Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Buenos Aires - Ushuaia
 
09.03.2000  

Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Buenos Aires - Ushuaia

Kaido Kama
Võrumaa Teataja
9.03.2000


Ku Argentiina aoluku kaia, sis edimält kolonisiirmise aigu ole es Rio de la Plata nukk esiki niipallo tähtsä, et täl
olnu umaette Hispaania asevalitseja. Kuni 1776. aastani käve tä Peruu asevalitseja ala, peräst tuud tetti eräle La Plata asevalitsus, kohe ala kävevä täämbätse päävä Argentiina, Uruguay, Paraguay ja Boliivia. Buenos Airese liina (liina nimi tähendäs hääd luhvti) om asutedu mitu kõrda — 1536. ja 1580. aastagal. Edimäne kõrd häötivä indiaanlase taa asunduse maa päält ärä, a tõse kõrraga jäi Buenos Aires taha paiga pääle püsümä.

1806 võtseva inglase Buenos Airese hindä ala. Hispaania asevalitseja näile vasta es naka, a paigapäälne rahvavägi (criollos) ai inglase maalt vällä (tuud nimetedas nüüt reconquistaks). Ku sis 1808 Napoleon kukut Hispaania kuninga Ferdinandi ja pand uma vele timä asemele, es tunnista nuusama Argentiina rahvaväe pääligu vahtset kuningat, võtseva paigapäälse Hispaania asevalitseja maaha ja teivä esi aotise valitsuse. Peräst püürdsevä nä Ferdinandiga ka tüllü, pedivä Hispaaniaga mitu sõta ja kuulutiva 1816. aastagal esisaisva riigi vällä. Riigi nimi oll edimält Lõuna-Ameeriga Ütidse Provintsi, miä sis nime perrä nigu pretendiirse kõge Lõuna-Ameeriga pääle. Säältmaalt edesi tule üts väega kirrev rivi veritsit kodosõtu, egäsugutsit presidente ja kindralit, sõtu tõisi Ladina-Ameeriga riikega, presidente maahavõtmisi, sõaväeliidsi riigipüürdit ja huntasi. Mi olemi vast kõge inämb kuuldunu president Juan Peronist ja timä naasest Evitast.
Kuiki ammetligult om põra kerik riigist är lahutedu, piät Argentiina president olema säädüse perrä katoliiklane ja viil 1984 lahend paavst Argentiina piiritüllü Tshiiliga (mi sõitsemi peräst Tulemaa ranna veeren näist kolmest saarest müüdä, — põra kuuluse nä Tshiilile).

Viil 19. aastagasaa keskpaigan elä es indiaanlase kuiki kavven Buenos Airesest. Euroopa asunigu teivä taa maa indiaanlaisist puhtas. Seo indiaanlaisi maahatapmine tan Lõuna-Ameerigan oll hullemb, ku Põha-Ameerigan kunagi om tettü, kuiki maailm ole ei tuust pallo midägi kuulnu. Avitas ku üteldä, et vange võtmise ja näide reservaati vidämisega hinnäst es vaivada. Nuu indiaaniperätse näojoone, määndsit põraaigside argentiinlaisi man küländ pallo võit nätä, omma peri pääasaligult näist indiaanitütrikist, kiä gautshode jaos alale jäeti, ku mehe ja vanemba naase maaha är tapeti. Põra üteldäs indiaanlaisi ollev alale kats protsenti kõgest Argentiina rahvast.

Tuu indiaanlaisi käest ärvõetu maa mere veerest kuni Andeni vällä oll tasane ja ilma mõtsalda maa (pampa), määne oll ideaalne põlluharimises ja loomapedämises. Argentiina om täämbätse pääväni üts maailma tähtsämbit maid, kiä vidä nissu ja loomalihha maalt vällä. Viimätse sõa aigu tõi tuu Argentiinale sisse perätü hulga rahha. Õnne kõik nuu kindrali ja presidendi Peroniga iinotsan mõista es tuu rikkusega midägi tarka pääle naada. Argentiina om täämbätse pääväni iks arengumaa saisun. Ja ku kõva sõamehe nä kindrali ommava, tuud näüdässi häste hildaaigne Falklandi sõda.

Ku põraaigsen ülesharitu pampan veidükese ümbretsõõri kävvü ja kaia, sis pand imehtämä, et päält rantshode ole ei tan maastikun sukugi muid huunit. Ole ei kõrtsi egä kerikut, kuuli egä postimajja. Esiki säänest küläpuuti ei ole, kon iin trepi pääl saanu vanamehe olut juvva ja ilma asju selges kõnelda. Sis pikäpääle nakat arvo saama, et tuu maa ole ei näide inemiisi jaos kunagi olnu tuu paik, kon inemine eläs uma egäpääväst ellu ja kon tä taht, et timä latse kasuse. Tuu maa om õnne üts kimmäs hektariide arv, mis piät sisse tuuma rahha. Ja tolle raha iist ostetas sis maja Buenos Airesele. Tan eläski joba koon päält kolmandigu jao Argentiina 35 miljonist inemisest.

Buenos Airese paigapäälse eestläse võtseva meid väega häste vasta. Näid ole ei tan kuiki pallo, a oll kimmäle nätä, et Eestist tulnu kalli suguvelle ja -sõsara ole ei jõudnu näid viil är vaivada. Eesti konsuli Peet Pullisaare koton saimi sis uma silmaga nätä ja kaia, kuis käü taa Argentiina kuulsa loomaliha tegemine vallalidse tule pääl. Muu hulgan, taad tule pääl tettü söögi nimme „parilla” ütlese hispaanlase vällä „parilja”, a ladina-ameeriklase „parisha”. Argentiinlane süü taad loomalihha egä päiv ja hirmsale pallo, üts kõrralik lihatükk kõrdsin om iks tolli jago paks ja suure tallerga suuru. Pullisaare man saimi är pruuvi ka säänse kavala söögi nigu chichulinhas, tuu om tule pääl kütsätü eläjä piinsuul kõge timä naturaalse sisuga. Pullissaar nimet näid Argentiina vorstes ja peräst lohut meid, et egä eläjile kolm päivä hinne tapmist inämb süvvä ei anta. Maitse oll näil tõtest väega hää, aga inemine kujotas jo hindäle egäsugutsit asju ette, et miä kõlbas süvvä ja miä ei kõlba. Nii et peräst tuud, ku seltskund lõpus teedä sai, midä nä seivä, andse mõnel kehvembä süämega mehel hulga aigu suud maiguta.

Ku Brasiiliat loetas samba kodomaas, sis Argentiinan tandsitas tangot. Mi tahtsemi löüdä mõnd säänest tangobaari, kohe rahvas lätt niisama süümä, juuma ja tangot tandsma, a tuu meil nägemäldä jäigi. Mi löüdsemi õnne turiste jaos tettü kotussit, kon sis professionaali umma kuntsi näüdässivä ja mis kõgele muule lisas olli viil armedu kalli. Üldse ole es tuu Argentiina elo pallo odavamb midägi ku Uruguayn. Ku Brasiilia hinna olli inämb-vähämb Eestiga ütesama vai tsiba kallimba, sis Argentiina om kolm kõrd kallimb maa ku Brasiilia. Asi om tollen, et president Menemi aigu taheti peeso är pästä hirmsa inflatsiooni käest ja köüdeti tä ütte Ameeriga dollariga (üts dollar võrdus üte peesoga).
Nüüt om peeso seoga kuntsligult kallis aetu ja tolleperäst om Argentiinal väega rasse umma kraami vällämaal müvvä ja vällämaa ettevõtja umakõrda veevä ummi ettevõttit Argentiinast är Brasiiliale. Tan tule egäsugane tuutmine hulga odavamb. Taa Argentiina raha-värk näütäs häste är, kohe mi uma Eesti krooniga ütskõrd vällä jõvvami, ku viil kavva iks vannamuudu tahetas edesi laske.

Ku sis kõik nä parilla olli är süüdü ja tango kaemalda jäänü, Nõgisto Jaanus peräle jõudnu ja Kirsi Indrek kodo är lännü, vahtsene tagapurje poom laivale külge pantu ja vana lapitu tagavaras teki pääle köüdetü, ollgi meil perämine aig (9. veebruar) naada Buenos Airesest edesi Ushuaia pääle sõitma. Mi olli viil kõrd ummi plaane muutnu ja otsustanu jättä Falklandi saari pääl käümäldä, a tuu iist kävvü viil hinne Hoorni neeme ärä Tulemaal Ushuaian, määne kotus üteldäs ollev maailma kõge lõunapuulsemb liin. Vahjepääl oll meil viil kõva arotamine tolle pääle, et kas pedänü kõrrast Antarktikan ka är käümä, ku mi tälle ütskõrd joba nii lähiksel olemi. Arvamise lätsi inämb-vähämb pooles, a lõpus jäivä iks tasatsemba mehe pääle. Ütes põhjuses oll muiduki tuu, et Antarktikale mineki jaos nakas aastaga-aig joba hildane olema.
Seo etapiga saiva kõrraga läbi hää perituul ja lämmä ilma, mis meil olli olnu Roheneemesaarist alaten. Tuul muutse väega äkiste uma suunda, vahjepääl vaibu hoobis är, sis läts jälleki tormis ja inämbjago aigu puhkse mi mineki tsihile vasta. Rio de la Plata lahesuun ollimi üte üü ankru pääl, kapten tei umma meretiidüst ja tõse saiva kalla püüdä. Päämiselt tenu Jaanussele saimi edimäst kõrda seo sõidu pääl uma püünetü kalla kõtu täüs süvvä. Seenimaani oll mi kirän õnne üts kalmaar ja teki päält üles koratu lindkala. Näide Jaanusse püünetü kallu nimi oll raamadu perrä „paroona” hobumakrellaisi sugukunnast ja taa kala ollev tan paigapäälne endeem. Tuu tähendäs, et tä eläs ütsindä seo paiga pääl ja muial maailman tedä ole ei sukugi.

Es päse mi müüdä ka Mar del Platast. Ilm läts nii kuras ja edesijõudmine nii vaivalidses, et mi otsustimi taha tormivarju minnä. Seo om Argentiinan üts väega kuulsa suvitamise kotus, kohe Rio de la Plata muane vesi inämb ei jõvva. Umal aol laskse Evita Peron taha riigi raha iist hulga sanatooriumme tetä, taha saiva sis ammediütistü tüürahvale puhkamise tuusikit jagada. Mar del Platast viil niipallo, et ku Punta del Esten elli sadaman hülge, sis tan elli joba merilõvi. Näil oll tan suure sadamakai veeren peris uma lesimise paik. Nä omma hülgist suuremba ja esätse uma jämme kaalaga tuletase tõtest lakaga lõvvi miilde. Ja lõvi muudu hellü tegevä na kah.

Ja egä ilma es parane ka edesi minnen, ku mi sõitsemi mandrilava viirt müüdä lõuna poole. Mandrilava pääl om merepõhi küländ üteselt saa meetri süväüsega ja sis tan veere pääl satas äkitselt üte kilomeetri pääle. Tan oll armedu pallo avamere tsirke ja kapten sellet meile är, mille taa asi nii om. Taa mandrilava veere pääl ollev meren väega pallo toitainit, tuuperäst om tan hulka egasugumaidsi pisimutukit, sis kallu, kiä näid mutukit söövä ja lõpus tsirke, kiä umakõrda kallu söövä.
Meil oll tan viil üts suuremb segädüs albatrossega. Joba inne Punta del Estet ütel Kirsi Indrek üte tsirgu kotsile, et tuu ollev albatross. Mi kaimi targast raamadust perrä ja löüdsemi, et om albatrossi muudu küll, a albatross pedänü nigu suuremb olema — siiva iks päält kate meetri laga. Nüüt tull tuusama kahtlemine meil jälleki pääle, a kiäki muiduki tollipuuga tsirgu manu siibu lagaust mõõtma minnä es saa. Lõpus otsustimi är, et ju tä piät iks albatross olema, muidu tiit viil ilmale tsõõri pääle ja albatross jääski nägemälda. Peräst ku mi näimi taad tsirgukeist peris lähikselt, oll tä iks perädü suur küll, hulga suuremb ku kavvest kaien. Tsirguraamadu perrä oll tä sis mustkulm-albatross.

Viil üten sadaman kävemi seen, päämiselt vett ja söögikraami otsman. Tansaman sai ka vabariigi aastapäiv är peetüs. Tuu oll tsillukene kotus nimega Puerto Deseado ja tan oll joba hoobis tõistmuudu maailm. Tuu üleminek käve mi jaos kuiki väega äkiste. Ku Mar del Platan oll viil illos lõunamaine loodus ja inemise peesitivä tsukelusrandu pääl, sis tan oll lake tundra muudu maa, kon õnne mõne ütsiku puu kasusi tuulevaron kotusside pääl. Rio Deseado lahen ellivä pingviini ja merilõvi, määndsegi tsillukese kirivä mustavalge delfiini ja lõppemada hulk mitunt sorti meretsirke. Vii nõsemise ja alaminemise hoovuse lätvä lahte sisse ja vällä nelläsõlmelidse kiirusega, viisaisu vahe om päält kolme meetri. Nii et kats kõrd üüpäävän teküs taha lahte tsirgele hulga müürüsaari manu ja sis kaos jälleki ärä. Mi kapten sai hädäga ja poolest säärest vii seen üte puulsaare päält tulema, ku seo puulsaar vii nõsemise aigu äkist saares nakass muutuma. Ja Puerto Deseado uulitside pääl oll väega pallo indiaanlase-näko inemiisi. Ku kaia lagaus-pügälit, sis om Puerto Deseado pia kümme pügälät ekvaatorile lähembäl ku Eesti. Eestiga sama lagaus om Tulemaal. Tuu näütäs, kuimuudu mõos lõunapuulkerä loodusele Antarktika manner ja külmä hoovuse ja muiduki tuletas meile miilde, ku pallo mõotas mi ello lämmi Golfi hoovus. Ka näütüses Kanadan mi lagaus-pügälide pääl nakas joba mõtsavüünd läbi saama ja asemele tule tundra.

Mi ole uma reisi pääl nännü väega mitunt sorti ilmahulgussit ja näist ma kirota tõne kõrd viil eräle. A ütest piät kõrraga jutu är kõnelema. Tuu om itaallane Luca, kiä ütsindä ümbre ilma purjetas ja kedä mi edimält joba Salvadorin näimi. Timä om sääne miis, et kõgepäält tahtse tä minnä läbi Panama kanali, a ku tan läbisõitmise iist 300 dollarit taheti saia, sis käändse otsa ümbre ja nakse Lõuna-Ameerigale tsõõri pääle tegemä. Rahha täl ei ole, ku väega vaia, sis tege mõnen sadaman veidükese tüüd. Laiv om täl ilma elektreldä, perämootorit ei ole, sidevahendit ei ole ja ahtritules pruuk tä ütte petrolilampi, mis om määndsegi saiba otsa pistü pantu. Sängü kotsil üllen ripus täl kummist maakerä, kohe tä sinidse pastakaga umma tiikunda pääle joonistas. Salvadorin mi puksiirsemi tä uma väiku kummipaadiga kai viirde, kohe täl õnne purje abiga olnu küländ rasse sõita.
Tõist kõrd saimi mi kokko Mar del Platan, kon tä joba kats nädälit inne meid seen oll ja sammamuudu parembat ilma uutse. Tast vällä sõitsemi mi ütel ja samal pääväl. Luca laiv tege õnne tasatsembat käüki ku mi uma ja nii tä meist maaha jäi. Ja nüüt peräst Puerto Deseadot saimi mi mere pääl vahtsest kokko. Seo merenuka seen om väega pümme juhus, ku sa üldse määnestki laiva näet (Puerto Deseadost kuni Le Maire’i väinäni mi päält Luca kedägi tõist es näeki). Viil pümmemb om taa asi sis, ku trehvät tan purjelaiva nägemä. Ja hoobis ilmvõimalda tundus, et sa saat tan kokko tutva inemisega. Aga nii tuu asi oll, mi sõitsemi Lucast peris lähikselt müüdä, lehvitimi ja hõiksemi ütstõsele ja Jaanus
suristi umma filmikaamerat.

Puerto Deseadost edesi sõiten olli üü joba vilu ja meestel vahikõrra aigu täüs vati sällän. Vahjepääl laiva küte es tüütä ja mi es saa inämb kuiki ummi ligedit rõivit kuivas. Purto Deseadon saimi õnnes taa õhulämmisti är remonti. Paigapäälse remondimehe mõista es küll sõnnagi inglise kiilt, a mi üten Kasteheinaga vehksemi tan kässi ja jalguga man ja küländ varsti oll mi jaos selge, et pump om bomba ja filter om filtro. Ja kõrda tä küte meil sai. Tuu kulusi ka väega är: inne Tulemaa ranna viirde jõudmist saimi küländ kõvva ilma, sõitsemi kolmemeetrise lainega vasta tuult ja ollimi üle pää like. Nii et taa asi tulet joba Põhamerd miilde. Ku peräst vahist tulekit nägo är kuiusi, pudisi silmämulgest selget valget suula, määnest võinu supi sisse panda, ku tahtnu.

Üts üüse sõitsemi sis müüdä Magalhãesi väinä suust ja edesi lätsimi joba Tulemaa rannaviirt piten, nii et tuu mägine ja sakiline rannajuun oll silmäga nätä. Tulemaa (Tierra del Fuego) ollev uma nime saanu tolle perrä, et Magalhães näi tan edimält ranna pääl hulga tulli. Nuu olli paigapäälside indiaanlaisi tule, kiä tan külmä käen kõik aig tuld üllen hoitseva.
Mi tahtsemi sõita läbi Le Maire’i väinäst, määne om Tulemaa kõge hummogu-puulsemba nuka ja Estadose saare vahjepääl. Tarku raamatide perrä om tan väinän vii nõsemise ja alaminemise hoovuisi kiirus katsessa sõlme. Tuu tähendäs, et vasta hoovust purjetaden olet kõva miis, ku jõvvat laiva üte ja sama paiga pääl hoita. Et perihoovusega üten saia, piät väinäst läbi sõitma kimmäl kelläaol. Mi säädsemigi hinnäst õiges aos väinäsuuhte, purjetimi varahummogusel aol päävä nõsemise aigu väinä sisse, a mis tulemalda jäi, oll hoovus. Ja mi ei tiiäki, kohe tä är katte.

Ku mi ümbre Tulemaa nuka är saimi, oll tuul vasta ja mi lätsimi Aguirre lahte tuulevarju, ankru pääle saisma. Väega kipet ole es ka koheki, tuuperäst et Ushuaiade piät tulema Meelis Saarlaid, kiä vahetas Tuisu Aarne vällä, ja timä pedi taha jõudma alles ütsändäs kuupääväs. Tuu oll sis seo sõidu aigu edimäne sääne küländ puttumada loodusega kotus, kon mi piätüse teimi. Tan lahe veeren eläs õnne üts inemine, Tshiilist peri Pedro Vargas, kiä tan kattesata herefordi lehmä pedä. Rantsho nimi om Estancia Puerto Espanol. Tä oll õkvalt tuusama päiv lehmä tapnu ja mi olli õdagus timä manu kutsutu lihha küdsämä ja süümä. Inne taad suurt lihasüümist lasksemi viil uma võrgukese sisse. Ku hummogu taad vällä naksemi võtma, oll võrk nigu nüür ja paksult kalla täüs. Inämbüste olli nä ütte sorti ja näivä perätü vällä —nõna asemel oll näil määneki kateharaline lont. Inglise keelen kutsutaski taad kalla elevantkalas, eesti keelen om tälle nimes pantu kõblasnina ja seo londi vai kõplaga kaib tä sis merepõhast umale molluskit vällä. Meil oll taad kalla kokku umbes 40 killo, kalaruukmisega ja võrgu harotamisega läts piaaigu pääväkene äräki. Aga süvvä oll tä umast vällänägemisest huulmalda väega hää, taad sai niisama panni pääle aetus, soola pantus ja üle kõge olli muiduki Aarne tettü kalakotleti.

Tulemaa loodus om väega illos ja väega karm. Määndsegi väheligu lehtpuu tan iks kasuse (inglise keelen nimetedas taad kõos, aga kõiv ta muiduki ei ole) ja Pedro opassi meid määndsitki paluka muudu verevit marju süümä. Ja tan eläse kaamlide sugulase guanako — Jaanus ja Aarne saiva ütte nätä, ku nä Pedro käest saadu hobestega ratsutaman kävevä.

Buenos Airese eestläse kõnelsiva, et Tulemaa loodus om niipallo vaene, et üte lamba pedämises ollev vaia kats ruutkilomeetrit (200 hektarit) karamaad. Tulemaa indiaanlaisi inämb alale ei ole, näile peeti 19. aastagasaa lõpun ja 20. algusen jahti nigu mõtseläjile. Kiä indiaanlase kõrva ette näüdäss, tuule massti preemiat. Ku käümä pääl naisterahva kõrvule viil sündümäldä latse kõrva manu panti, sis oll preemia veidükese suuremb. Ku Tulemaad naati kolonisiirma, elli kõgen saaristun kokko umbes 10 000 perismaalast. Viiskümmend aastat hildamba oll näid alale 350. Ja tuud teivä nuusama rahva, kiä esihinnäst kultuurrahvis pedävä ja kõiki tõisi maailman mõtslaisis. Ja kiä nüüt tõisile hoolega humanismist kõnelese.Muial maailman om taa asi niimuudu, et väega karmi loodusega kotusside pääl om põlisrahvit inämb alale jäänü ku muial —nä es jää tan tõisile pallo ette. A ju tan oll sis tuud katte hektarit lamba kotsile iks hirmsale vaia.

Ku mi ollimi sis paar päivä ankru pääl saisnu ja kistumada hulga lihha ja kalla är söönü, lätsimi Tulemaa lõunaranda piten Ushuaia pääle edesi. Ushuaiale jõudmises tule Beagle’i väinä sisse sõita. Väin om uma nime saanu Beagle’i nimelise laiva perrä, määne 19. aastagasaa edimädsel poolel tast edimäst kõrda läbi purjeti. Tuu oll tuusama laiv, määndse
pääl Darwin ümbreilma reisi tei ja kon tä uma liigiteooria vällä mõtel. Beagle’i väin om mäki vaihel ja kitsas ja müürüsaari täüs, a samal aol mõne paiga pääl kuni katssada meetrit sükäv — nuusama Tulemaa mäe ja oro lätvä vii all edesi. Seo kotusse pääl om taa väin ka Argentiina ja Tshiili riigi piiris. Ushuaiast veidükese edesi õdagu poole minnen kuuluse joba väinä mõlemba kalda Tshiilile.

Väinä kõge kitsambast kotussest läbisõitmine jäi üü pääle. Tan oll vaia egä tsipakese maa takast kurssi muuta, kapten oll üü läbi kaardilavva iin ja maada es saa timä sukugi. Aga kõik läts häste ja 5. märdsi hummogus olli mi lõpus Ushuaia lahe pääl lumitside mäeharju vaihel.

Mi ole nüüt kokku purjetanu päält 10 000 miili ja piaaigu võit üteldä, et Atlandi suurmeri om läbi sõidetu. Sõita om jäänu näid viil kolm — Vaikne, India ja sis viil kõrd Atlandi suurmeri.

(6. märts Ushuaia)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele