Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Maldonado - Buenos Aires
 
07.02.2000  

KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ
Maldonado - Buenos Aires

Võrumaa Teataja


Nii kuis päälkiräst nätä, tull meil viilkõrd umma sõiduplaani muuta ja iks Buenos Airesele sisse sõita.
Kõgepäält tuuperäst, et vahtsene tagapurje poom uutse meid Buenos Airesen ja taa poomi maad piten Mar del Platasse vidämine olnu hää jupp vaiva ja sekeldämist. Tõses oll Buenos Airesen ette nättü säitsmendä madrusse vahetus: Indrek Kirsi vahet vällä telereÏissöör Jaanus Nõgisto. Ja oll viil üts väega maine ja argine põhjus, misperäst mi naksemi taad Mar del Platat pelgämä. Meid hiidüti är tuu
hirmkallis elo ja nuu hinna, mis Punta del Esten olliva (tass kohvi masse mi rahan 50 krooni ja putel olut 100 krooni). Ja luureandme kõnelsiva, et Mar del Platan või puhkamise ja suvitamise tippaol tuu asi viil hullemb olla.
Taa lõunapuulkerä värk om iks imelik küll. Ütsjago asju omma jo inne raamatidest loetu ja ette teedä, a uma naha pääl tuud tunda om iks tõne. Ja tõnejago asju omma säändse, midä ole ei uma pääga kunagi vällä mõtelnu, kuiki nä omma jo peris esihindäst mõista, ku veidükese märkmä nakat. Tuud mi
tiiämi kõik, et lõunapuulkeräl om tedäaigu suvi, ku mi man om talv. Tuu om joba veidükese rassemb hindäle selges tetä, et lõuna puul ekvaatorit paistus päiv põha puult. Mõistusega saat tuust arvo, a ku om vaia esihindä jaos ilmakaari paika panda, sis tüküs asi segätses minemä. Mu sõsaralatse löüdsevä, et ku mi söömi keskpäävä aigu lõunasüüki, sis lõunapuulkerä inemise piät tedäaigu põhasüüki süümä. A
hoobis hukka lätt asi sis, ku lõpus arvu saat, et päiv tsõõritas tan lõunapuulkeräl vastapäivä. Ja noore ja
vana kuu tsirbi omma võlsspiten kõvera.
Edimäne üü peräst Riost välläsõitmist kaimi uma vahikõrra aigu tävve kuuga tävvelist kuuvarotust. Üldse ole ei mul seenimaani viil kunagi olnu niipallo aigu tähti kaia, ku nüüd seo sõidu pääl uma üüsitse vahikõrra aigu. Ütsjago tähtkujje, miä taivan paistusse, omma iks viil tutva. Nuu omma säändse nigu Sõgel vai Koot ja Rihä, määndse omma taivaekvaatori pääl ja paistusse ärä nii põha- ku
lõunapuulkeräl. Põhanakla ja Suurt Vangert ole ei inämb ammuki nätä, näide asemele omma lõuna puult tulnu võõra ja innenägemädä tähtkujo, määndsile mõista ei uma pääga nimme anda. Tellsemi umale Eestist perrä koolilatsi astronoomia-raamati, et ütte ja tõist asja hindäle miilde tuleta, a tuu ole ei viil peräle jõudnu.

Uruguay om üts imelik riik

Mi ole nüüt ekvaatorist iks jupi maad lõuna puul. Ku ekvaatori pääl om üü ja päiv aasta läbi inämb-vähämb ütepikkudse, sis põra nakas päiv joba üüst pikemb olema. Ja peris valge suveüü uutva meid iin, ku mi nakami ümbre Kap Hoorni sõitma. Lämmäüs nakas ka veidükese perrä andma, kuiki
Uruguayn tei viil kõrras 39 pügälät lämmint. Joba inne Punta del Estet oll paar üüd mere pääl üle hulga ao jälleki säändse, et tull üüsitse vahi aos pikä püksi jalga panna. Vahjepäälse ao olli mi olnu laiva pääl üü ja päävä paljaste kintsega. Ja taa lämmäüs ole ei inämb nii niiske ja kliipvä, ku tä ekvaatori pääl oll.
Tuuperäst nuu Brasiilia ja Argentina rikka suvitaja taha Punta del Estele ja muiale mere viirde kokko kogonese ja hinna üles krutva. Tan ole ei suve aigu ülearvo lämmi ja ilosit liivarandu om Uruguayn kümnete kilomeetrite kaupa nii vasta suurmerd ku Rio de la Plata lahte. Taa rannaviir om ka
tõtest hääkõrrastet ja viimätse pääle üles lüüdü. Hoobis tõne om pilt aga sis, ku veidükese kavvembale sisemaale är läät. Tan võit nätä küländki halli ja igävät, tolmust ja laket, vaest ja kasimalda rantsho-maastikku.
Uruguay om üts sääne imelik riik, mis om esisaisva mitte huulmada tuust, et täl omma suure ja sõaka naabri, vaid hoobis tenu tuule. Taa maalapp, mis umal aol kandse nimme Banda Oriental (tuu tähendäs Rio de la Plata lahe hummogupuulset kallast), om umbes kolme Eesti suuru ja tan eläs umbes kate Eesti jago rahvast. Tollest aost om riigi nimen alale tuu hummogupuulse sõna — riigi ammetlik nimi
om seenimaani Uruguay Idavabariik. Tolle maalapi peräst pedäsi hispaanlase ja portugallase sõtu piä puultõist aastagasata. Viimäte löüti, et targemb om Banda Oriental tetä esisaisvas puhvririigis kate suure vahjepääle. Muiduki oll tolle jaos ka veidükese paigapäälset tsuskmist vaia. Tolle tsuskja nimi oll Jose Artigas, kiä 1828 esisaisva riigi vällä kuulut ja tedä loetas põra riigi luujas ja rahvuskangelases.
Uruguay ollev sis ainumas Lõuna-Ameeriga riik, kon indiaani-probleem om lõpligult ärä lahendedu. Tuu tähendäs, et näid ole ei tan inämp sukugi alale. Ammetligu numbre ütlese, et tan riigin eläs 88 % valgit, 4 % musti ja 8 % mestiitse (indiaanlaisi ja valgide inemiste seku). Ku paigapäälside inemiste näojuuni kaia, sis om taad indiaaniverd nätä iks pallo inämb, ku õnne katsa protsendi hulgan. A peris indiaanlaisi tan inämb ei ole ja egä näil es olluki tan inämb kongi olla — kõik Uruguay om otsast
otsani üles haritu vai karamaas tettü, nii et mi mõisten mõtsa vai puttumalda loodust tan piaaigu ei ole.
Huulmada tuust, et Uruguay om päämiselt karakasvatajide maa (kasvatedas päämidselt lehmi ja lambit), eläs tan vällänpuul liinu õnne 10 % inemiisi. Ja pääliinan Montevideon om koon päält kolmandigu kõgest rahvast.

Rio de la Plata lahe pääl

Punta del Este lähiksel om meren üts väiku saar Isla de Lobos, miä om looduskaitse ala võetu ja kon eläse ja peesitäse hülge. Ku mi Punta del Este jahisadamale sisse sõitsemi, sis näimi, et kaitsmine oll hülgile väega häste mõonu — tan sadaman elli nä ku kodoeläjä. Ku paigapäälse kalamehe hummogu mere päält tulli, puhastiva ja möivä nä kalla õkvalt tansaman kai pääl. Kalarappe visati vette ja tan sis mulistiva hülge ja seivä näid rappit, umal rasvaloti lõvva all ja karv läüksä. Asi läts edesi niimuudu, et
ütspäiv mi löüdsemi üte pruuni värmi hülge uma laiva perätrepi päält magamast. Kiä om kaenu Internetist mi kodolehekülge, tuu om taad hülgepilti nännü. Tõne päiv tälle inämp ahtritrepist es avita, sis sääd tä hinnäst joba kokpitti roolimehe kotusse pääle magale. Ei tiiä, millega taa asi võinu lõpeda, või olla säädnü tä hinnäst laiva salongi sisse, a meil tull ärmineki aig kätte. Ja üten tä miika es tule.
Nii mi sis sõitsemigi pühäpäävä (30. jaanuari) õdagu Punta del Estest vällä Rio de la Plata lahe pääle. Kiä ei viitsi kaardi päält perrä kaia, kon tuu sääne kotus om, sis või niisamate umale miilde tuleta sõnnu ütest Väikeste Lõõtspillide Ühingu laulust: Samborombon peab igal pühapäeval laata, kokku tuleb terve Rio de la Plata. Tuu oll kimmäle üts kõge lühemb ots kõge taa ümbreilma sõidu pääl —
umbes 200 meremiili ja puultõist üüpäivä. Rio de la Plata laht om kotusside nii matal, et võit kõtust saati vii seen pistü saista. Tuuperäst sõitsemi vahjepääl peris poidega tähistedü suurt laivatiid piten. Esiki tuu laivatii vai meremeeste keelen faarvaatri oll niipallo matal, et vastatulejide suuri laivu kiiluvesi oll muane — nä liigutiva sõiten merepõhast mua üles. Muud hätä ole es midägi, ku et sõitsemi edimädse vastatuleja laiva sõidulainele niimuudu sisse, et mi tekiluugi olli kõik vallale. Ku tuu sõidulaine sis üle mi teki käve, oll nii kuis jõgi olessi vööriluugist kajutile sisse tulnu. Kirsi Indrek oll parasjago uman koin,
tuu sai kõik taa lahmaku hindäle sälgä. Perän saiva mehe hulga aigu ummi sängürõivit vällän päävä käen
kuivada.
Edesi saimi sis uma silmäga nätä taad muast ja kõllast vett, midä Parana jõgi taha lahte sisse tuu. Rio de la Plata lahega omgi sääne segäne asi, et joht ei tiiä, kas tä om suuremere laht vai hoobis jõgi, nii kuis nimi ütles. Egäl juhtumisel taa jõõ vai lahe pääl sõiten maad nätä ei ole ja nuu kõllatse laine omma iks peris merelaine suuru. Peräst Buenos Airese eestläse seletivä, et taa om jõgi seenimaani, ku vesi om viil make, ja ku vesi soolatses lätt, sis om joba meri. Buenos Airese man om lahe vesi tõtest make ja arvada, et taa soolatse piir lättki tast, kon vii värm sinitses ärä muutus.
Vahtsene grootpoom om paika pantu ja edesi nakami sõitma kolmapäävä (9. veebruari) hummogu. Aig press takast, mi Hoorni neeme manu jõudmine tohe ei väega sügüse (vai sis
põhapuulkerä keväjä) pääle jäiä. Ümbre Lõuna-Ameeriga lõunatipu sõitmine om üts kõge rassembit kotussit mi ümbreilma reisi pääl ja sügüse poole lätvä tan ilma väega kuras är.
(Buenos Aires 7.02.2000)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele