Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Lennuk näeb - maailm on täis üllatusi
 
10.02.2000  

See, mis on välimise sees, on hea, ja tunduvalt suurem kui välimine

POSTIMEES 10.02.2000
JÜRI EHLVEST, kirjanik

Me teame, et Lennuk on teel! Me ei tea veel, kas maakera on ümmargune. Teised rahvad võisid meid alt tõmmata. Miski pole veel kindel, enne kui meie mehed on ringjoone täis tõmmanud. Mis on üks ümbermaailmapurjetamine? Kas see on üks suur rõõm ja närvikõdi? Kui see on ikka üks!? Äkki on mitu! Niisama palju, kui on jõmme laevatekil kuivamas.

Võtame kaks äärmust. Kapten. Näiteks Krusenstern. Ja koka abi Vanja - pärisorja poeg Oblomovi kodukubermangust. Jah, tõsi ta on - mitte ainult Krusenstern ei seilanud sel
sangarlikul reisil. Kas see kokapoisi abi, kes kõik aeg kambüüsist solki välja kandis ja üle reelingu kummutas või koerale toiduks andis, kas tema polnudki siis venelane? Ometi purjetas ka tema ju ümber maailma.

Võibolla vähe sellest, et ta ümber maailma ei purjetanud, piirdus ta oma vaba maailm tol igaval ja tüütul purjede all kuivamisel ülepea vaid lageda vee ja tuima taevaga. Tema
jaoks ehk tähendas see kolmeaastane orjus vaid vantsimist tuhandeid kordi kitsal ja lühikesel rajal koeramolli ja solgipange vahel edasi-tagasi.

On ju üldtuntud kartus, et kas meie matside järeltulijad, alles eile kardinasse nuuskamise ja põrandale sülitamise lõpetanud mehepojad, ikka oskavad piiluda kiikrisse kas või vene admirali eneseteadvusega, baltisaksa vonnist kõnelemata. Tahaks ikka loota, et meie, eestlased, oleme juba jõudnud arengutasemele, kus me ei logele laevalael igavledes nagu mõni vene… vant!

Just selle kartuse Eesti Päevalehe suurim Pluss tarmukalt peletaski. Või õieti - kinnitaski!
Ja siis tulebki rõõmusõnum… Maarotid, võtke teatavaks - Indrek Tarand usub Atlandi ületamist!

On kirjutisi, mis määravad rahva saatuse. On kirjutisi, mis kummutavad iseend mõne reaga ja paiskavad rahva meeleheitesse. Me võime aru saada, et meri oli tüüne ja meie
välisministeeriumi kantsler tormi paraku ei näinudki. Sellest me saame aru, nagu sellestki, et vaiksel merel ekvaatorit ületades on mõnus eksistentsiaalseid mõtteid hellitada.

Millest aga me kõik veel aru ei saanud, on see, mida Eesti Päevalehe suurima Plussi andmetel härra kantsler merel välja mõtles. Tsiteerigem, kuid uskugem, et see on mingi jama, nali, päikesepiste, võtkem seda kui nautilusemängu või kuivanud aju sünnitatud heeringalugu. Niisiis, too lennuklane olevat üle Atlandil loksudes peale Atlandis
kahtlemise välja mõelnud dilemma: heaoluühiskonna inimesena tekib küsimus, miks ma siin olen?

Tähelepanuväärne pole selles mõtteimes muidugi mitte see, et kuidas võib üks inimene äkki keset ümbermaailmareisi imestada - miks ma siin olen. Imestada on hoopis selle üle,
et… heaoluühiskonna inimesena…

Maailm on täis üllatusi! Oo samba! Sõidab meie paljukannatanud, inimsööjakoertest puretud arengumaa väliskantsler uhkelt ja vägevalt, ütleks isegi et kalevipoeglikult, väljamaale, ja mõtlebki välja - et mis temal heaoluühiskonna inimesena nagu hinge peal
on. Võiks kahtlustada, et ta emigreerus, hüppas ära sambade maale ja raporteerib juba uue identiteedi varjust. Aga ei ole nii.

Võib karta, et läks siiski segi. On variant, et välisministeeriumi siseselt on Eesti Vabariigis organiseeritud riik riigis, või noh, ühiskond ühiskonnas. Ja see sisemine ühiskond, mis on küll tunduvalt suurem kui väline, siis on seesamunegi HEA!

Tegelikult on tõsi see, et välisministeeriumi kantsler seilas nii kaugele vaid selleks, et tõepoolest ohutust kohast see avaldus ära teha. Ja nii tagasihoidlikult ja justkui muuseas trükiti see ka ära, esialgu vaid selleks, et kohe ei puhkeks suuremad rahutused. Elanikkonda on vaja tasa ja targu ette valmistada.

Vaat, kommunismi võisid sa oodata ja ehitada ja igatseda ja mitte kunagi teda ei tulnud, nii et sinu igatsused ja lootused ja kommunismiarmastus püsisid kõik terved ja mõnusad.

Aga nüüdsel ajal nii ei ole. Lootsid küll, et võid ka seda uut paleust unes ja unistustes lasta õitseda igavesti! Aga ei. See on käes. Tarand ei mõelnud Atlandit ületades mingit
jama välja. Kodanikud, vaadake aknast välja! See on hea-oluühiskond, kus te viibite, see pole ookean. Saite, mis tahtsite! Ma oletan, et Krusensterni kokapoiss oleks sellist pilti ette nähes üle parda karanud, koerast rääkimata.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele