Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilmä reisikirä: Puerto Williams - Valdivia
 
18.04.2000  

Puerto Williams - Valdivia

Kaido Kama
Võrumaa Teataja
http://www.estpak.ee/~vteataja/


No ümbre taa Hoorni om sis lõpus är käütü. Vai tõisi sõnnuga Drake’i väinäst Antarktika ja Lõuna-Ameeriga vaihelt läbi sõidetu. Drake’i väin om uma nime saanu inglise mererüüvli Francis Drake’i perrä, kiä tan 1578. aastagal edimäist kõrda purjeti. Hildamba nimetedi tä „sööris” tuu iist, et tubli miis oll ja hispaanlaisi laivu rüüvse. Hoorni saare ja Hoorni maanõna nimet uma kodoliina perrä hollandlaisi kapten Schouten, kiä taa saare 1616. aastagal avast ja ümbre Hoorni ütest suurmerest tõiste purjet. Schouteni tõist laiva juhtse Jakob Le Maire, timä perrä om nime saanu väin Tulemaa ja Estadose saare vaihel.

Hoorni maanõna ja Drake’i väin omma meresõitjide jaos üte väega tähtsä ja kurikuulsa kotusse. Asi om tollen, et seo paiga pääl saava kokko mitme mere hoovuse ja laine, lisas tuule viil põhapuulne lämmi õhk ja Antarktikast peri külm õhk ja tan teküs kõge vahtsit tsüklonne manu. Tan puhkva tuule aasta läbi õdagu tsihist ja tastsamast tule ka hoovus — mõlemba käüvä niimuudu ütsiperi õdagust hummogule ümbre Antarktika mandri. Ja Drake’i väin om sis seo tsõõri pääl taa kõge ahtakesemb kotus, kost vesi ja tuul piät läbi päsema. Hariligult sõidetas Drake’i väinäst läbi tõisipiten, perituult ja perihoovust õdagust hummogule, niimuudu sõidetas näütüses ka ümbreilma purjetamise võistluisil. Mi sõitsemi vastatuult ja vastahoovust tuuperäst, et mi tahtsemi inämbüs aigu uma ümbreilma sõidust passaate seen purjeta.

Miika saman tsihin tahtse 1788 tast Bligh uma kuulsa Bountyga läbi sõita, purjeti kuu aigu vastatuulen üte kotusse pääl edesi ja tagasi ja läbi es päseki, lõpus käändse otsa ümbre ja otsust ümbre maailma tõisipiten sõita. A Bounty luku mi pututami viil, ku mi ütskõrd Pitcairni saare pääle jõvvami. Purjelaivu om tan Drake’i ja Le Maire’i väinä põhan satu. Inämbüs näist uppu 19. aastagasaal, ku väinäst käve läbi tähtsä kaubatii — siist veeti näütüses Euroopale Tshiili salpeetrit. Tuu aig lõppi är, ku Panama kanal 1914. aastagal valmis sai.

Ümbre Hoorni purjetamine om meresõitjide jaos nii tähtsä asi, et näide tarvis, kiä omma purje-kaubalaival läbi Drake’i väinä sõitnu, om tettü eräle kaphoorneride organisatsioon. Ku 20. aastagasaal purje-kaubalaivu veidüs jäi, sis tetti taa kaphoorneriisi velestü uss rohkemb vallale ja naati liikmis ka näid vasta võtma, kiä jahtlaivaga ümbre Hoorni kävevä. Noil ümbre Hoorni sõitnuil meremiihil om sis ka täüs õigus umale kuld-kõrvarõngas kõrva panda ja mulle paistus, et mõni miis mi hulgast taht tuud tetä kah.

Mi kaptenil oll ümbre Hoorni minekis uma kimmäs plaan. Et tan tule kõik aig vahtsit tsüklonne õdagu puult pääle, sis om nii, et ku sadamast sõidat vällä hää ilmaga, saat parasjago Hoorni man joba järgmidse litaka umale sälgä. Tuuperäst passemi mi Puerto Williamsin pääle ja lätsimi vällä, ku järekõrdne tsüklon oll parasjago ülemineki pääl. Et vast meil õnnestus taa kõge halvemba kotusse pääl sis olla, ku om parasjago kate tsükloni vaheaig. Ja tuu asi läts meil kõrda ka.

Ku mi Puerto Williamsi (yamana keeli Ushpashun) sadamast 16. märdsil vällä sõitsemi, satte all mere veeren vihmä ja üllen mäki pääl lumme. Oll illos kaia, kuis nuu mäe, miä viil eelmine päiv olli olnu ilma lumelda ja palja, olli päiv hildamba valge ja lumidse. Ja ilm läts kuras niipia, ku mi nõna Beagle’i kanalist (Onashaga) vällä pistsemi. Tuult oll kuni 25 m/s ja tä pöörüti ja muutse egä veidükese ao takast umma suunda ja tugevust.
Lätsimi kõgepäält läbi Navarino (Hualalanuj) ja Pictoni (Shukaku) saare vaihelt, sis edesi Isla Nueva (Shunushu) ja Lennoxi (Imien) vaihelt — iks nuusama kolm pallast müürüsaart, määndside peräst Argentiina ja Tshiili olessi säitsmekümnendide lõpun piaaigu sõta alostanu, ja jõudsemi avamere pääle vällä. Säänest lainet, nigu tan oll, ole es mi varramba saanu. Tä es oleki niipallo korge, võiolla suuremba laine olli 3-4 meetrit, a tä pesse sinnu mitmest külest kõrraga. Ja nigu kõrd ette näge, oll tuul edeläst — õkvalt mi minekitsihile vasta. Tuuperäst lätsimi alostuses jupi maad hoobis võlss tsihin, lõunakagu (SSO) suunan mere pääle vällä, ja alles sis, ku Hoorni lagaus oll inämb-vähämb käen, käändsemi är õdagu poole. Säändse ilmaga saa ei laivan süvvä tetä ja miihi ka salongin nätä ei ole — kiä vahist tule, tuu uma sängü lätt ja om tan kuni järgmidse vahikõrrani, ütskõik kas tä tan sis luge vai maka. Ja egä seo kolkmise ja pessmise man oleki ei salongin midägi tetä, kõik jõud kulus är hindä kinnihoitmise pääle, et sa koheki vasta saina ei lindä. Säändsen saisun om uma koi üts väega kindlä kotus.

Mi julgu es luuta, et mi Hoorni nätä ka saami, a kolmanda päävä hummogu tä läbi vihmä ja undse iks kuikipallo är paistu, seo pilte päält tutva müürünukk kesk merd. Ja õhurõhk nõsesi ja tuul oll perrä andnu. Taad hääd ilma oll peris mitu päivä, peräkõrd vaibu tuul hoobis är, nii et taad võinu esiki veidükese inämb olla. Ja järgmine tsüklon tull pääle alles sis, ku mi olli Magalhaesi väinä tõse otsa man ja kõge hullemba kotusse joba sälä takan. A halv oll tuu, et mi laiva õhulämmisti nakse joba inne Hoorni vahtsest streikmä ja nii jäimi taa kõge lõunapuulsemba kotusse pääl jälki ilma kütteldä. Vällän oll üüse lämmind 3-4 pügälät, laivan seen tükse ka alla kümne vaoma ja egä kõrd vahti minnen tull like tormirõiva sälgä aia.

22. märdsi õdagu sõitsemi suure mere päält är Tshiili saaristule Concepcioni väinä sisse. Tan om üts igävene räbästik saari ja puulsaari, väinu ja lahti ja tan saat sõita peris hää jupi maad väinu piten põha tsihin, nii et suure mere pääle vällä ei lääki. Avamerd olemi saanu purjeta küländ ja saami edespiten kah, a säänest fjorde vaihel sõitmise võimalust antas harva. Seo om inemiisist tühi ja puttumalda loodusega maa, ütel puul väinä om Alakalufi looduskaitseala ja tõsel puul Bernardo O’Higginsi rahvuspark.
Õnne tan rahvuspargin ole ei turiste jaos tettü matkaratu ja hamburgeri-putkasi — seo om läbipäsemäldä maastik, kohe manu päset ainult vett müüdä. Mäe katel puul looduslist kanalit olli päält kilomeetri korge, kanal esi inämbüste 1-2 miili laga ja mõne kotusse pääl kuni kilomeetri sükäv. Tan üllen Patagoonia Anden om igävene lumi ja iä, tuud nimetedas Patagoonia iäkübäräs ja tast tuleva ala iäliustigu õkvalt merre vällä.
Suvitsel aol murruse näide liustige külest suure iätükü vallale ja ujose väinu seen, nii et üüse sõiten piät hoolen olema, et mõnele külge ei putu.

Tuul oll vasta ja puhkse näide kanalide seen niikuis müüdä määnestki kalidori õkvalt silmämulku, siksakitimi ahtakeiste väinu seen vastatuult luuvi ja vaihepääl avitimi mootoriga takast. Ku asi väega kuras läts, sis saisemi mõnen varolidsen kolgan ankru pääl. Ankru pääl saismise aigu saimi sis lõpus jalaga maad ka puttu ja tan mäki ja orge pääl veidükese ümbretsõõri kävvü. Mõtsapiir lõpes tan är umbes 500meetrise korguse pääl, tast edesi omma õnne palja müürü, a varoliidsi orge seen kasus tuu iist väega illos mõts. Ma nimeti taa esihindä jaos nalaperäst antarktilises vihmämõtsas, nii imelik ku taa ei ole, a vihmämõtsa muudu tä tõtest oll. Mõts oll hämmär ja vesi tsilku egält puult, puie all kasvi suure sõnajala, lõunapöögi tüve olli paksu sammelt ja väänkasve täüs, pistü ja murdunu tüvvi pääl kasusi ja häitsessi tõse taime. Peräst sai teedä, et ütte jako Patagoonia mõtsust tõtest vihmämõtsus nimetedäski.

Tuu oll sis olnu alakaluffe maa ja egäs nä ilmaaigu kanuu-indiaanlase es ole: jalaga maad müüdä käümine om tan väega vaivaline, ütest paigast tõiste liiku saat iks õnne viitiid piten. Üts päämine süük, midä nä seivä, olli molluski. Nuu omma küländ sarnadse mi kunnakarbile ja pia nuusama, määndsit Pariisi kõrdsen kalli raha iist pakutas. Puerto Edeni inemise korjase ja suitsutase näid müügis ja egä tare man om moro pääl hääkene kiht tühji karpe. Madala merevii seen eläs näid molluskit tan lõppemalda pallo, nii et mõõna aigu mere veeren kävven ole ei koheki astu. Söögimuret näil alakalufel es tohtinu olla.

Kõge seo fjorde piten sõitmise maa pääle (kokko 250 miili) oll mi tii pääl õnne üts külä, Puerto Eden suure Wellingtoni saare pääl, kon mi kävemi naftat ja söögikraami otsman. Puerto Eden om raamatiden vällä reklaamitu ku alakaluffe külä. Puerto Williamsi muuseumin oll kirän, et umal aol oll alakaluffe 4000 ja põra eläse viimädse 47 Puerto Edenin. Paiga pääl saimi küll teedä, et alakalufi nime asemel om illos üteldä qawashqar, määne om näide hindänimi, alakaluff om rohkemb nigu sõimusõna muudu. A külä 250 elänigust oll indiaanlaisi ainult säidse ja näistki mõistseva umma kiilt ütsindä vanemba inemise. Nä ellivä küll vahtsest värmitü ja kõrran tareden, määndse paistu ollev riigi rahhuga tettü ja näil oll riigi puult prii laivasõit Puerto Natalesesse ja tagasi, a kõik tuu hoolitsamine om nigu veidükese hildäs jäänü. Ja muiduki lää ei taa hoolitsus inämb riigile kuikipallo massma, ku näid niipallo veidü alale om.

31. märdsil jõudsemi fjorde vaihelt Penase lahte ja saimi vahtsest suure mere pääle vällä. Edesi tull viil mõni päiv purjetamist ja 5. aprilli hummogu sõitsemi Valdivia jõõsuust sisse ja poole päävä aigu andsemi otsa kinni Valdivia jahisadaman. Ilm om joba hulga lämmämbäs lännü. Nüüd tule niimuudu vällä, et ku mi sügüse puul aastat tagasi umma sõitu alostimi, sis pagesimi talve iist är lõuna poole. Põra om lõunapuulkeräl süküs ja mi pagemi vahtsest talve iist, õnne seokõrd põha poole.

(Valdivia 06.04.2000)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele