Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Direction - Port Mathurin
 
20.10.2000  

Võrumaa Teataja


Kookosesaare (Cocos Islands vai tõse nimega Keeling Islands) omma mi tii pääl järjekõrdse tüüpilidse korallisaare. Ümbre küländ suure laguuni om vahrukujoline joro saari ja saarekeisi, suurembide pääl kasuse kookospalmi, vähembä omma niisama lake sõmeru- saarekese, miä madala viisaisuga vii pääle küünüsse. Saari kõge koremb kotus omgi ainult 9 meetrit üle merepinna. Pääsaarist 15 miili põha puul om viil tõne väiku atoll, seo om looduskaitse all ja väega esimuudu kotus. Esimuudu om tä tuuperäst, et tan om viil alale alguperäne vihmamõts, miä kasusi kunagi ka lõunasaari pääl, inne ku tan naati kookos- palme kasvatama. Üldse omma neo alguperädse loodusega korallisaare nüüdsel aol väega haruldase, näid om kõgen maailman õnne ütsikit alale jäänü, inämbüs näist om jo inemise tuudu kultuurtaimi täüs. Mi taha Põha-Keelingu pääle es päseki, tan ole ei määnestki ankru- kotust ja tenu tuule seo mõts tan üldse alale omgi — ümbre vahrusaare om katskemalda juun korallirahusi, miä nõsese merepõhast üles äkilidselt nigu sain.
Kuiki nä Kookosesaare omma väiku saarekese, om näil küländ pikk ja esimuudu aolugu. Ku inglise kapten Keeling nä 1609 avasti, sis olli nä inemisist tühä. Katssada aastakka ole es näid saari kellelegi vaia ja sis äkist tekkü kosilaisi mitu — nigu mõnen halvan lamburinäio muinasjutun. 1826 lehekuun tull näide saari pääle Alexander Hare üten 100 inemisega. Neo mehe, naase ja latse olli päämidselt malailase Borneo saare päält, a tan hulgan oll ka hiinlaisi, hindusi, paapuaid ja tõisi. Umavahel suhtlemise kiil oll malai kiil ja päämine usk oll islam. Nä olli ora saisun, kõik nä olli ala kirotanu määndselegi paprele, miä tei nä üten ummi latsiga Hare „umas” ja nä sõltusi egän asan Harest ärä. Nä saiva uma egäpäävädse tüü iist kookospähkli koore tävve riisi päävän ja üte komplekti rõivit aastan. Latse juuskseva ilma rõivilda niikavva, ku nä tüüle panti.

Neo inemise nakassi sis kookospalme kasvatamise ja pähklikorjamisega pääle ja joba 1829 viidi tast edimädse tonni kookosõlli Inglismaale. Samal aol ai hoobis ummamuudu asja shotlane John Clunies Ross, kiä oll esi Hare teenistüsen ja timä laiva kapten. Tä käve Inglismaal, tei sääl Hare vellile (kiä olli ärin osalidse) selges, et Hare tule ei kõge seo asa kammandamisega toime ja laskse hindäle vällä anda volikirä äri ülevõtmise kotsile. Ku tä kõge seo volikiräga Kookosesaari pääle jõudse, taha es Hare muiduki tuust asast midägi kuulda egä teedä. Malailaisi külä oll Kodosaare pääl (Home Island), Hare esi elli tsillukesel Vanglasaarel (Prison Island), Clunies Ross läts ummi kaaslaisiga Lõunasaare pääle (South Island) ja timä mehe kävevä tast sis malai naisi takan ajaman. Nigu kirot tuust edimäne ütsindä ümbreilma purjetaja Joshua Slocum, kiä 1897 tan saari pääl käve: „Saare ole ei ütstõsest kuiki kavvel, vesi näide vaihel om matal ja shoti meremiihil olli pikä seerigu”.

Kate kõva mehe vastansais oll sääne, kon määnestki leppümist tulla es saa, ütel olli valskusega saadu papre ja tõsel tegelik võim. Ja seo vastansais püsüsi niikavva, ku Alexander Hare lõpus 1834 är kuuli. Nüüt sis lõpus olli Rossi jaos kõik tii vallale, tä tull uma väikukese ja kokko är kuiunu seltskunnaga Kodosaare pääle, võtse kogo asa üle ja säältmaalt edesi valits näid saari viis põlvkunda Rosse järjest.

Saare olli nüüt Rossil küll de facto käen, a de jure ole es neo saarekese viil ütegi riigi ala võetu ja tan es kehti määndsegi riigi säädüse. Ross pruuvse näid saari saia küll inglaisi, küll hollandlaisi võimu ala, a kiäki näid es taha (vahepääl tõmmassi Ross taha esiki Hollandi lipu üles, a ku hollandlase Batavian tuust teedä saiva, sis kästi tuu häste kipest maaha är võtta). Kuni ütskõrd 1857. aastagal tull taha äkist Inglise sõalaiv Juno. Ross julgu es umma õnne uske, ku kapten Fremantle kuulut saare ammetligult Inglismaa puult annekteeritus ja nimet Rossi näide saari kuberneris. Alles 30 aastakka hildamba tull vällä, et tuu oll üts suur viga ja essümine, Fremantle oll tegeligult saadetu annektiirma hoobis tõisi Kookosesaari, miä asuse jupi maad põha puul Andamani saarerühmän.

A sis oll joba hilda. Rosse äri läts häste edesi, nä teivä esi saari pääl säädüisi ja mõistseva kohot (kuni surmanuhtluseni vällä). Ja malailaisile massti palka Rosse puult vällä antu Kookosesaari rahan, miä masse ainult paigapäälsen kompanii poodin. Rossi esi ellivä valgide päälikide ello, pandseva käümä korallest lubjapalotuse, teivä Joulusaare pääle edimädse fosfaadikaivanduse ja laskseva uma härbäni jaos Shotimaalt glasuur-telliskivve tuvva. Kõik tuu asi oll hää ja illos päält seo väiku hädä, et egä paarikümne aastaga takast käve pöörüstorm näist saarist üle ja tei kõik istanduse maatasa.

Niimuudu läts seo elokene edesi kuni 1955. aastani, ku Inglismaa and saare ammetligult Austraaliale üle. Sis naati kaema, et miä tan Kodosaare pääl õigele tetäs. Ja löüti, et ku taa nüüt inämb peris orapedämine ei ole, sis vähembält feodaalkõrd om tan kindmäle viil tävven jõun (viil kolmekümnendide lõpun anti malailaisile ihonuhtlust). Asja kävevä kaeman ÜRO kommisjoni ja lõpus 1978 ostse riik neo saare kuvve miljoni Austraalia dollari iist Rosse käest ärä. Vai õigele üteldä küll võtse saare näide käest är ja masse tuu iist hüvitüst. Tolleaigsen Austraalia aokirändüsen ilmusi säändse nalapildi, kon Ross ütles, et tä taht ummi saari iist saia iks seod peris rahha, a mitte Kookosesaari umma. 1984 viidi tan läbi rahvahääletüs, kon saarlase saiva valli, kas nä tahtva esisaisvat riiki, assotsiatsiooni Austraaliga vai sis muutuse saare peris Austraalia osas. Saarlase valisi viimädse.

Nojah, Rosse käest saari är võtta oll lihtsa, a peräst näidega midägi tarka pääle naada hoobis rassemb. Kodosaare pääl eläs põra 600 malailast ja tõsel puul laguuni Õdagusaare (West Island) pääl 120 valget austraallast. Viimädse omma tan inämbüste tähtaoliste tüülepingitega, ku lepinguaig är lõpes, sis lätvä är kodo tagasi. Kopratootmine lõpetedi är 1987, seo kavvest vedu ei tassuv hinnäst ärä ja põra omma kookospähkli palme all hunikun maan. Egäst pähklist taht muiduki vahtsene palm kasuda ja nii om nüüt umaaigside istanduisi asemel läbipäsemäldä kookospalmi võsa, kon eläse roti ja suure maakrabi.
Õdagusaare pääle tetti umal aol garantiinijaam, tan hoiti näid kodoeläjit, kedä taheti Austraaliale sisse tuvva ja oll vaia kontrolli, et egä näil määnestki tõpe man ei ole. A seo jaamakene om nüüt kinni pantu ja haina sisse är kasunu. Viimädse sõa lõpun tetti Õdagu- saare pääle suur linnurada, peräst sõta saiva Austraalia ja Aafrika vaihel sõitva linnuki tan vahepiatuisi tetä. A nüüdse ao linnukil ole ei inämb vaia nii tihti maa pääl kävvü ja seod linnurata kasutas õnne üts linnuk nädälin, miä sõit Austraalia ja Kookosesaari vahet. Tsihi- saare (Direction Island) pääl oll umal aol kaablijaam, taha juuskseva kokko viialodse side- liini Austraaliast, Singapurist ja Lõuna-Aafrikast, a tuud ole ei inämb ammuki kellelegi vaia. Ja nii neo saarlase sis eläsegi tan riigi toetuse pääl. Valge käüvä lainelavvaga sõitman ja joova olut, Kodosaare pääl om tuu iist jälleki kuiv säädüs ja muhameedlase käüvä egä päiv uman väikukesen mosheen. Ja kalla püüd ja pähklit korjas egäüts ainult niipallo, ku täl hindäle vaia om.

Ku mi puulpäävä (7. oktoobri) hummogu Tsihisaare man ankru üles nõstsemi, oll Lennuki ahterpiik (seo om sääne panipaiga muudu kotus laiva peräotsan) kookospähklit täüs. Ja värske kraam laiva pääle oll ostetu suurelt jaolt näide saari ainukese farmipedäjä käest. Pikk ülesõit oll iin ja säändse pikä sõidu pääl juhtu ei huvitavat pallo midägi. Päävä lätvä ja vahikõrra juuskva ummasuudu. Riisalo vaene miis iks higist laivaarvudi takan ja pruuvse vällä mõtelda uudissit mi interneti kodoleheküle jaos. Kapten küll ütel tälle, et mis sa hinnäst vaivat, et kirota õnne üts lause, et päävä omma ütesugumadse nigu neegri kõrben. A Riisalo om kõrralik inemine ja niisama lorra kodoleheküle pääle üles ei pane.

Kuikipallo põnevust oll muiduki seo uutmise ja kaemisega, et määne kala järgmidses landi otsa tule. Seo ülesõidu aigu saimi näütüses barrakuuda-nimelidse kala är pruumi. Ja üts säändene tõbras käve meil ka takan ära, kiä kaksassi katski millimeetri jämmüdse terästrossi ja läts minemä kõge seo trossijupi ja landiga.

Ja sis käve meil laiva pääl viil üts esimuudu õnnemäng. Asi oll tollen, et tan India suurmere pääl oll küländ illos laine, nii 3-4 meetrit korge, ja ku tä laine murdumine õkvalt laiva kottal trehvässi olema, sis käve vesi üle ja kokpit tull vett täüs. Ahtrikajutide illuminaatori käüvä kokpiti poole vallale ja sis tule seo vesi tast läbi akna õkvalt sängü. A ku nä akna kinni hoiat, sis om all kaiutin armedu lämmi ja umbne ja tan jõvva ei kuiki olla. Ja niimuudu tuu mäng sis käve — ku akna kinni hoitset, sis tedäaigu parasjago vett üle es tule ja ku sis inämb lämmint vällä es kannada ja akna vallale teit, sis muiduki tull seo lahmak sulle õkvalt poole magamise päält sälgä. Ja üte eriti jälle lainega õnnestu mul laiv niipallo kreeni aia (tuu tähendäs üte küle pääle viltu), et vesi tull alttuule parda illuminaatori kambüüsi sisse, köögikapi olli soolast vett täüs ja kõik mi söögikraam ujosi vii seen.

Mauritiuse pääle oll sõita päält 2300 miili ja tuust pedänü saama mi reisi kõge pikemb etapp. A joht es saa. Mi teimi seon kagu-passaadin nii hääd sõitu, et jõudsemi umast aograafikust paar päivä ette ja otsustimi viil inne Mauritiust är kävvü Rodriguese saare pääl, miä meile õkvalt tii pääle jäi. Mõtlimi, et kunas mi jäll tõnekõrd taha India suurmere pääle trehvämi ja et ku üts saar om iks är kaetu, sis om kaetu. Ja laiva pääl oll värske söögikraam ka otsan.

A tuuvõrra jäi sis seo etapi pikküsrekord tegemäldä. Ku mi kolmapäävä (18. oktoobri) õdagu Port Mathurini reidil ankru pääle jäimi, oll läbi sõidetu täpsele 2003 miili, tuu tähendäs, et kõge pikemb ülesõit om iks seonimaani üle Atlandi sõitmine, miä oll 2182 miili pikk ja võtse aigu 13 päivä. Tast Rodrigueselt jääs Mauritiusele viil 300 miili, tuu tähendäs umbes kate päävä sõitu.

Seo etapi pääl tähistimi sis ka mi Piritalt välläsõidu aastapäivä. Nii et aastak aigu om mere pääl är oltu ja umbes puul aastakka om jäänü viil olla.


Port Mathurin
20.10.2000

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele