Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Kapliin - Jamestown
 
26.12.2000  

Lõuna-Aafrika Vabariigil om kolm pääliina: Kapliinan om parlament, Pretorian valitsus ja Bloemfonteinin kohtovõim. Ja seo kolme pääliina asi tule jälleki LAVi aoluust. Ku peräst Buuri sõtu näist innembidsist buuri riigest ja inglaisi Kapi kolooniast üts riik tetti, sis anti egäleütele midägi — Pretoria oll inne Transvaali pääliin, Bloemfontein Oranje uma ja Kapliin oll inglaisi koloonia süä. Riigi sisuline pääliin ja ärikeskus om hoobis Johannesburg, kuiki korgit riigiasutuisi ole ei tan üttegi.
Kapliin esi om väega ilosa kotusse pääl, puultsõõrin ümbre liina omma Paganamägi (Devil’s Peak), Lavvamägi (Table Mountain), Lõvipää (Lion’s Head) ja Märgiandmise mägi (Signal Hill) ja tõsel puul om vastan Atlandi suurmeri ja Lavvalaht (Table Bay). Kesk Lavvalahte om väikukene saar (Robben Island), kon joba vanast aost om olnu vangimaja ja kon Nelson Mandela istse kinni inämbüse umast pikäst vangimaja-aost. Ja Märgiandmise mäe pääl lastas seoniaoni egä päiv keskpäävä aigu suurestüküst üts pauk, et liinarahvas tiidnü, kunas om lõunaleevä süümise aig.

Kapliina Lavvamägi om sama kuulsa ku Rio de Janeiro Tsukrepää ja tä om uma kuulsust väärt. Pistü saina nõsese õkvalt liina takast kilomeetri korgusele ja üllest om tä mägi tõtest lame ja tasalik nigu lavvaga lüüdü. Ja esiki sis, ku ümbretsõõri om taivas jumalast selge, om Lavvamäe pääl iks küländ sagedale sääne esimuudu pilvevaip, miä tast üllest üle mäe õkvalt nigu voolas alla liina pääle. Tuud kutsutas lavvalinas ja tuuperrä ennüstäse paiga- pääldse inemise ilma. Üles Lavvamäe otsa saat minnä rippraudtiiga, a mi tahtsemi tan üllen iks peris uma jalaga är kävvü. Tuu jaos tull selget ilma uuta (et taad lavvalinna minekil iin es olnu) ja sis küländ äkilist müürü piten üles turni. Peräst pikkä meresõitu, ku ole ei kavva aigu saanu uma jala pääl kävvü, om seo suuremba jalakäümise värk edimält küländ harinemalda ja võtt jala valusas. A tuu mäe otsa ronimise vaiv tasus hinnäst ärä — tast üllest võit kaia üle kõge Kapi puulsaare kuni Häälootuse maanõnani vällä.

Lavvamägi omgi üts osa Kapi puulsaare rahvuspargist. Tõne jago pargist om ümbre Hää- lootuse maanõna ja tuu om tõne kotus, kon egä Kapliina külästäjä piät är käümä. Kuiki tä ei ole Aafrika kõge lõunapuuldsemb nukk, niikuis turistele kõneldas, a määneki looduspiir tä ummete om. Tan saava kokko kats suurt merehoovust — lämmi Nõgla hoovus tule India suurmerest põha puult ja külm Benguela hoovus tule lõunast Antarktikast ja nakas müüdä Aafrika õdaguviirt põha poole minemä. Nii et Kapliina inemise saava valli, kas nä tahtva külmä vii seen ujoman kävvü vai hoobis tõsel puul puulsaart lämmä vii seen. Kuulsa mere- rüüvli sir Francis Drake om Häälootuse kotsile ütelnü, et seo om kõge uhkemb maanõna, määnest tä üldse kõgen ilman nännü om.

Ja tuu om vist ka ainumas paik maamuna pääl, kon võit ahve ja pingviine kõrvuisi nätä. Ahvi omma tan määnestki paigapääldset sorti paaviani ja näide iist hoiatedas külästäjit peris kõvva. Et toidukraami hindäga üten hoita ei massa, tuu meelütäs ahve manu ja et om olnu ka säändsit juhussit, et turistikese tegevä paaviane pildistamise jaos autoakna vallale ja sis tuleva ahvi tast autole sisse ja lahkva ja häüsendäse ja pasandase ja peräst tule edesi sõita ahve puult är sitatu massinaga. Nii et ku mi neo tegeläse maantii veeren ärä näimi, sis jäimi pikembäs kaemises pedämä küll, a uma autoakna hoitsemi egäs juhtumises ilosale kinni.
A muidu om seo rahvusparke värk tan küländki esimuudu. Tansaman Häälootuse maanõna man eläse viil jaanalinnu, sebra ja antiloobi, a nä tast umatahtsi koheki är minnä ei saa — korge aid om iin. Ja niimuudu om egäl puul muial ka. Ütskõik ku suur om kaitseala (Krügeri rahvuspark om kokko pia kolmas jago Eestit), om täl iks aid ümbre ja välänpuul seod aida lõvisi, elevante ja nõnasarvikit inämb ei oleki. Egäl säändsel eläjäl om uma hind, näid ostetas ja müvväs ja mõnel eräkaitsealal võit esiki lõvijahti petä, ku sa tuu iist õnne massa jõvvat.

Mi kävemi joba East Londonist üten Pruuli ja Riisaloga Addo elevandiparki kaeman ja seo asi käügi tan sis niimuudu, et sa sõidat massinaga seon taraga ärpiiratu pargin võsavaheliidsi teid piten ja sis om õnneasi, kas näet elevanti vai ei näe. Meil oll õnne ja mi näimi üte kümnepäälidse kara õkvalt tii veeren ärä. Massinast vällätulemine om tan kõvva är keeletü, a no kos mi sis saimi, elevandist oll jo vaia iks peris lähikselt pilti tetä. Ja üts suur imäne aigi tuupääle kõrva lakja ja nakassi Riisalo pääle kurja hellü tegemä. Peräst Pruuli selet meile (timä om joba varramba säändsel safaril käünü), et ku elevandil kõrva lajan omma, sis tä sinnu ei putu, sis tä pruuv niisama hiidütä ja hinnäst viil suurembana vällä näüdädä, ku tä tegeligult om. Ette piät hoobis sis kaema, ku tä kõrva pääd ligi littu tõmbas, sis tä tule küll õkvalt sälgä.

Siist tule viil üts sääne esimuudu filosoohviline küsümüs. Et ku suur piät üts puur olema, et tast inämb arvo ei saa, et taa puur om. Tansaman Addon üts vana esäelevant sai iks arvo küll, et seo 10 000 hektarit om vangimaja, tä läts kuras ja nakse aida lahkma ja tä tull maaha är laske. Timä pää om põra kaemises üles pantu elevandipargi keskuse söögitaren.
Ku nüüt Kapliina tagasi tulla, sis piät ütlemä, et seo liin ole ei ütsindä taa illos mäki- vaheline city. Tõsel puul Lavvamäke Kapi tasandigu pääl slumme seen eläs mitu Eesti-täüt inemiisi pappkastest ja koka-pudelitest tettü tareden. Apartheidi aigu püüti näid slumme ärä häötä ja tuu häötämise man võeti appi säändse tõte riista nigu buldooseri, a tuust ole es pallo midägi kassu: peräst buldooserdamist kerkü neo tarekese jäl küländ kipest vahtsest üles ja inemise ellivä iks umma ello edesi.

Üldse om seo Lõuna-Aafrika ütiskund nii segäne ja mitmekihiline, et tast paari nädäliga midägi arvo saia om peris rasse. Seo asi ei ole nii lihtsa, et vastamiisi omma musta ja valge. Kõgepäält om tan joba mitunt sorti valgit — buure ja inglaisi perrätulejit. Peräst viimätsit suuri muutuisi om inglise kiil nakanu afrikaansi vällä tõrjuma. Ja paistus, et musta eelistäsegi inglist — afrikaans om näide jaos nigu rohkemb rõhujide kiil. Päält inglise ja afrikaansi om nüüt LAVin viil ütessä riigikiilt. Ja kõik nä omma bantude uma, khoisani rahvit ja näide kiili ole ei seo asa man arvestedu ja sani rahva jaos omma seoniaoni just musta ja mitte valge inemise neo paha ja halva, kiä näide käest maa ärä võti. Sis omma muiduki vastamiisi bantu rahva umavaihel — näütüses suulu ei usalda sukugi Nelsoni juhitu ja xhosade mõo all olnu Aafrika Rahvuskongressi ja tuust vastansaisust tulli 1994. aastaga valimiisi aigu peris kõrraligu uulidsarahutuse. Viil omma paigapääldse musta väega kura tõisist Aafrika riigest sisse tulnu musti immigrante pääle. Ja sis omma viil neo nn värmilidse, kiä olli apartheidi aigu veidükese paremban saisun ja kedä musta nüüt tuuperäst väega ei armasta. Ja sis viil Indiast peri muhameedlase ja nii edesi.

Põra käü üts ümbreilma purjetamise võistlus. Tuu võistluse nimi om Vendee Globe ja seo asi käü niimuudu, et purjetaja sõitva ütsindä ja ilma üttegi vahepiätüst tegemäldä maakeräle tsõõri pääle. Na alostiva tuud sõitmist 5. novvembril Prantsusmaalt ja mi Lõuna-Aafrikan olemise aigu juhtu sääne asi, et üts võistleja tei Kapliinan hädäpiätüse. Seo prantslase nimi om Raphael Dinelli ja tä oll Aafrika ranna lähiksel uma jahiga vaalale otsa põrutanu. Ja tull sis kuivale maale laiva kiilu praavitama. Mi kävemi timä jahtlaiva kaeman, ku tä oll joba vii seest vällä är nõstetu ja seo laivakiil oll tõtest peris hää paugu saanu ? säänest asja saa ei vii pääl remonti. Tuu kaemise man mi es mõista viil arvada, et meil umal säänesamane asi kõge lähembäl aol iin sais.

A nii tuu asi tõtest oll ja seo ei ole aprillinali. Mi sõitsemi Kapliinast vällä Pühä Helenä saare pääle minemä neläpäävä, 14. detsembril. Tuule olli seokõrd tasaligu, a nä puhkseva küländ hää nuka alt ja mi teimi peris ilosat sõitu. Ja sis tõsepäävä tuu asi juhtu. Tuul oll küländ vaiki jäänü, mi teimi vaivalt nelä-sõlmelist käüki ja vaala näimi alles sis, ku tä oll meist ainult paar laivapikkust iinpuul. Hetke peräst oll tä joba peris laiva küle all ja puttu vasta mi kura laivaparrast. Esi oll tä umbes niisama suur ku mi laivgi. Tä oll vist vii pääl maganu ja sis muiduki hiitü hirmsale tuu pääle, ku laiv tälle vasta külge puttu. Ku tä sis hinnäst liigutama nakassi, oll meil kõgepäält sääne tunne, et nüüt nõstetas laiv kõge tävvega vii seest vällä. A õnnes midägi hullembat es juhtu, tä raput kõrras laiva ja läts är umma tiid ja üttegi kõvembat pauku mi timä käest es saa. Takkaperrä tarkus omgi sääne, et meid vist pästse tuu ärä, et mi nii tassakeiste sõitsemi. Olnu meil kõvemb huug seen, sis olnu ka taa vaala hiitümine suuremb ja timä rabelemine kõvemb. Vahe Dinelliga ollgi tuu, et neo ütsipurjetaja ei sõida mitte nelä sõlmega, a umbes katekümnega ja seo kiiruse man vaalale otsa sõitmine om joba umbes samamuudu, ku sõitnu tävve huuga vasta saina. Nii et nüüt om meil sis vaalaga kokkopõrge ka är olnu ja seo ei oleki suuremere purjetamise man nii harv asi, ku võinu arvada. Näidesammu ümbreilma regatte aigu juhtus tuud aig-aolt iks ütel ja tõsel.

Seo etapi pääl mi es jõvva är imestä, kupallo neo lämmä ja külmä hoovuse iks ilma mõotase. Mi olli joba troopikajoone lähiksel, pia sama lagauskraadi pääl, kon om Rio de Janeiro, lõunapuulkeräl oll õkvalt suvehari, a ilm oll iks viil niipallo vilu, et üüse mi pedi välän lämmä rõiva sälän hoitma ja ahtritrepi pääl hinnäst mereviiga mõskman kävevä ainult kõge julgemba mehe. Kõkke tuud tege seosama külm Benguela hoovus, määne tuu Antarktikast külmä vett taha ekvaatori lähiksele. Seokõrd trehvässi meil sis asi niimuudu, et mi sõitsemi Kaljukitse pöörijoonest üle täpsele pööripääväl, 21. detsembril. Tuu tähendäs, et seosama päiv mi sõitsemi „päävä alt läbi” ja nüüt om tä jälleki meist lõuna puul, sääl, kon päävä õige kotus omgi.

Kuiki mi sõitsemi sõidu tõse poole spinnakeri all ja teimi peris hääd sõitu, sis jõulupuul- päävä õdagus mi Pühä Helenä pääle iks es jõvva. A egäs tuust midägi hätä es ole. Jõuluprae jago lihha oll meil joba Kapliinan külmä är pantu, kotost oll perrä saadetu hapna kapsta ja marineeritu seene, otsemi vahtsest vällä uma vineerist tettü ja rohilidses värmitü kuusekese ja pandsemi küündle palama. Seo oll sis mi tõne jõulupühä seo reisi pääl, kapten ja Pruuli pedivä kõnet ja kõik oll hää ja illos ja kodone. Pühä Helenä müürüsaar nakassi silmäpiiri pääl paistma jõulu edimädsel pühäl ja seosama päävä õdagu jäimi saare viirde James’i lahte ankru pääle saisma. Etapi pikküs oll kokko olnu 1700 miili ja sõit võtse aigu 11 päivä. Seo Pühä Helenä om nüüt jälleki säändene kotus, kon õiget sadamat ei oleki, ranna viirde päsemi ainult kummipaadiga ja kõik joogivesi, nafta ja proviant tule seosama paadikesega laiva pääle tuvva.


Jamestown 26.12.2000

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele