Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Restoraniomanik Anttila kartis mässu puhkemist purjeka pardal
 
23.02.2001  

EPL

Arho Anttila, nooremmadrus


Lennukiga viimast otsa kaasasõitev restorani Le Bonaparte omanik Arho Anttila peab Kaido Kama (vasakul) ja Margus Kasteheina meeskonna asjalikemaks kokkadeks. Ka pildil peavad Kama ja Kastehein kambüüsis sõjanõu, mis toiduga mehi üllatada.
Raigo Pajula
Kuna oleme merel olnud üle nädala ja kehvade tuulte tõttu graafikust kõvasti maas, hakkavad toiduvarud ähvardavalt vähenema.
Just praegu on algatatud arutelu, kas jätkata sõitu, võttes kasutusele eestlastele tuntud toidutalongid või teeme välkkiire vahepeatuse Inglismaal Falmouthis, et toidu ja kütusevarusid täiendada. Võibolla saaks sealt üle hulga aja soojas toas (Lennuki küttesüsteem nimelt ei tööta taas) ka ühe väikese õlle.

Toitlustamine laeval pole kunagi naljaasi olnud. Meresõidu ajaloos on lugematuid juhuseid, mil toidu nappimine või halb kvaliteet on kutsunud esile tõsise mässu kapteni vastu ja asi on lõppenud paremal juhul meeskonna põgenemisega või halvemal juhul kellegi susside püsti viskamisega.

Meie siirdusime Ponta Delgadas supermarketisse ülesandega varustada jahtlaev Lennuk kahenädalaseks teekonnaks üle Põhja-Atlandi Hollandisse. Kähku kogusime kaks kärutäit kuivtoitu, mille sõidutasime koos kärudega otse marinasse (külalissadam), mis asus poest poole kilomeetri kaugusel. Üldiselt leidsime poest kõik vajamineva, kuigi veidi parem arusaamine portugali keelest oleks kasuks tulnud. Näiteks osutus kohupiim tegelikult kohvikooreks ja tegu oli ”parim enne” ja ”pakitud” siltide eristamisega. Järgmisel hommikul vahetult enne väljasoitu käisime veel turul värsket liha ja juurvilja muretsemas.

Toiduraha pidime arvestama veidi alla 50 Eesti krooni inimese peale päevas. Laevas on kambüüsi- ehk köögiülesanded jagatud vahtide vahel nii, et paarikaupa tehakse teistele süüa iga kolme päeva tagant. Hommiku ja õhtusöögid on igaühe enda mure – kes praeb mune, kes sööb maisihelbeid, müslit, võileibu. Mõnikord tehakse ühiselt manna või neljavilja putru. Kuna igal vahipaaril on oma ööpäevarütm, võib ühe hommikusöögiaeg, olla teisele juba lõuna ja nii on päeva esimene pool täis küllalt koordineerimatut askeldamist pliidi ja külmkapi ümbruses.

Milliseid hõrgutisi on sel etapil põhiroaks pakutud? Siiamaani on menüü olnud järgnev: madrus Pruuli juurviljasalat, tüürimees Riisalo portugali praevorstid kartuliga, tüürimees Saarlaiu ühepajatoit, nooremmadrus Anttila kana riisiga punases kastmes, madrus Kama loomaliha- kapsasupp, madrus Simmi praekartulid ja tüürimees Kasteheina kana al penne punases kastmes. Reeglina on kõik senised praed üllatavalt hästi õnnestunud – üllatavalt seepärast, et Lennuki meeskonna liikmed paistavad olevat oluliselt paremini kodus purjede, vallide ja sootide kui pannide ja pottidega. Eranditena paistavad silma Kaido ja Margus, kellel on ka kambüüsis väga selge nägemus olukorrast. Tänu nende ninale leidis ühel päeval juba pooleldi keedetud kana tee merre, sest selgus, et kanakaupmees oli meid säilivusaegadega pisut tüssanud.

Iga söögi juurde kuulub reeglina suur ports küüslauku, mis peaks troopikast tulnud meeskonda arktilise talve ohtude eest kaitsma.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele