Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Tallinn - Kopenhaagen
 
23.10.1999  

KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ
Võrumaa Teataja

Tallinn - Kopenhaagen

Lennuki äräsaatmine puulpäävä lõuna aigu Pirita sadaman oll niipallo uhke, et vahjepääl tull joba sääne
tunne, nigu olessi ümbreilma reisi päält tagasi jõudnu. Ja egä sis äräsaatmine tuuka viil es lõpe. Ütsjago
saatvit purjelaivu tulli miika üten kuni Naissaare ala. Säält edesi kongi Lohusalu kandin sõidi mi manu
üts kaatri, kost suurt sini-must-valget lehvitedi. Ja sis tull viil üüsine piätüs Lehtma sadaman Hiiumaal,
kon Palu Piitre ilutulestikku tei ja meil kõtu täüs süütse. Pühäpäävä Hiiumaalt Saaremaale sõiten tull
tervüisi egält puult, küll kõlistedi Vormsilt ja kõneldi, et nä nägevä Lennukit, küll võtse raadioühenduse
Hiiumaa praami kapten ja ütel meile kõkke hääd pikä reisi pääle.
Saaremaa Roomassaare sadam oll sis perämine paik Eestin, kon sai viil viimäst varustust laiva
pääle Eesti raha iist osta ja viimätsit hädäperätsit töid laiva pääl tetä. Roomassaarest sõitsemi vällä
iispäävä õdagu ja täpselt kesküül lätsimi Eesti viipiirist üle.
Nüüd sis paar sõnna laiva argipääväst. Miiskunnan om kapten (Mart Saarso), kolm tüürimiist
(Aarne Tuisk, Tiit Riisalo, Margus Kastehein) ja kolm madrust (Tiit Pruuli, ma esi ja kolmandas üts
vahetusmiis, kiä om egäl etapil vahtsene; edimäst etappi sõitse Tiit Karuks Kuku-raadiost). Kapten esi
roolivahin ei käü, vai tõisipiten om tä kõik aig vahin — timä pand paika laiva kotusse kaardi pääl,
määräs kursi, midä roolimiis hoitma piät ja hoit üldse kõgel laiva elol silma pääl. Roolivahin omma kats
miist kõrraga, üts tüürimiis ja üts madrus, vahikõrd kest neli tundi, ütel paaril kats kõrda üüpäävän.
Näütüses ma esi ole vahin üten Margus Kasteheinaga, mi vahikõrra omma hummogu kellä katsast kuni
katetõistkuni ja õdagu samal aol. Mi ole umavahel viil roolinsaismise niimuudu är jaganu, et egä tunni
takast vahetami ütstõist vällä. Tõne miis sääd sis samal aol purje vai tege mõnda tõist tüüd, midä
parasjago laivan om vaia tetä.
Lisas tuule om üts roolivahtkund viil ütel pääval köögitoimkunnan, tõsel pääväl tõne ja kolmandal
pääväl kolmas vahtkund. Köögitoimkund tege tuul pääväl kõik tüü, mis süümist pututase, alaten
supikiitmisest kuni anumamõsuni vällä.
Saaremaalt ärä minnen oll ilm väega vaikne, tuult piaaigu es ole ja nii sõitsemi Kura kurgust
Läänemerele mootori abiga. Säänest luksust saami mi hindale lubada õnne sis, ku tankmise võimaluse
omma lähiksel. Keset ookeani piät tuulevaikusen lihtsalt kõvembat ilma uutma, ütenvõetu kütus kulus
ärä elektrigeneraatori jaos. Ja nõndamuudu pümmen mootoriga plödisten põrutimi rootsi kalameeste
lõhevõrku sisse. Võrk mähkse hinnäst muiduki ümbre laivakruvi ja võlli, nii et mootoriga inämp edesi
sõita es saa. Sõitsemi sis väega aigumüüdä ja tassa purje all Ojamaale, kon Vändburgi-nimelisen
väikukesen sadaman saimi kütust tanki ja Riisalo käve väidsega laiva all kruvvi ja kiilu kalavõrkest
puhtas kakman. Täl om laiva pääle akvalang üten võetu ja tä esi om tuukre tüü pääle välläopnu miis.
Rootsi kalameeste käest saimi Eesti viina vasta vahetuskaubas värsket turska, kurss oll üts tursk
saja grammi viina iist, kokku saimi sis pooliku iist viis ilusat kalla. Tuisk ja Pruuli olli tuul pääväl
katekeiste koka-ametin ja Tuisu Aarne mõistse tõtest tuud kalla väega häste tetä.
Inne välläsõitu Vändburgist tulli mi laiva manu viil kats kalamiist, kiä eesti keeli tere ütlivä ja
kinnitivä, et nimä ommaki nuusama eestläse, kedä piät egän maailma sadaman olema. Peräst selgü, et
nä omma Pärnu mehe, kiä käüvä aig-aolt Ojamaal kalalaivu pääl haltuurat tegeman.
Ku alostusen es saa tuult vidämä, sis peräst es saa pidämä. Ojamaalt sõitsemi kolmapäävä
õdagu vällä viil mootoriga, aga varsti saimi purje üles tõmmada ja edesi tull tuult kõrd-kõrrast manu.
Neläpäävä õdagu Bornholmi saare all alost joba nuur torm, tuult oll vahjepääl päält katekümne meetri
sekundin, laine oll suur ja mõni käve iks üle laiva ka. Roolihoitmine oll niipallo ränk tüü, et mi
Kasteheinaga vahetimi ütstõist rooli takan vällä egä poole tunni takast ja taa poole tunniga sai iks sällä
peris likes. Nii kõvva tuult es ole Lennuk innembi saanu ja mu hinda jaos oll taa ka peris vahtsene
kogemus. Üüse olli vahjepääl kõik mehe laiva tekil ja maada es saa piaaigu kiäki — huulmada tuust,
kelle vahikõrd oll vai es ole.
Aga laiv pidäsi häste vasta, perituult teimi väega hääd sõitu (keskmine kiirus nii umbes
ütessä-kümme sõlme) ja jõudsemi Ojamaalt Taanimaa pääliina kolmekümne kuvve tunniga. Siin olli
meil sis riidi hummogu vastan Eesti suursaatkunna inemise, kiä meid saatkonnahuunen sannativa ja
süütsevä. Sann kulusi tä külmä ja like pääle ärä küll.
Tuu oll sis edimäne etapp mi sõidu kolmekümne kuvvest. Aga tä oll üts lühembit ja pelädä om, et
egä meid varsti inämp kiäki sadaman lämmi sannaga vasta ei võta.
(Kopenhaagen 23.10.1999)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele