Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kuulsime kummalisest eestlasest
 
19.02.2000  

Kuulsime kummalisest eestlasest

Tiit Pruuli
Eesti Päevaleht
19.02.2000

Esimest korda pärast Põhjamerd sai Lennuki meeskond taas korraliku maruilma ja külma vett ning paduvihma krae vahele. Päikesepaistelised päevad passaattuultes on selleks korraks selja taga. Buenos Airesest välja sõites tegime päevase peatuse La Plata estuaaris, et okeanoloogiat õppinud kapten saaks läbi viia mõned mereuuringud. Nii lasime vette kaks mahlaautomaati meenutavat toru, mida ametlikult kutsutakse Sediment Trap According to Saarso. See tähendab, et need Saksamaal toodetud settepüüdjad konstrueeris Mart Saarso ja nendega on võimalik mööta tahke aine vertikaalset voogu veekogu erinevates veekihtides. Lihtsalt seletatuna on settepüüdja vertikaalselt veekogusse paigaldatud anum, mille sisse settivad läbi veesamba tahked osakesed, mille massi saab mööta ja mida on voimalik soltuvalt pystitatud eesmarkidest detailselt analyysida. Tahke aine vertikaalne voog ehk settevoog on meres peamine protsess, mille tulemusena toimub energia transport mere sügavatesse kihtidesse, kus valguse puudumise tõttu fotosünteesi ei toimu. Sellest protsessist on otseselt sõltuvad paljud põhjaloomad, kelle toiduks on settiv orgaaniline aine.
Lisaks hägusale veele, kangutas Mart estuaari põhjast üles ka kopatäie muda, mõõtis vee temperatuuri, hapnikusisaldust ja soolasust. Muide, samal ajal kui kapten tegeles teadustööga, tagus harimatu meeskond salongis turakat. Kuna Nõgistol kaardimängus ei vedanud, hakkas ta õngitsema ja püüdiski neli paroonat, kellest valmistati maitsev lõunasöök.
Kui Lennuk oli lõpuks ookeanile jõudnud, tervitas meid tugev vastutuul koos võimsa vastuhoovusega, mis tegi edasisõidu väga vaevaliseks. Kuni 20 meetrit sekundis puhunud tuul lubas rehvitud purjede all edasi liikuda vaid mõnikümmend miili ööpäevas. Seetõttu pöörasime sisse Mar del Plata sadamasse, et oodata lahedamaid ilmastikutingimusi. Umbes 400 kilomeetrit Buenos Airesest asuv linnake on detsembrist märtsini suvepuhkuse paigaks paljudele portenostele (st buenosaireslastele). Muidu kalli linna teeb meile sümpaatseks see, et jahtklubis võib külalisalus seista nädal aega tasuta. Nii me siin lihtsalt seisame ja ootame, et tuul pisutki pöörduks. Aeg selleks ootamiseks on aga meile ses mõttes kallis, et iga päevaga läheneb lõunapoolkera sügis ning ilmad all, Cabo de Hornose juures, muutuvad järjest vastikumaks.
Oleme oma sõidukavasse teinud ka väikese muudatuse. Kui kolm aastat tagasi koostasime reisi marsruuti, polnud meil käepärast piisavalt vajalikku informatsiooni purjetamistingimuste kohta Falklandi saarte ümbruses. Olles nüüd konsulteerinud Argentiina Mereinstituudi töötajatega ning mitme argentiinlasest meremehega, otsustasime asendada Port Stanley sadama Ushuaiaga, mis asub Beagle kanalis Lõuna Ameerika lõunatipus, umbes 80 miili Hoorni neeme tipust.
Oleme vahepeal saanud uut informatsiooni ümbermaailmareisi sooritavast lätlaste katamaraanist "Kaupo". Kolme ja poole kuulise sõidu järel seisavad nad praegu ankrus Kanaari saarte all ja valmistuvad lähinädalail Atlandi ookeani ületama.
Kohtasime Mar del Platas oma vana tuttavat itaalia soolopurjetajat Enricot ja tutvusime shveitsi merehulgustega, kes oma laevas elanud juba 14 aastat. Shveitslased kavatsevad ka ümber Hoorni neeme purjetada, aga alles järgmisel või ülejärgmisel aastal. Kuulnud, et oleme eestlased rääkis nende laeva kapten Luca, kaks korda Whitbreadi regatti sõitnud mees, järgmise loo.
Seitsmekümnendail, kui ta seilas Vahemerel, aitas ta nõukogude kaubalaevalt põgenema ühe Eestist, Paldiski linnast pärit meremehe, mehe enese jutu järgi eestlase. Eestlane elas mõnda aega tema purjejahis, nad sõitsid koos Iisraeli ja Küprosele, kus leidsid mingi tööotsa, nii et eestlane jõudis endale oma purjeka osta ja alustas sellega sõitmist ümber maailma. Purjekas osteti Luca nimele ja ta seilas shveitsi lipu all. Paldiski mehe nime keeldub aga Luca ütlemast, viidates nende omaaegsele kokkuleppele. Samuti ei tea ta midagi mehe edasisest saatusest. Sest jutust võiks aga ju kooruda huvitav peatükk eesti merendusajaloos. Kui keegi Eestis taolisest mehest midagi teab, võiks Lennuki e-mailile (lennuk@xxl.ee) teada anda, äkki leiame ta mõnest kaugest sadamakõrtsist üles.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele