Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Kopenhaagen - Harlingen
 
06.11.1999  

KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ
Võrumaa Teataja


Kopenhaagen - Harlingen

Edimält oll küll sääne plaan, et seo etapi nimi pedänü olema Kopenhaagen-Southampton, aga alati ei lää nuu asa nii, kuis om plaanitu. Olgu sis nüüd kõgest kõrdapiten.
Taanimaa pääliinan sai oltus paar päivä. Üts õdak saimi suursaatkunnan kokko näide eestläisiga, kiä tan kotusse pääl eläse. Päämiselt noore mehe, kiä opva Taani sõa- ja merekoolen. Sis viil saatkunna uma tüütäjä ja paigapäälse organisatsiooni Eesti Kodu inemise. Kursandi tutvustiva peräst viil näid kotussid, kon meremehe õdagust aigu müüdä saatva. Tõne päiv sai käütüs kuningalossi kaeman, kon põra om muuseum. Kuningalossi kerko saina pääl omma üllen näide inemiste nime ja vapi, kiä omma saanu määndsegi Taani riigi avvuraha. Jutu perrä oll sääl inne sõta ka Päts üllen olnu, aga peräst sõta suure hirmuga maaha kakutu ja nüüd ei löütä inämp taad vappi üles.
Aga suurembat huvvi Taanimaal aigu viitä ole es mul hindäl egä es ole tõisil. Ütelt puult piässi meil iinpuul viil kaemist küländ olema ja tõselt puult om nii, et midä kipembäst mi sügüsesest Põhamerest ja Biskaiast läbi päsemi, tedä paremb om. Tuuperäst, et egä ilma lää ei edespiten
parembas. Nii jäiväki Kopenhaagenin kaemalda nii vahakujo-muuseum ku erootika-muuseum ja iispäävä (25. oktoobri) andse suursaadik Jüri Kahn Kopenhaageni kai pääl Lennuki otsa vallale. Ilmaennustuse lubasiva küll Põhamerel tormi, a kaimi, et läämi no niigi pallo edesi, ku minnä lask.
Peris algusen oll marsruut plaanitu nii, et mi pedänü sõitma läbi Kieli kanali. Aga sis löüti, et ku mi egäl puul muial sõidami õnne imäkese looduse puult tettü kanalit piten, sis ole ei mõtet taa üte Kieli kanali peräst latti ala laske.
Ja nii lätski Taani väinust läbi sõitmine küländ rahuligult. Mõne Eesti laiva võtseva raadioga ühendüse ja tervitivä. Seo etapp olli ma üten vahin Tiit Riisaloga, vahikõrd oll kellä katetõiskust kuni kellä neläni. Ku ümbre Skageni neeme Skagerraki väina purjetimi (seo om Taanimaa kõge põhapuulsemb ots, säältmaalt alostas joba Põhameri), tetti putel vallale ja kapten vali üte sortsu vette
„vanale”, et Põhameri mi vasta väega kuri ei olessi. Edimäne kõrd tetti taad „vanale” valamist Piritalt vällä sõiten. Peräst „vanna” saava sis kõik mehe uma suutävve tähtsuse järjekõrran: edimäne, tõne ja kolmas tüür ja sis madrusse — Pruuli, ma esi ja vahetusmiis (kapten võta ei sukugi).
Põhamere vesi om tõist värmi ja tõist maiku ku Läänemere uma, hulga sinitsemb ja soolatsemb. Ja laine om tõne, hulga suuremb ja pikemb. Egä mi seokõrd pikält es saaki Põhamere pääl sõita, ilm läts kurjas ja laine suures ja otsemi tormi iist varju Hirtshalsi sadaman. Hirtshalssi sõiten oll tuul vasta ja hoovus vasta, nii et peris mitu vahikõrda saiva mehe sadama tulesi kaia, inne ku mi lõpus peräle jõudsemi.
Hirtshalsin tetti päämiselt näid töid ja tegemiisi, midä om vaia tetä laiva man ja varustuse tävvendüses. Nuu tüü lõpe ei kunagi otsa. Ilmaennustus lubasi Põhamerele ütte tormi tõse takan. Ku ollimi paar päivä ilma uutnu, sis löüdsemi, et egäs taa asi edespiten parembas ei lää, innempi lätt hullembas. Ja Taanimaale talvitama ka jäiä ei saa. Kaimi üte tasatsemba hetke ja riidi (29. oktoobri)
õdagu lätsimi Southamptoni pääle minemä. Säändse rehkendüsega, et mere pääl tule olla umbes viis
üüd ja päivä.
Algusen es ole väega vika, aga midä edesi, tedä hullembas läts. Tuul oll kõva (16-22 m/s) ja vasta, laine korgus päält kolme meetri. Nii et vahjepääl tulet taa lainest üles ja ala sõitmine miilde poiskesest pääst mäki pääl suusatamist. Lämmind süüki säändse ilmaga laivan tetä ei saa, kuigipallo tull laiva vett ka sisse, küttesüsteem ütel üles. Nuu mehe, kiä roolivahin saiseva, olli nii vai tõiste üle pää like, soolane vesi käve vasta silmi. Nüüd sis saa es inämp rõivid ka kuivatada.
Aga edesi mi lätsimi ja ku kolm üüd-päiva oll är sõidetu, sis tull piaaigu sääne tunne pääle, et jõvvami iks peräle, ole ei inämp pallo, varsti jo Inglise kanali suu paistus. Kapten ütel viil, et meeste peräst timä ei pelgä, nuu pidävä vasta, ku õnne laiv vasta pedä. No ja sis iispäivä õdagu tuu pauk käve.
Mi Riisaloga ollimi parasjagu koivahin, tuu tähendas et magasimi, mi vahikõrd pidi üüse kell katstõist pääle nakama. Kuulse läbi une, et üllen teki pääl läts sebimine vallale, sis ütel Kastehein, et vüürstaak om lännü. Viil üts hetk ja joba oll Pruuli kajuti usse pääl mehi tekile kamandaman.
Kokkuvõtten läts meil esiki häste. Vüürstaak om tuu jämme tross, mis tuge masti laiva nõna puult. Säändse plaksi pääle võinu mast ka maaha tulla ja sõs olnu hädä iks hulga suuremb. Nüüd oll vaia õnne kähku purje maaha võtta, et masti päält koormus är saia ja sis oll juba aigu kaia, mis edesi saa. Tugesimi köüdüstega (vai „otstega”, niikuis laiva pääl üteldäs) hädäperäst masti ja tõmmassimi väikukese tormipurje üles. Seoga kannati juba tassakeiste sõita, aga muiduki mitte inämp vasta tuult.
Algusen oll plaan hulga maad tagasi Saksamaale sõita, aga sis võtse miika ühendust Hollandi rannavalve ja pakse vällä Harlingeni sadama, kohe oll umbes 80 miili sõita (meremiil om veidükese päält 1,8 kilomeetri pikk ja võrdus täpselt üte meridiaani-minuti pikkusega; kiirus üts sõlm om üts meremiil
tunnin). Meil es ole laiva pääl säändsit kaarte, mis Hollandi rannavett olessi näüdänü, ja rannavalve lubasi lahkesti meile lootsi laiva pääle saata.
Ja niimuudu sis jõudsemigi esihindä jaos külländ uutmalda Hollandile Friisimaale. Algusen oll meestel hulka tegemist, et pikä sõidu pääle kõtt kõrda saia. Taa asi om ju nii, et ku süümine veidüs jääs, sis kaos tuu tõne asi ka esihindäst ärä. Ja kui om pikembät vahet peetü, sis om külländ vaivaline jäll vahtsest kõrralik looduse ringkäük käümä saia. Tõse saiva iks uma jõuga ütele poole, aga üts vaine miis es saa muidu, ku pidi burgeeni appi võtma.
Harlingen (friisi keeli Harns) om üts lõppemalda illus väikukene sadamaliin, kon uulitsa ja kanali omma umavahjel segämini aetu. Friisimaa om ka tuun mõtten väega huvitav kotus, et flaame (Hollandi riigirahvas) ja friise vahekõrd om küländ sarnane eestläisi ja võrokeste umale. Päält poole Friisi maakunna inemistest kõnelese egäpäävätselt friisi kiilt, koolin opatas kiilt eräle tunnin kuni gümnaasiumi
lõpuni vällä. Raamadupoodist ostse ma friisi keele sõnaraamadu ja üte friisikiilse luulekogo. Kiil tuletas
mõne kotusse päält inämp inglise kiilt miilde ku saksa vai flaami umma. Friisi omma mõistnu tetä uma keele ja kultuuri ka turistele huvitavas, tuu om tuu, midä võrokese viil ei mõista.
Täämpä om puulpäiv (6. novvembri) ja õdagu omma laiva pardal Riisalo Tiidu pulma. Noorik tull joba Eestist taha Harlingeni, nüüd oodetas viil mi konsulit, kiä saa tuu toimingu säädüsligu poole kõrda aia. Meestel omma juba kõtu kõrran, nii et või pulma pitä küll. Laiv nakas ka kõrda saama, nii et varsti tahtnu edesi minnä. Southamptonin mi inämp pikembät piätüst ei plaani, vahetusmehe vahetimi ka
tansaman Friisimaal ärä. Marko Kadanik läts eelä är kodo minemä ja Saaremaa miis Tiit Sarapuu om joba laivan. Timä sõit miika üten kuni Madeira saareni.
(Harlingen 6.11. 1999)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele