Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Lennuk on hea kaasa
 
21.06.2000  

Meie Maa
21.06.2000

Mart Saarso
Lennuki kapten


Lennuk on hea kaasa

Kapteni suhe oma laevaga on sarnane abieluga. Selles tuleb ette häid ja halbu päevi, ka tormiliselt väljendatud pahameelt. Kellegi vead ja puudused ei ärrita sedavõrd, kui omaenda abikaasa omad.
Sageli tundub, et temakese üks või teine viga on vanematelt päritud või kasvatustöö puudujääk. Nõnda on hea kerge oma pahameel kasvõi mõttes äia^Öämma peale välja valada. Rasketel aegadel loodetakse aga ikka teineteise peale. Kaasa suhtes tehtud kriitika väljastpoolt perekonda sunnib instinktiivselt võtma kaitsepositsiooni. Olen Lennuki loomise juures olnud algusest saadik ja kooselu on toonud meid teisele poole maakera. Seepärast tahaksin neis küsimustes lugejani pisut selgust tuua, mis aitaks anda õiglasi hinnanguid.


Projekt on kõige algus

Kõigepealt tuleb silmas pidada, et ükski laev ei sünni ainult ellingul. Tema peamised omadused pannakse paika
projekteerimisel. See staadium otsustab ära need asjad, mida
hiljem muuta on väga raske ja suures osas võimatu. Laevaehitaja roll on paberil oleva projekti järgi laev valmis ehitada. Kui pole tegu standardsete seerialaevadega, nagu monotüüpjahid, tehakse iga aluse puhul ehituse käigus suuremaid ja väiksemaid muudatusi vastavalt tellija vajadustele, kuid silmas pidades laevaehituses kehtivaid rangeid reegleid. Kaasaegsele laevale paigaldatakse hulgaliselt valmisseadmeid, mis on varustatud tootja paigaldusjuhistega ning omavad garantiisertifikaati. Nende
seadmete valik sõltub suuresti tellijast ja tema rahakotist. Näiteks võib sama projekti järgi ehitatud jahtidel olla erinev abimootor, sideseadmed, navigatsiooniaparatuur jne.


Detaile kümnetelt tootjatelt

Finngulf 44 tüüpi jahtlaev Lennuk on oma sõsarlaevade seas
seitsmes alus. Projekti autori Hakan Södergreni taotlus oli leida mõistlik kesktee võistlusjahi käiguomaduste ja nn. tuurilaeva merekindluse vahel. Lennuki kere koos kõigi tugevust tagavate konstruktsioonielementidega, nagu floorid, stringerid, vaheseinad ja koide põhjad ehitati Soomes Finngulf Yachts OY tehases. Seal valmisid ka tekk, raskuskiil ja rool. Need jahi peamised osad toodi Saaremaale, Nasva külasse, kus asub hetkel vaieldamatult Eesti väikelaevaehituse lipulaev Saare Paat AS. Kogu jahi sisustus ja rooliseade ning elektroonika. Seadmete pikas nimistus tuleb eraldi mainida Volvo Penta diiselmootorit.


Saare Paadi suurim alus

Sellest, meelega pikaks venitatud loetelust ehitasid Saaremaa mehed laeva ja tegid seda oma parimate oskuste ja teadmiste tasemel. Kuna osalesin ehitusel kogu tööde vältel, on mul kõigist tehasevälistest inimestest rohkem õigust seda kinnitada. See oli Saare Paadi jaoks seni suurim jahtlaev ning arvestades eelseisvat maailmareisi, tunnetasid ehitajad vastutuse suurust. Kuigi olen mere ja purjetamisega kokku kuulunud lapsest saadik, oli Lennuki ehitus ka mulle palju tarkusi andev kogemus. Oleks naiivne arvata, et seesugune ettevõtmine sujub takerdusteta ja kõik esimese hooga laitmatult välja kukub. Mõndagi tuli kohapeal ümber
projekteerida, uuesti teha, leiutada. Kuna kõik eelmised sama tüüpi jahid erinesid üksteisest sisustuse ja seadmete poolest, ei olnud meil kasutada vajaminevate detailide spetsifikatsiooni, mis tuli käigult iga uue töölõigu jaoks koostada. Oli nuputamist, oli vaidlemist ja vahel ka õhus tubli annus elektrit. Kõigele lisaks ei saa hetkekski unustada olulist faktorit nimega raha ja tema
teisikut nimega aeg. Kumbagi pole meie projektil olnud laristada.
Vaatamata ületada tulnud raskustele, lasti möödunud aasta
maikuu lõpul Nasva sadamas vette uus ja ilus jahtlaev. Rõõmsad olid ehitajad ja meeskond ning võhikule võis jääda mulje, et ongi valmis. Tegelikult aga oodati pikisilmi Rootsis nimeka tehase Selden Mast AB poolt komplektsena valmistatud taglast. Jälle läks kaks nädalat aega korstnasse.

Timmimine kaheteistkümnendal tunnil

Taglastamisele järgnesid käigukatsetused Muhu Väina Regatil ja esimene pikem sõit Bornholmile. Avastasime mitmeid puudusi ja vigu. Tuli võtta kaks nädalat lisaaega Nasva sadamas. Kui Lennuk Piritale jõudis, oli kätte jõudnud augusti teine pool ja aeg tiksus kaheteistkümnendat tundi. Algas laeva ehitamise viimane pöörase tempoga etapp. Erinevate firmade töömehed olid ametis kellaajast
ja nädalapäevast sõltumata, ikka niipalju korraga, et üksteisele liialt jalgu ei jääks. Jahile paigaldati ankruseade, sideaparatuur, radar, LON süsteem ja ahtrilook arvukate antennide kandmiseks. Lisaks miljon pisemat täiustust. Selle kõige vahele mahtusid väljasõidud aluse tutvustamiseks reisi toetajatele. Algselt planeeritud väljasõidu tähtaja lükkasin kahe nädala võrra edasi,
teatades sellest meelega viimasel minutil, et kõigi tegijate tempot hoida. 16. oktoobril algas reis.


Asjatundjad kiidavad

Tänaseks läheneme Pirita sadama vastasmeridiaanile
lõunapoolkeral, läbitud on üle 17 tuhande meremiili erinevates kliimavööndites ja tükati üsna rasketes ilmaoludes. Kuigi üle poole ringist ümber maakera on veel ees, võib julgelt kinnitada, et laev on ennast näidanud kõigiti merekõlbulikuna. Lennuki headest omadustest tuleks esile tõsta head manööverdusvõimet ning käiguomadusi. Erinevate maade purjetajad, kes jahti on külastanud, on tunnustavalt ära märkinud esindusliku interjööri ning
väga põhjaliku side ja navigatsiooniaparatuuri, mis on
komplekteeritud samadel alustel kommertslaevadega. Olles
kohtunud paljude ookeaniseilajatega ning nende aluseid
takseerinud, võin julgelt öelda, et sedakorda ei pea Eesti lipp oma kandjat häbenema. Lennuk mõjub võõramaa sadamates kena ja kaasaegse alusena. Ainult võhikule võib olla üllatuseks, et laeval tema esimesel eluaastal ka mõned vead ilmnevad. Nõnda tuleb meil tänini pumbata pilsist läbi vöörpiigi põhja sinna imbuvat vett. Salongi laua tormiliist ei hoia kõva ilmaga toidukaussi kinni. Ilmafaksi tegevusraadius on tänu kokkuhoiule antenni valikul väike.
Tormiga tilgub mõne luugi tihend ja küttesüsteem vajab firma
remondimeest. Need on aga vead, mille parandamine ei ole
keeruline ning saab suurelt jaolt tehtud juba reisi jooksul.

Olen purjetanud enam, kui paarikümnel avamerejahil, neist kümnel kaptenina ja usun end olevat pädeva hinnanguid andma. Võin kinnitada, et Lennuk on seni minu jalge all olnud jahtlaevadest parim ja usun, et Eestis on talle vähe võistlejaid. Pean siinkohal silmas eeskätt merekindlust, käiguomadusi ja meeskonna elutingimusi pikal reisil. Arvan, et Saare Paat võib seda laeva lugeda õnnestumiseks, hoolimata vähematest puudustest, mille avastamiseks ja kõrvaldamiseks reisi eel lihtsalt aega ei jätkunud.
Olgu mainitud, et vöörpiigi põhi, mis veel Polüneesias saab topelt tugevuse, on tehtud Soomes ning Saare Paati selle väheses veetiheduses süüdistada ei saa. Sama kehtib ka valmis kujul laevale paigaldatud süsteemides tekkinud rikete kohta. Eelkirjutatu taustal mõjub lineaarne mõtteskeem, "Lennukil mingi viga × Saare Paat süüdi", pealiskaudse ja asjatundmatuna.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele