01.2000)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele