Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Port Vila - Port Moresby
 
11.08.2000  

Võrumaa Teataja

Viimädsen reisikirän jäi kõnelemalda kava juumisest. Niikuis joba üteldü, seo om Vaikse suurmere rahvide vana viis pääd ullis aia. Kava-taim om pipra sugulane, kava juumine kavatsõõrin om umaette rituaal. Andku no feministi mulle andis, a tuud tegevä ütsindä mehe. Seon kavatsõõrin, kon mi Tonga pääl kävemi, istse 40-50 miist pandanusmatte pääl maan, jala kõtu all risti. Tare keskpaigan oll ütest puust vällä raotu kavaannom ja üts vanemb miis tedä juuki sis jagasi. Joogiriista olli tettü kookospähkli koorest ja nuu anti käest kätte tarre müüdä lakja. Üts miis oll ammetin kava segämisega ja timä tõi sis aig-aolt järgmädse pütütävve ja vali taha suurde anomale. Et oll parasjago puulpäävä õdak, oll kavatsõõrin üles võetu piibli seletämine. Üts päätükk oll arotuse all ja targemba mehe sis kõnelsiva ütstõse ala, miä nä kõgest tuust asast arvase. Ku tõse olli seo jutu ja seletüsega peri, sis tuud kinnütedi ütidse ja kõva jõminaga (kõik taa jutt käve muiduki tonga keeli).
Pillimehe olli ka tansaman tsõõrin ja jutu kullemise ja kava juumise vaihepääl nä mängsevä ja laulseva mõne kurva polüneesia luu. Mis meil kõge seo asa man puudu jäi, oll tuu, et kuiki mi jõimi taad kavalat juuki iks peris hää hulga umale naha vaihele, sis määnestki mõjju mi küll es tunne. A või olla taht seo asi lihtsale pikembät harotamist.
Vanuatul käü kava juumine kipen tõistmuudu. Kava juumise tarekest nimetedäs nakamal’is ja seo tare om egän külän oleman. Ku tongalase pruukseva seo joogi tegemises kuivatedu kava-pulbrit, sis vanuatulaisi kava oll tettü tuurast juurikast. Innembi tetti taad asja viil niimuudu, et poiskese jüräsi neo juure suun piinüs, sülässi vällä ja sis tuust sodist tetti juuk valmis. Nüüdsel aol pruugitas siski hakklihamassinat. Ja vanuatulase kava juumise man pallo ei kõnele. Nimä „kullese kavat” ja ole ei hää, ku näid seo kullemise man pallo sekät. Üldse üteldäs FidÏi ja Vanuatu kava ollev kõge kangemb, esiki mi saimi tuust arvo. Peräst tõist totsikutäüt võtse iks väiku surina sisse küll.

Vanuatu saare olli kuni esisaisvuseni tuntu ku Vahtse-Hebriidi (kapten Cooki pantu nimi). Seo oll asumaa aigu sääne esimuudu kotus, et tä oll ingläisi ja prantslaisi ütidse valitsemise all. Tuud asja nimetedi kondomiiniumis ja põhimõte oll sääne, et ütskõik määndse otsusse tegemises pedi kats koloniaalvõimu umavaihel kokko lepmä. Vanuatul om parempuulne liiklus ja tuu tull niimuudu, et 20. aastagasaa alostusen, ku edimädse autu tulli, sõitseva prantslase hääd kätt ja inglase kura kätt. Et seost jandalist vallale saia, lepüti kokko, et ku järgmidsel massinal, miä Vanuatu pääle tuvvas, om ruul vassakul puul, sis jääs parempuulne liiklus, a ku parembal, sis vassakpuulne. Et järgmidse massina maaletuuja trehvässi olema prantsuse misjonär ja massinal ruul vassakul puul, sis jäigi asi niimuudu ja täämbädse pääväni hoitva kõik tii pääl hääd kätt.

Ku polüneeslaisi keele ja kultuuri omma küländ ütesugumadse, sis Melaneesian om asi tõistmuudu (taha kuuluse päält Fidzhi ja Vanuatu viil Vahtsene Kaledoonia, Saalomoni saare ja Vahtsene Ginea). Joba ütsindä Vanuatul kõneldas päält saa eri keele ja melaneeslaisil omma väega erinevä vanaaolidse kombe ja eski erinev nahavärm. Nä omma kõik väega tumeda ja mõne omma iks hoobis musta. A nä omma tõist näko ku aafriklase — näil omma suure ja lagja nõna niikuis austraalia perismaalaisil. Ku 180 000 ni-Vanuatut (niimuudu nimetedäs nüüdse ao vanuatulaisi) kõnelese inämb ku 100 keelen, sis jagus ütele keskmidsele keelele kõnelejit 1800 inemist. Tulemus om, et eri ni-Vanuatu kõnelese umavaihel pidgin-inglist, määnest paigapääl kutsutas bislamas ja seo kiil om inglise ja prantsuse keele man riigi kolmandas ammetligus keeles. Bislamast om kuikipallo võimalik arvo saia. Näütüses „ku vana sa olet?”, küstäs bislama keelen hamas yia blong yu? Sõna-sõnalt tähendäs tuu „ku pallo aastit sulle kuulus?” ja hamas om muiduki inglise how much. Mi mõisten omma kõik ni-Vanuatu polügloti, näütüses om küländ tavaline, et harilik külämiis mõist 4-5 kiilt — kõgepäält uma kiilt, sis naabrikülä umma, sis bislamat ja lõpus viil inglise ja prantsuse umma. Õnne kooliharidust saias ainult inglise vai prantsuse keelen.

Mi pedi tan Vanuatu pääl är uutma, kuna mi laiva vahtsene roolijubin Inglismaalt peräle jõud ja nii oll meil sis kipen inämb aigu ümbre kaia. Kävemi üten Arro, Pruuli ja Riisaloga Efate naabrisaari kaeman. Riisalo jäi Espiritu Santo pääle, a mi linnässi edesi Malekula saarele. Seo saar om tollest tuntu ja kuulsa, et tan eläse Suure ja Väiku Namba ja et perämist kõrda süüdi tan inemist viil 1969. aastagal (meile kõnel küll üts külämiis väikukese Wala saare pääl, et tuud tetti viimäte viil viis aastakka tagasi). Inemisi om umal aol kuikipallo süüdü ka polüneeslaisi man, a Fidzhi ja Vanuatu omma muiduki säändse üldidselt tuntu ja kuulsa inemisesüümise kotusse. Samal aol ole ei taad süümist kunagi niipallo olnu, ku misjonäri tuust kõnelese, innembi oll tuu iks sääne küländ harv ja rituaalne tegevüs.

Namba tähendäs tegeligult ütte esimuudu meesterahva „rõivatükkü”, määnest võinu võro keeli titihoitjas nimetä. Seo om lehest vai taimekiust tettü tupp, miä titi ümbre pandas ja määndse ülemine ots vüü külge köüdetäs. Noore mehe saava uma edimädse namba peräst ümbrelõikamist, ku nä omma katstõistkümme aastakka vana. Ja päält seo vüü ja namba miihil midägi muud sälän ei oleki. Suure ja Väiku Namba omma uma nime saanu tolle titihoitja suuruse ja kujo perrä.

Egäpäävädselt nüüdsel aol inämb kiäki nambat ei kanna, a ku tandsmises lätt vai om mõni muu tähtsä tegemine, sis pandas nä iks jälleki ümbre. Mi saimi tuud nambaden tandsmist kaia Sanwiri külän, kon eläse Väiku Namba. Tuud tetti küll turiste jaos ja raha iist, a melaneeslaisi muusiga ja tands oll uhke ja ausa. Naisterahvide vanaaoline rõivas om taimekiust prunts, vanemba naase tandsevagi pallaste rõnduga, a nooremba iks joba kuikipallo häbendivä ja olli umale määndsegi palmilehe ümbre rõndu mähknü.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele