Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Ponta Delgada - Oostende
 
01.03.2001  

Võrumaa Teataja


Ku Madeira oll mi ümbreilma sõidu pääl edimäne vulkaanilist sünnüperrä suuremere saar, sis Assoori olli viimädse. Õnne seo sünnüperä paistus tan pallo inämb vällä ku Madeira pääl. Assoore pääl omma tegütsejä tulemäe ja näide kraatri, fumarooli, miä väävlihaisu vällä ajava, mualätte, kon lämmi muda kõik aig podises, ja kuumaviilätte, kon võit talvidsel aol kolmekümne-pügälädse vii seen ujoman kävvü. Ja vahtsene saar tull tan viimäst kõrda merevii seest vällä viil 50ndil aastil. Assoori omma kesk Atlandi suurmerd seosama merepõha lakjamineki kotusse pääl, määndsest ma Ristipäävä saare man joba kiroti. Siist viil edesi põha poole minnen om taa viialodse mäehara pääl suur Islandi saar. Lisas tuule saava Assoore man kokko Euraasia ja Aafrika mandriplaadi. Suurembit saari om tan kokko kümme ja näide saari pääl eläs paarsada tuhat inemist. Mi olli Sao Migueli saare pääl, määne om kõgen saaristun üts suurembit.
Portugali meresõitja jõudseva näide inemiisist tühje saari pääle 15. aastagasaa alostusen, kuningas Henry Meresõitja aol. A nimä es ole edimädse. Arvada om, et jo ammuki inne portugaallaisi olli tan käünü foiniiklase, kartaagolase ja põhamaise viikingi. A nimä es jää näide saari pääle elämä. Tuu ma ei saaki häste arvo, et ku viikingi asustiva ärä Islandi saare hulka maad põha puul, mille sis näile Assoori es miildü. Portugaallase nakassi tan elämä ja niikuis Madeiragi pääl oll näide edimäne tüü paigapäälne mõts palama panda (Madeira om esiki uma nime saanu umaaigse suure mõtsa perrä ja legend kõneles, et seo mõts palli tan sis säidse aastakka järjest). Tulemäki tuhk om põllu- pedämises väega hää, veidükenegi tasaligumb maa hariti üles, suurelt maalt tuudi viinamara ja apelsini taha kasuma ja täämbädse pääväni om põllumajandus saari üts tähtsämbit majandusharre.

Assoorlase elli kavva aigu tõisist eräle, põraaigse inemise omma põlvkunde viisi elänü üten ja saman külän ja üten ja saman elotusen. Viil paarkümmend aastakka tagasi püvveti tan käsiharpuune ja aerupaatega vaalu ja põraigse suveniiri, määndsit turistele pakutas, omma inämbüste vaalaluust tettü. Küläuulitside pääl peetäs esimuudu härävõitluisi, kon härgä ärä ei tapeta, a tsusitas niisama ja sis paetas täl iist är. Viil täämbädsel pääväl omma egäl saarel ja egäl küläl uma veinisordi ja paigapääldse rahva hindätiidmine om väega kimmäs. 70ndil aastil nõvveti tan kõva helüga esisaisvust ja Portugali riigist eräleminekit, a sis jäi taa asi küländ suure autonoomia manu pedämä.
Viimädsel aol om turismimajandus kõvva edesi lännü ja suvidsel aol sõit siist läbi satu jahtlaivu, kiä tegevä vahepiätüisi Ameerigast Euroopale sõitmisel. A seo turismindus ole ei viil jõudnu umma halva mõjju niipallo tunda anda, ku Madeira pääl. Küläütiskund om häste alale hoitunu, kõik om viimädse pääl puhas ja kõrran, inemise omma võõrile väega lahke ja tahtva hirmsale juttu aia, õnne inglise kiilt mõistva ainult mõne ütsiku.

Meil ole es seokõrd kuikipallo aigu ja võimaluist näid saarekeisi pikembält kaia (a no Furnas’e kuumaviilätte ja Sete Cidades’e kraatrijärve saiva iks är kaetus). Üts põhjus oll tuu, et meile oll taha hulka innembidsi vahetusmadrussit küllä tulnu, näidega vahtsest kokkosaamise rõõm oll pallo suur ja seo suure rõõmu välläelämine võtse jupikese aigu ärä. Tõses om talvine aig Assoore pääl küländ vihmane ja säändse like ilmaga taha ei kiäki kuikipallo ümbretsõõri kävvü. Ja kolmas põhjus oll tuu, et meil tull inne välläsõitu viil laiva man hulka tüüd är tetä. Kuikipallo säändsit laivatöid tule tetä egän sadaman, purje tahtva praavitamist, taglas ülekaemist, laiv seest ja väläst kasimist, mootor hooldust ja nii edesi. A seokõrd oll näid asju kipen inämb. Üts suuremb hädä oll tuu, et mi laivakemmerg oll umbe lännü ja tahtse kõpitsemist saia ja tõne asi, miä tahtse kõrda tegemist, oll küttesüsteem. Mõlembast asast tule veidükese pikembält kõnelda.

Laiv om sääne imelik asi, et lisas tuule, et tä piät vii pääl püsümä ja ütest paigast tõiste sõitma, piät tan pääl olema viil kõik nuu asa, miä egä elotuse manu kuuluse. Mi väikukesel laival om uma elektrisüsteem, uma küte ja gaasipliit, kats viivärki (üts make vii ja tõne sooladse vii jaos, kambüüsin omma näide jaos eräle kraani, ütest kraanist võetas supikiitmise vesi ja tõsest võetas vett anomamõsu jaos), uma kanalisatsioon ja nii edesi. Laiva kemmerg om viivärgiga ja puha, õnne seo vesi tule käsipumbaga mere seest pääle pumbada ja sis kõik seo kraam viil umakõrda kanalisatsioonitorre piten laivast vällä (nn fekaaltanki Lennuki pääl ei ole). Ja laiva kõrd om sääne, et ku valge aoga või viil mõni miis uma asa välän reelingu veeren üle parda är õienda, sis pümmel aol om tuu kõvva är keeletü. Väega halv om üle parda sadanu miist merest pümmega otsi ja väega tihti löütäs äruppunu purjetaja peräst niimuudu, et täl om püksimulk vallale. Nii et laiva kemmerg om üts armedu tähtsä kotus.

Hädä nakassi pääle joba paar päivä inne mi Assoore pääle jõudmist. Peldik läts umbe ja pump tuud kraami tast inämb vällä es lüü. Mi võtsemi üten Meelissega seo tüü kõrraga ette, midägi hääd ja ilosat taa asa man tan hällüvän laivan es ole, a üte klapikese mi tan är vahetimi ja pumba vahtsest tüüle saimi. Mu kõrd oll tuu päiv kambüüsivahin olla, a mehe sis ütlivä, et mi ollev nüüt nii suure tüü är tennü, et nä võtva söögitegemise hindä pääle. Ma sai arvo küll, et nä es taha säänest santehniku tüü päält tulnu miist kambüüsi lähiksele laske, a no tuu tolles. Kemmerg läts küländ varsti jälleki umbe ja ma sai Ponta Delgada sadaman viil kats päivä tuud torujüri tüüd tetä. Asi lõppi tuuka, et mi pedi kõik uma kanalisatsiooni-toro laiva külest valla harotama ja läbi mõskma. Säidse miist olli päält aastaga ao näid torre pruuknu ja tuud oll torre jaos kokko kipen pallo saanu.

A seo asa mi saimi vähembält kõrda, laiva küttega oll lugu hoobis kehvemb. Mi ole uma ahokesega hädän olnu peris sõidu algusest pääle, edimäist kõrda nakassi tä streikmä joba Põhamere pääl. Mi ole timäga vaiva nännü Hollandin ja tedä praavitanu Argentiinan ja kõgest tuust huulmalda sõitsemi ümbre Hoorni ilma aholda ja külmän laivan. Sis tull pikemb troopikan olemine ja küttega es oleki niiväega hätä. Kapliinast saatsemi seo riistakese Eestile remonti ja nüüt tuudi tä sis remoditust pääst meile vahtsest Assoore pääle kätte. Et justku talvine aig käen ja põha poole minek. Vaiva näivä timäga tan mitu miist, kõge rohkemb Meelis ja Janno, a tüüle tuu ahi es naka joht. Paigapääldse meistrimehe, kiä viimädse hädäga vällä otsiti, mõista es ka midägi muud tetä, ku õnne kässi lakja aia.

Seo ahokene om Eberspächer’i firma tettü riistapuu, määne om õkvalt jahtlaivu jaos mõteldu. Tä palotas naftat ja seo naftapalotamisega är lämmistedü õhk aias sis torre piten laiva müüdä lakja. Ja timä hädä om tuu, et tä om säändse laiva jaos ülearvo piinüs ja keerülises är aetu. Tan om lõppemada hulk egätsugu pumpe ja lülitit, releesi ja andurit ja säänest riistapuud niisama mere pääl ja põlve otsan ei praavita, ku täl ütskõrd joba määneki elektrihädä man om. Ja niimuudu mi sis sõitsemigi Ponta Delgada sadamast neläpäävä (15. veebruar) iks külmä laivaga vällä ja võtsemi suuna Inglise kanali pääle.

Egäs seo ilm sis pügälide perrä viil niiväega vilu es oleki, Assoore pääl om talvine keskmine kongi viietõistkümne kraadi ümbre. A tan tule viil mitme asaga rehkendä. Kõgepäält om nii, et vii pääl nakas inemisel alati innembi vilu ku maise maa pääl. Sis om tuu hädä, et ilma kütteldä laiv lätt seest väega likes är, kondensvesi tsilgus egält puult alla ja rõivit ei saa kuikimuudu kuivas. Ja kolmas asi om tuu, et mi ole seo pikä troopikan olemisega väega õrnakeses ja helläkeses ärä jäänü — mi olemi piä aastak aigu kolmekümne pügälädse lämmä seen olnu. Tuu oll kõrraga nätä, ku mi vahtsene vahetusmadrus Arho Anttila laiva pääle tull (timä oll nüüt seo etapi pääl katsas miis). Sis ku mi päävädse vahi aigu umale täüs tormirõiva sälgä aimi, avit Arhole ainult kampsunist, et välän kokpitin olla. A muiduki oll nii, et midä päiv edesi ja miilikene põha poole, tedä külmembäs mi elo ja olemine läts.

Mi pedänü olema suure Põha-Atlandi korgrõhkkunna põhapuuldse veere pääl ja uutsemi tuuperäst seo etapi pääl õdagutuuli, a mere pääl ei käü kõik asa alati raamadutarkust müüdä. Tuule puhkseva hoobis põhahummogust, täpsele tuu tsihi päält, kohe mi minnä tahtsemi. Ja nä puhkseva niimuudu kümme päivä järjest, mi luuvsemi ja siksakitimi tan vastatuulen edesi ja tagasi ja Inglise kanali suu tule es sukugi lähembäle. Vaihepääl oll õkvalt sääne tunne, et mi sõidami tan üte paiga pääl edesi ja tagasi ja et „vana” ei tahaki meid inämb Atlandi päält är laske.

A ku mi olli taa kümme päivä järjest är krüssänü, sis ollimi Inglise kanali suun välän kah. Ja sis lõpus püürdse tuule ärä, nii et saimi edesi sõita joba õkvalt kurssi piten ja mi tahtsemi seo tuulega tast Inglise kanalist üte valuga Hollandile vällä purjeta. Tõne päiv kaimi joba Wighti saart, kon mi üleminevä aasta pääl kävemi, a sis püürdse tuule jälleki är vasta ja Mart otsust Inglismaale Newhaveni sadamale kõrras sisse minnä. Meil oll laivan küte ja söögikraam otsan. Ja niimuudu mi sis sõitsemigi kolmapäävä (28. veebruar) vanale hääle Inglismaale.

Newhavenist jäi miilde kats ilosat asja. Kõgepäält tuu, et ma sai Margust lumepalliga visada. Mi näimi lumme perämist kõrda kats aastakka tagasi. Ja poodin, kost mi söögikraami otsemi, oll hää lämmi olla. Edimäist kõrda peräst Ponta Delgadat oll sääne tunne, et tahtnu nigu rõivit säläst vähembäs aia. Kokko mi olliki Inglismaal ainult 4-5 tunni, — ku söögikraam, nafta ja vesi laiva pääle saiva, lätsimi jäll kõrraga mere pääle vällä.

A mi es ole tan inämb kavva. Ku Pas de Calais’ väinäst Põhamerre vällä jõudsemi ja tuul iks vannamuudu põhahummogust puhkse, sis sai meil lõpus kõgest tuust külmäst, likest ja vastatuulest viländ ja mi käändsemi är allatuult ja sõitsemi Belgiale Oostende liina. Seo om suur sadam Brüsseli lähiksel, mi jõudsemi taha neläpäävä (1. märts) õdagus ja jahisadamale sissepäsemises nõsteti mi iist kats silda üles ja tetti lüüsivärte vallale. Hollandin jääski meil nüüt käümäldä ja inne kodojõudmist teemi viil ainult üte piätüse Rootsin Göteborgi liinan.

Oostende 01.03.2001

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele