Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: East London - Kapliin
 
28.11.2000  

Võrumaa Teataja


Lõuna-Aafrika aolugu om väega pikk ja esimuudu. Inne kõiki tõisi ellivä tan säändse rahva, nigu bushmani ja hotentoti. Nüüt üteldäs, et säändsit nimmi ei ollev illos pruuki ja tuu asemel kõneldas sani ja khoikhoi rahvist (umbes nii kuis eskimode asemel kõneldas nüüt inuitest) ja näid kokko nimetedäs khoi-sanis. Üten muuseumin sai ma teedä, et san ei ole ka peris hää ja illos nimi, tuu tähendäs khoikhoi keelen rüüvlit ja seo rahva vana hindänimi ollev vist hoobis abatwa. Nii vai tõiste, nä olli jahipedäjä ja ümbrerändäjä inemise ja tõisist aafriklaisist väega tõistmuudu — korgide põsenukkega niikuis asiaadel, küländ helle miikarva nahaga, puhma viisi kasuvide hiussiga ja väega suuri kintsega, miä olli näil nigu rasvatagavara hoitmise kotusse (esieränis naisterahvil). Khoikhoi tulli taha kipen hildamba ja nä mõistseva joba savianomit tetä ja pedäsi kuikivõrd kodoeläjit, — pinne ja lambit ja määndsitki veisi.
Ammu inne valget inemist tulliva põha puult mitmesugadse bantu hõimu, nimä olli joba kimmä karakasvataja ja põllupedäjä, tundseva häste ravvatüüd, ellivä üte paiga pääl ja nä surusi khoi-sani rahva iist är säändse vaesemba maa pääle, kon satte vähämb vihmä ja miä põllupedämises es kõlba. Inne valgit ollgi sis seo maa khoi-sani rahva ja bantude vaihel niimuudu är jaetu, et piir juuskse müüda 200 mm vihmajuunt — vähämb ku 200 mm vihma aastagan oll joba niipallo veidü, et bantu tan inämb põldu petä es saa.

Hollandlase alostiva Lõuna-Aafrika asustamist 17. aastagasaa keskpaigan seo paiga pääl, kon põra om Kapliin. Edimält oll näil vaia õnne säänest kotust, kost müüdäsõitva Õdagu- India Kompanii laiva saanu vett ja värsket söögikraami pääle võtta. A tuust jäi küländ varsti veitüs. Hollandi farmeri lätsi tast edesi sisemaale, nä nakassi kõnelema esimuudu hollandi kiilt, kohe oll inglise ja muid sõnnu manu pantu ja midä nüüt kutsutas afrikaansis. Näist saivaki kuulsa buuri — boer tähendäs näide keeli farmipedäjät. Tuu oll just tuu jago Lõuna-Aafrikast, kon elli khoi-sani rahva ja näist jää es pallo midägi alale. Kiä eloga är pässi, tuu sulasi ütte valgide ja tõisi sissetuudu orjega ja põra võit õnne liinauulidsa pääl nätä ütsikit näide rassitunnussidega segävereliidsi inemiisi. Alguperäst sani rahvast om veidükese alale ütsindä Kalahari kõrben Botswanan, kon nä eläse viil küländ traditsioonilist ello.

Hollandlaisi takan tulli inglase ja nä okupiirsevä hollandlaisi koloonia 19. aastagasaa algusen. 1833 kiildsevä inglase orapedämise är ja tuud inämb buuri vällä es kannada. Nä alostiva suurt vällärändämist (Great Trek), lätsi edimäist kõrda sügäväle bantude maale, pedäsi näidega hulga sõtu ja teivä umale kats riiki — Oranje ja Transvaali. Peräst löüti tast kulda ja teemante, inglase süändäsi jälleki är, et buuri kõkke seod rikkust ütsindä kammandase ja tuust tulliva aastagasaa lõpun kuulsa Buuri sõa. Näist sõost kirjotedi tedä- aigu küländ pallo Eesti aokirändüsen, rahvas lugi näid jutte ja oll buure puult. Et nä iks säändse vapra ja väikukese ja ütsindä suure Inglismaa vasta. Tuust aost om mi kiilde tulnu säändene ütlemine nigu „transvaali tegemä”. Nii et ku imä ütles koirust tennü latsile, et „mis transvaali tan nüüt tetäs”, sis tuu om meenütüs saa aastaga tagutsest Buuri sõast.

Inglase muiduki võitseva lõpus tuu sõa är, liitse buure riigi uma kolooniaga ütte, a ku seo koloonia 1910 Lõuna-Aafrika Liidus tetti, oll sääl buure mõju iks viil küländ suur. Buuri neegrit hindätaolidses inemises es piä ja tuust tullgi sis kuulsa apartheid vai eräleolek, miä tetti 1948 riigi ammetligus poliitigas. Tuu apartheidi-värk piässi meil viil vinneaigsest ao- kirändüsest häste meelen olema. Eräle olli valge, eräle olli nn värmilidse (segäverelidse pluss sissetuudu indialase) ja sis viil hoobis tõisist eräle musta, kinkäl es ole määndsitki poliitisi õigusi. Tuu iist jälleki tetti näile nn bantustani. Neo olli küländ suure territooriumi, määndsit LAV lugi esisaisvis neegri-riiges ja tahtse näile ammetlikku rahvusvaihelist tunnistust saia, a muiduki es saa. Ütsäkümnendide algusen de Klerki valitsemise aigu lõpetedi apartheid ärä, Nelson Mandela ja tõse poliitvangi lasti vangimajast vallale, musta saiva edimäist kõrda valimistel helüõiguse (valgit om tan kõgest rahvast ainult 15%) ja nä valisi Mandela presidendis (tä oll inne tuud 27 aastagat kinni istunu). Ja de Klerk ja Mandela saiva kate pääle üte Nobeli rahupreemia.

Põra omma tan LAVin asa nii, kuis nä peräst suuri muudatuisi iks ommava. Kuikivõrd tetäs nüüt valgile tagasi tuud aastakümnide pikküst alandust ja egäsugadse riiklise soodustuse omma õnne musti jaos mõteldu. Riigiammetiden om pallo korruptsiooni. Musti vaihel lüü aig-aolt vällä vana hõimuviha ja seo lätt näil kuni umavahelise verelaskmiseni vällä. Kurategemine om hirmsale kasunu, valge omma uma elotuisile korge aia ümbre ehitänü, üles aia pääle okastraadi vedänü ja taha traadile viil egäs juhtumises korgepingevoolu sisse lasknu (sääne aid oll ümbre Mossel Bay jahisadama kha, kon mi peräst kai veeren saisemi). Osa valgit pagese tast LAVist hoobis är, päämine mineki tsiht om Austraalia ja üten näide minekiga kaose ärä ka farmi ja ettevõtte ja tüükotusse. Suurt viha ja vaenu jagus tan viil kavvas aos, aolehest võit egä päiv luke säändsit uudissit, kuis musta omma mõne valge farmipedäjä maaha löönü vai sis vastapiten, valge farmipedäjä om musta vargapoisi kätte saanu ja kinni võtnu ja tä uma auto takan surnus lohistanu. Ja musta esi ei ole seo vahtse eloga ka sukugi rahul. Ütelt puult om jo kavva aigu oodetu võrdsus käen, uma musta mehe ja naase ummetegi lõpus võimu man, a egäpääväne elo ole ei sukugi hääs ja parembas lännü, a innembi halvembas.

Meil oll nüüt iin ümbre Aafrika lõunanuka sõitmine ja seo lõunanuka ja kate suurmere piiriga ei ole ka asa sukugi selge ja kindmä. Mi ole kõik harinu mõtlema, et seo lõunanukk om Häälootuse maanõna, a tegeligult om taa suure mandri lõunaots hoobis Häälootusest sada miili hummogu puul Nõgla maanõna (Cape Agulhas) man. Geograafi iks pedävägi seod Nõkla kate suurmere piiris, a turismifirma kõnelese muiduki kõva helüga tuust, kuis Häälootuse man India ja Atlandi ookeani laine kokko saava. Tegeligult seol asal suurt tähtsüst ei oleki, meri om iks üttemuudu suur ja sinine mõlemba neeme man ja timä jaos om tävveste ütskõik, kuis inemise ütte vai tõist jako seost suurest ja sinidsest nimetäse.

Mi uutsemi East Londonin viil ärä Andres Vainola perälejõudmise, kiä tull seo etapi pääle katsandas mehes laiva, ja sõitsemi tast vällä tõsepäävä, 21. novembril. Kapliina oll sõita küländ lühkü ots, a seod otsa loetas purjelaivu jaos peris rasses: tast Aafrika rannast lõuna puul omma tsükloni, põha puul korgrõhkkunna vai antitsükloni ja ilm muutus väega kipest ja uutmalda. Konagi ei tiiä pallo ette, et määne rõhkkund parasjago tõsest üle käü. Laivu om tan pallo hukka saanu, üte hääkese pikä rannajupi nimes omgi pantu „laivavraki rand”. Mi plaan oll sääne, et purjetami küländ ranna lähiksel selfi pääl. Seo rannaviirdse sõidu man om mitu hääd asja, kõgepäält avitas tan perihoovus takast ja sis om viil niimuudu, et ku mõni tõte litakas piässi sälgä tulema, sis om koheki sadamale tormivarju otsma minnä ka küländ lühkü maa. Seo omgi võiolla üts päämine vahe Hoorniga, et tan om näid varju- mineki kotussit poole tii pääl peris mitu, Hoorni man säänest võimalust ei ole. Ja muiduki om seo Aafrika lõunaots ekvaatorile hulga lähembäl ja poolusest kavvembal ja ilm om tuuvõrra lämmämb ja parasjago nakas lõunapuulkeräl suvi ka kätte tulema. Niipallo and seo külmäle lõunamaale jõudmine siski joba tunda, et koralli seo vii seen inämb ei kasu ja lindkala omma ärä kaonu. Näide asemel eläse Lõuna-Aafrika ranna veeren jälleki pingviini.

Algusen teimi väega hääd sõitu, tuul oll takast ja 2-3 sõlmeline perihoovus aviti meid ka peris häste edesi. Ja neläpäävä üüse lätsimi üle Pirita jahtsadama meridiaani. A sis nakassi õhurõhk alla sadama, ilm läts kuras, tuule käändse är kõvas ja vasta ja mi otsustimi sadamale varju minnä. Mossel Bay nimeline kotus oll meist 60-70 miili kavvedal ja taha mi sis tihttuulen sõitsemigi. Riidi (24. novvembri) mu ja Riisalo üüsidse vahi aigu saimi sadamale sisse ja laiva kai viirde kinni. Veidükese hildamba andse üts tõne laiv Häälootuse lähiksel Mayday eetrile.

Hummogu nakassimi sis kaema, et mis kotus tuu Mossel Bay sääne üldse om, kohe mi niimuudu ette tiidmäldä trehvässimi. Oll väega illos väikukene sadamaliin, valge kõnelsiva kõik afrikaansi, rassevaheline vaen ja viha es paistu kostki vällä ja aoluuliselt oll taa ka väega huvitav paik. Edimäne eurooplane, kiä ümbre Häälootuse ja Nõgla maanõna purjeti, oll Portugali laivakapten Bartolomeu Dias 1488, seoga sis joba kümme aastakka inne Vasco da Gama kuulsat reisi Indiale. Eurooplase olli tedäaigu tuuka hädän, et maad müüdä nä inämb Indiale minnä es saa, taha oll vaihepääle hulga araablaisi riike tekkünü, kost kaupmehe läbi es päse. A pipra ja vürtsiga olli õdagumaalase joba är harinu ja sis ollgi kipest vaia üles löüdä meretii Indiale. Seod meretiid Dias otsegi ja tä purjeti müüdä Aafrika mandri õdaguviirt lõuna poole. A sis ai kirdetorm tä kavvele mere pääle vällä ja ku tä lõpus jälleki vahtsest maad näi, sis oll seo tansaman Mossel Bay lähiksel. Tedäaigu Dias viil es tiiä, et tä om otsaga India suurmerre vällä jõudnu, näid katte kuulsat maanõnna näi tä alles sis, ku rannaviirt piten kodo poole tagasi sõitse. Paigapäälsen muuseumin oll vällä pantu Diase laiva tävven suurusen koopia, määne oll Portugalin valmis tettü ja sis merd piten Aafrikale tuudu.

Mossel Bay ümbre om väega illos ja esimuudu loodus, tuud „mõtsa” kutsutas fynbos, miä tähendäs tõlken „ilosat patsikut” (fine bush). Peris mõtsa tan ei ole, om õnne paar-kolm meetrit korge võsa ja seo omgi seo kuiv ala, kon satas aastagan vähämb ku 200 mm vihma ja kon Diase jõudmise aol ellivä khoisani rahva. Fynbos om maailma kõge liigirikkamb taimestigutüüp, tan kasus kokko pia 8000 eri taimesorti ja ku tan rannaviirt piten käüt, sis om sääne tunne, nigu olessi üten suuren kiviktaimlan. Keväjädsel aol om tä fynbos väega kirriv, kõik lillikese ja kaktuse ja aaloe häitsese ja tanasaman murrus suure mere ummiklaine vasta korget liivakiviperve.

Mi tan pikkä piätüst es tii, ilm läts jälleki parembas ja joba pühäpäävä (26. novvembri) hummogu purjetimi tast edesi Kapliina pääle. Sõita es ole inämb pallo, veidükese päält 250 miili, ja iispäävä hummogu ollgi Nõgla maanõna mi laiva traaversin. Mi loimi iks seosama kotusse kate suurmere piiris ja tähistimi Atlandi pääle tagasijõudmise tansaman ärä. Õdagu- hämärän nakassi Häälootuse majaka tuli paistma, üüse purjetimi ümbre seo mägidse maanõna ja tõsepäävä hummogo saimi otsa kinni Kapliina jahisadama kai viirde. Kolm suurmerd om seoga läbi sõidetu ja piaaigu 30 000 meremiili laiva perä taade jäetü.


Kapliin 28.11.2000

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele