Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Port Mathurin - Port Louis
 
28.10.2000  

Võrumaa Teataja



Rodriguese, Mauritiuse ja Reunioni saart nimetedäs kokko Maskareeni saaris portugallase don Pedro Mascarenhas’e perrä. Nä omma Madagaskarist hummogu puul ja olli portugallaisi „avastamiisi” aigu 15. aastagasaa lõpun inemiisist tühä. Vana araabia mere- sõitja tiidsevä näid saari jo ammuki — nä omma oleman 10. aastagasaa araabia kaarte pääl. Algusen pruuvseva saari kolonisiiri portugallase ja hollandlase, a tuust es tule midägi vällä. Sis teivä prantslase taha tsukreruu istanduse ja tõiva Aafrikast musta ora tsukreruugu ragoma. Peräst orje vabaslaskmist (1835) tuudi saari pääle tüüjõudu Indiast, hildamba tull taha viil hiinlaisi manu ja näist kõigist kokko omgi sis saanu põraaigne saarerahvas.
Rodrigues om Maskareeni saarist kõge vähämb, asustedi kõge hildamba ja 18. aastagasaa lõpun kävevä inglase siist Mauritiuse ja Reunioni pääle prantslaisi ründämän. Peräst Napoleoni sõtu läts Mauritius üten Rodriguesega inglaisi kätte, Reunion jäi edesi prantslaisile. Mauritius (üten Rodriguesega) om põra esisaisva riik, Reunion om seonimaani Prantsuse koloonia. Tuu näütäs viil kõrd häste prantslaisi ja inglaisi esisugast asumaa-poliitigat.

Rodriguese pääle jäi asustus püsümä alles peräst orje vabaslaskmist: üts jago näid vabas- lastuisi orje tull taha elämä ja Rodriguese saare inemise omma täämbädse pääväni küländ tõmmu nahaga. Neegerora, kiä olli tuudu Aafrika eri kotusside päält ja eri rahvide hulgast, kõnelsi umavaihel määnestki esimuudu pidgin-kiilt prantsuse põha pääl. Põraaigset Aafrikast peri segärahvast nimetedäs kreooles, näide kiilt kreooli keeles ja nä omma päämidselt roomakatoliku usku. Egä saare pääl om seo kreooli kiil veidükese esimuudu ja põraaigse Rodriguese inemise päält seo keele üttegi tõist ei kõnelegi, kuiki inglise kiil om Mauritiuse ammetlik riigikiil.

Kõik neo saare omma tulemäkist tekkünü ja näil kõigil omma korallirahu ümbre, nii kuis lõunamere pääl olema piät. Ja umal aol oll näide saari pääl väega esimuudu loodus, tõistsugane kõgest muust maailmast, a tuust loodusest ole ei inämb pallo midägi alale. Kuiki Rodriguesel ole ei kunagi tsukreruugu kasvatedü, om saare alguperäne loodus tan esiki halvemban saisun ku Mauritiuse uma (mõlemba pääl om looduslist mõtsa alale vähämb ku 1% kõgest saare pindalast). Rodrigues om inämb-vähämb mi Vormsi suuru ja seo saare pääl piät söönüs saama Saaremaa jago inemiisi — piaaigu 40 000. Ja egä sis taha päält põllu- ja karamaa inämb muud pallo är ei mahuki. Maskareeni saari pääl elli üts väega esimuudu tsirk, Mauritiuse pääl oll timä nimi dront vai dodo, tä oll umbes hanesuuru ja ilma lindämise võimelda. Eurooplaisi tahajõudmisest läts müüda ainult 60 aastakka ja seo tsirk oll viimädseni är häötedü. Põra arvatas timä vällänägemist ütsindä umaaigside joonisside ja alalejäänü konte perrä. Uma dodo sort oll ka Rodriguese pääl, tan kutsudi seod tsirku solitaire (tuuperäst, et tä alati ütsi olli ja ümbre käve) ja muiduki läts ka timä dodoga ütte tiid ja niisama kipest. Viil oll Rodrigues kuulsa ja tuntu ummist suurist kilpkunnest, tan olli paigapäälse mere- ja maakilpkunna sordi ja näid oll nii pallo, et umaaigse meresõitja päse es tõiste maa pääle, ku pedivä näide kilpe müüdä käümä niikuis kivve piten. Ku Mauritiuse asunigel kõtt tühäs läts, sis minti Rodriguese pääle kilpkunne tuuma ja näid tuudi tast sis tuhandide kaupa. Põra ei ole näid inämb ammuki üttegi alale. Sama juhtu ka merilehmä vai dugongiga, suure hülge muudu eläjäga, kiä tan saare lähiksel merevii seen elli. Ja nii edesi ja nii edesi.

Põra sis proovitas pästä viil viimäst seo saare umaperäst loodust, a egä taad inämb pästmise jaos kuikipallo alale ole. Katest perräjäänü endeemilisest tsirgukesest om ütte alale ainult 50. Endeemilisi taimi om jäänü viil 38 liiki, a näist ütsindä kats ole ei välläkuulmise veere pääl. Ja mõni liik om sääne, et tedä om loodusen alale ainult üts vai kats taime. Nuu kasuse õnne kõge järsembide pervi pääl, miä põllupedämises joht ei kõlba. Ja nüüt sis proomitas näid niimuudu kaitsa, et tetäs näile maalapele aia ümbre, et vallalidse kodoeläjä taha manu es päsenü, raotas tast aia seest võõrit sissetuudu taimesorte vällä ja istutedas paigapääldsit sorte manu (viimädse omma taimeaian kasvatedu). Ku kõkke seod asja lähikselt kaia, sis tule küll vaihepääl sääne tunne, et kõge tuu kaitsmisega om lõppemalda hildas jäädü ja et kas tast üldse inämb määnestki kassu om. Paigapäälne looduskaitsetüütäjä ütel meile, et Rodrigues ollev maailma kõigist ohustedu loodusega saarist tõse kotusse pääl. Viil hullemb ollev asi ainult Pühäl Helenäl. Viimädse pääle mi uma reisi pääl viil läämi ja saami kaia, ku halv tuu asi sääl sis om.

A muidu omma mustanahalidse saareinemise võõrile väega lahke (ole ei viil turistest är tsurgitu) ja eläse umma egäpääväst ello. Päält põllupedämise om küländ tähtsä asi rifipäälne kalapüük — laguun vai rifipäälne ümbre Rodriguese saare om kats kõrd niipallo suur ku saar esi ja seoga üts India suurmere suurembit. Paigapäälne rahvas sõit seo laguuni pääl väikukeisi puust purjepaatega. Aeru nä ei tunnista ja ku paat parasjago purje all ei ole, sis tougatas taad pikä bambus-saibaga laguuni põhast edesi. Päält kala om tähtsä püügiartikli viil katessajalg ja tõse molluski. Välästpuul riffi sügävä vii seest kalla püütü ei ole ja tuu- võrra om sis nüüt seo püügisurve rifipääldse jaos ülearvo suur ja viimädsel aol proomitas paigapäälsele rahvale avamere kalapüüki opata ja seoga riffi kaitsa.

Umaette huvitava omma neo kivisainuga tare, kon inemise eläse. Tarekatusse omma lapiku ja betoonist valetu ja tuud tetäs umbes sammamuudu, kuis mi umma keldrelake valami. Taha lätt hulka armatuurrauda sisse ja kõik tuu jant om tolle jaos, et lõunamere pöörüstorm tarekatust päält är es veenü (viimäne sääne Bella-nimeline tsüklon oll tan 1991 ja sis oll tuule kiirus päält 200 kilomeetri tunnin). Külärahvas tege hulka tüüd talgu kõrran ja üts näid säändsit talgutöid omgi katussevalamine.

Rodriguese päält Mauritiusele sõitmine võtse meil aigu veidükese päält kate üüpäävä (23.-25. oktoobrini) ja tuu oll sis nüüt jälleki üts lühembit etappe mi tii pääl. Ku tõsel pääväl tuul väega tasatses jäi, sis tõmmasimi spinnakeri üles ja üle hulga ao teimi ilosat üüsist spinni all sõitu. Mauritiuse pääle oll meile Eestist küläliisi tulnu ja nuu olli sis mi jõudmise aos joba Port Louis’ sadamakai pääl vastan.

Mauritius om esisaisva 1968. aastagast alaten ja om üts näid vähätsit arengumaid, kon majandus om küländki hää järje pääl. Seo om üts maailma kõge tihedamba asustedu kotussit üldse, tan eläs Saaremaast vähembä saare pääl üle miljoni inemise ja seo rahvas om tan küländ tõistmuudu ku Rodriguesel. Õnne kolmas jago om Aafrikast peri kreoole, inämbüs omma Indiast peri ja majandus ja riigiammeti omma viimädside käen. Tuust tule muiduki ütsjago hõõrdmiisi, kreooli löüdvä, et nimä omma tan saare pääl iks varramba olnu ja tuuka sis nigu piaaigu põlisrahvas ja neo hõõrdmise omma lännü kuni uulidsa- kakeluste ja poodipalotamisteni vällä (tegeligult seosama asi, miä toimus Fidzhi pääl — indialase omma jõukamba ja tuust tule iks inemiisi vaihel tülü, ku ütel om ja tõsel ei ole). Umajago terävüst and viil tuu ka manu, et osa Indiast tulnu rahvast omma muhameedlase ja fanaatilisemba näide hulgast tüküse kõrtsele ja muile joomakotussile pomme pandma (muhameedlase viina ei juu). Nii et Mauritiuse pääliinan Port Louis’n võit kõrvuisi nätä kristläisi kerikut, muhameedlaisi mosheed, hinduiste templit ja hiinlaisi pagoodi. Kõik nuu seltskunna hoitva eräle kuni seonimaani vällä, et kreooli noore käüvä umal diskol ja india noore umal.

Mi Mauritiusele jõudmise tõsel pääväl oll hinduistel suur divali tulepühä, tuuka tähistedäs Rama võitu mitmesugatside kurje vaime üle ja seo õdak pandas tolle avvus kõgen liinan egä tare iin tuli palama. Mi saimi tutvas üte Moskvan opnu paigapäälse apteekriga, tuul oll hää miil, et sai miika vinne kiilt kõnelda ja vei meid õdagu uma vanembide poole küllä. Nii- muudu saimi sis mi ka pidosöögi är maitsa — tuu oll kõik ilma lihalda tettü taimetoit, õnne väega krehvtine. Ja lõpus anti meile viil üts savianoma seen rasvaküünäl üten. Nii et mi saimi uman laivan ka Rama avvus tule palama panda.

Paari päävä peräst nakami tast edesi sõitma ja sis ei saa mi inne jalaga maad puttu, ku Lõuna-Aafrikan. Passaate vüündist läämi nüüt vällä är, nii et tuud ei tiiäki, määndse tuule meid seo etapi pääl iin uutva. Lõuna-Aafrika Vabariik piässi olema Eestiga üten ja saman aovüündin, nii et meridiaane perrä nakas meil nigu varsti tsõõr täüs saama. Õnne kodo- jõudmisega lätt viil ütsjago aigu.


Port Louis 28.10.2000

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele