Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Port Moresby - Darwin
 
25.08.2000  

Võrumaa Teataja

Ku Vanuatul kõneldi päält saa eri keele, sis Paapua Vahtsen Ginean om näid kiili joba päält säitsmesaa. Seo om vist üldse üts kõge suuremb keelte paabel maailman. Ja muiduki ei avita säändsen olokõrran inämb muu, ku tule ütstõsest arvosaamises üts pidzhin-kiil appi võtta. Paapua Vahtsen Ginean nimetedäs seod kiilt tok pisinis.
Ku Vanuatu lipu pääl om tsõõrik tsiakihv, sis Paapua Vahtse Ginea lipu pääle om joonistedu illos suur paradiisi-tsirk. Paradiisi-tsirgu sule olli umal aol ja omma põragi väega korgen hinnan. Indoneesia ja Malai kaupmehe kävevä näid siist otsman.
Ku Vanuatu pääl oll moodun kava-juumine, sis Vahtsen Ginean näritäs beetel-pähklit. Seo pähklijürämine tege suu vereväs ja pand sülle hirmsale juuskma, ja sis nuu pähklijüräjä tatitase kõik aig ja liinauulidsa omma verevit sülleläräkit täüs. Ja ku mõni pähklisüüjä naard, sis paistusse suust ilosa verevä hamba.

Ku mi Port Vila jahisadaman kõnelsi, et mi läämi tast edesi Port Moresbyle, sis kaeti meid nigu ullikeisi. Ja ku mi hinnäst sadamast vällä klaarsemi, sis üteldi, et mi ollev üldse edimädse purjetaja, kiä tast kunagi Port Moresby pääle omma lännü. Paapua Vahtsene Ginea om tollest väega kuulsa, et tan ollev kistumalda pallo kurategemist, et turiste elokene ei ollev kuikivõrd kaitstu ja et viimädse paigapäälse valge inemise pageva tast är ja lätvä Austraaliale vai Vahtsele Meremaale elämä. Eski sääne reisijuht nigu „Lonely Planet” and soovituisi, et ku sa juhtumisi autoga avarii tiit, sis saisma jäiä ei tohe. Et ütskõik, kas sa ait massina ala tsia vai inemise, piät kõrraga edesi sõitma kuni edimädse politseijaoskunnani ja sääl sis uma jutu är kõnelema. Et muidu või juhtu, et sulle tetäs paigapääl umakohot.

Mi rehkendimi seod asja niimuudu, et taa jutt om arvada rohkemb Õdagumaa turiste jaos mõteldu ja et mi olemi iks Vinnemaad müüdä ümbre käünü ja arenenu sotsialismi tingimuisist tulnu, et vast seo asi mi jaos nii hirmsa ei oleki. Jõudsemi Port Morsebyle riidi (11. august) hummogu, loimi paigapäälsest aolehest, et seosama nädälilõpp peetäs üllen mäki pääl Enga maakunnan sing-singi vai sis paigapäälset laulu- ja tandsupito ja otsustimi kaema minnä. Seos pääväs mi inämb linnupiletit es saa, a puulpäävä hummogu varra istsemi joba Air Niugini linnukin (Niugini tähendäs pidzhin-keelen Vahtset Ginead). Tunni ao peräst ollimi Mount Hagenin, tast viil mäkiteid piten kats tunni autoga sõitu ja mi jõudsemi Wabagi liina, määne om Enga maakunna pääliin ja kon sing-sing joba tõist päivä käve. Tandsjit ja lauljit oll kokko tulnu mitmest maakunnast ja midägi nii kirivät, ku olli nuu är ehitü ja värmitü pidolise, es ole mi viil innembi nännü.

Taha manu piät nüüt veidükese kõnelema Vahtse Ginea aoluust. Seo saar oll är jagatu kolme koloniaalvõimu vaihel. Puul saarest kuulu Hollandile, neläs jago sakslaisile ja neläs inglaisile. Ku sakslase ja inglase 1884 umavaihel maad jagasi ja saare keskele piiri tõmmassi, sis nä arvassi, et seo saare keskkotus om inemiisist tühi maa. Alles 1930ndil aastil kullapalavigu aigu saiva valge teedä, et tan üllen mäki pääl eläs miljon inemist, et seo om üldse Vahtse Ginea kõge tihedamba asustedu paikkund ja om tedä seoni aoni. Ja tolle põhjus om väega lihtsa — tan üllen ole ei malaariat ja muid säändsit asju. Tan om üldse üts maailma kõge vanembit maaharimiisi, jamssi ja tsukreruugu kasvatedi sääl joba 9000 aastakka tagasi (tsukreruug omgi seo saare päält peri). 17. aastagasaal jõudse taha Ameerigast peri makekardul — kõgepäält tõiva Portugali meresõitja seo karduli Kagu-Aasiale ja tast edesi Malai kaupmehe umakõrda Vahtsele Gineale. Makekardul kasvi mäki pääl väega häste, timä kannat häste „külmä” ja paapua lätsi uma maaharimisega üles kuni 4000 meetri korguse pääle. Ma ei ole viil kongi nännü nii äkiliidsi pervi pääle tettü põldu. Ku muial tetäs põllupedämises mäki pääle terassi, sis tan korgemaal pandas makekardul kasuma õkvalt neläkümne viie pügälädse perve pääle. Ja tuust ma es saaki arvo, kuis vihmävesi taad põldu är ei vii.

Wabagi lähiksel Kaiapi külän (seo külä om 3000 meetri korguse mäehara pääl) mi küssemi üte vanamehe käest, et ku vana tä om. Tä ütel, et ei tiiä, a tä sündü inne, ku valge miis taha jõudse. Ja tuu om tõtest egäst asast tunda, et seo valge mehe aig om tan väega lühkü olnu. Riisalo ostse umale vibu ja noole ja tuu oll kõrraga nätä, et neo riista es ole suveniiris tettü. Nä olli õkvalt suidsutare kaarte alt vällä võetu ja ütsjago är pigitanu. Ja puukilbel, midä müvväs, omma nooletsälgä pääl.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele