Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Georgetown - Banjul
 
21.01.2001  

Võrumaa Teataja


Et täpsembäle kõnelda, mis asi tuu sääne Ristipäävä saar (Ascension) õigele om, piät kavvembast pääle alostama. Tule pääle alosta Atlandi suurmere põha ehitüsest. Taa asi käü niimuudu, et täpsele kesk seod suurmerd juusk viialone mäeahelik ja tegütsese viialodse tulemäe. Seod mäeahelikku võinu nimetä „lakjamineki kotusses" (inglise keelen spreading) — tast press vällä maakerä vetel sisu ja tast liigus maakuur katele poole lakja. Seoga võit üteldä, et taa kotusse pääl tule kõik aig vahtset maad manu ja üten seo manutulnu maa liikumisega lätvä kõik aig tõnetõsest kavvembale ka Aafrika ja Lõuna-Ameeriga mandri. Maakuur liigus väega aigupiten, taa kotusse pääl Atlandil umbes kats sentimeetrit aastagan, a pikä ao joosul and seo liikumine iks kõvva tunda — viil saa miljoni aastaga iist olli nä kats suurt mannert üten tükün. Kiä ei usu, tuu kaegu kaardi päält perrä, ku häste Aafrika ja Lõuna-Ameeriga rannajoone ütte sünnüse.
Pühä Helenä saar om joba küländ vana, tuu tähendäs, et päält 10 miljoni aastaga tagasi seo lakjamineki kotusse pääl vii alt vällä tulnu, sis „sõitnu” üten maakoorega hää jupi maad hummogu poole (Aafrikaga üten tsihin) ja jõudnu joba rahuligu kotusse pääle, kon maa inämb ei värisä ja vahtsit mäki inämb manu ei tule. A Ristipäävä saar om õkvalt lakja- mineki kotusse pääl ja küländ hildaaigu vii alt vällä tulnu. Tulemäe tegütsivä tan perämist kõrda viil 600 aastaga iist ja Ascensioni rahvas esi kõneles, et saare avastamise aigu (1501) olnu maa viil lämmi. Ja Ristipäävä saare ranna veeren sais kõik aig üts Maerski firma õlilaiv, määnest egäpäävädselt kasutedas nafta ümbrepumpamises tankeri päält laiva pääle ja tast umakõrda edesi saare pääle. A taa laiv om sääl ka tolle jaos, et ku Ascensioni tulemäe ütspäiv jälleki tegütsemä nakasse, sis tä võtt kõik saarerahva pääle ja vii tast minemä är.

Taad rahvast om Ristipäävä saare pääle kokko umbes tuhat inemist, a nä ole ei kiäki sündünü saarlase. Kõik nä omma tan õnne tähtaolidse tüütäja ja ku lepinguaig täüs saa, sis lätvä jälleki är kodo tagasi. Ja tüüd pakva näile säändse organisatsiooni nigu inglaisi ja ameeriklaisi õhuvägi (RAF ja USAF), kommunikatsioonifirma Cable & Wireless, inglaisi kuulus British Broadcasting Corporation (BBC), eurooplaisi kosmoseprojekt Ariane (määnest kammandase prantslase) ja viil mõni sääne, minka nimme võõrile hää meelega ei üteldä. A arvada võit, et seo kotusse päält tegevä ameeriklase umma satelliidi-luuret ja muid säändsit kavalit asju. Egäl juhtumisel om saarekene kõiksugatsit maste ja radarit paksult täüs ja suure tsõõrigu radoom-antenni paistusse jo kavvest mere pääle är. Mi jaos oll küländ imelik ja harinemada, et säändse kotusse pääl lastas misugatsil rahuligult ümbre kävvü. Loodsiraamadu tarkus ütel küll, et taha lubatas võõrit ainult 48 tunnis ja et üüses maale jäiä kiäki ei või, a neo asa olli ka joba ärä muutunu. Nii et mi kävemi söömän ameeriklaisi sõaväebaasin (jänki omma iks säändse samadse, nigu nä egäl puul muialgi ommava, jürävä närimiskummit, joova olut, söövä kanna ja friikardulit, kandva Miki-hiire pildiga hamet sälän ja ütlese ütstõsele „hai männ”) ja magasimi üte üü näide maahajäetü NASA baasin (siist juhtseva nä umma Apollo-projekti ja ku projekt 10 aastakka tagasi är lõppi, sis panti ka seo projektijuhtmise kotus kinni).

Niikuis joba kõneldus, tull asustus saarele 1815, ku inglase taha uma garnisoni pääle tõiva, et ärä hoita Napoleoni pagemist Pühä Helenä saare päält. Inne tuud oll saarekene õnne säändene kotus, kost müüdäsõitva laiva kävevä umale proviandis suuri merikilpkunne pääle võtman (nä võeti elosast pääst laivale ja hoiti sis täpsele niikavva, ku vaia oll) ja kimmide kotusside pääle posti maaha jätmän, kost kodosõitva laiva nä jälleki üten võtseva. Tõse ilmasõa aigu ehitivä ameeriklase taha 80 pääväga üte maailma kõge suuremba lennukiplatsi, lätsi sis saare päält peräst sõta är minemä, a tulli ummi luurejaamuga 1956. aastagal jäll tagasi. Ja Falklandi sõa aigu oll Ristipäävä saar inglaisi jaos tähtsä vahebaas, ku laiva ja lennuki Inglismaa ja Lõuna-Ameeriga vaihel edesi-tagasi sõitseva.

Ristipäävä saar näge vällä nigu kuumaastik — tühi ja pallas laavakõrb, kohe viil hildaaigu tegütsenü tulemäe omma jätnü uma kraatri ja lakjajuusknu laava ja verevä tuhauniku. Egäs sis ilmaaigu ameeriklase es katseta tansaman umma edimäist Kuu pääl sõitmise massinat. A saare kõge koremb kotus Green Mountain om illos ja rohiline ja tuu om õkvalt kõrraga nätä, et seo jago saarest om ülejäänüst hulga vanemb ja tulemäe ei ole tan inämb kavva aigu tegütsenü. Taha mäehara pääle om umal aol kaivetu vihmävii kogomise lump ja juhitu tast vesi torre piten alla Georgtowni, ümbre seo lumbi kasus illos bambusemõts, tansaman om viil hildaaigu farmi peetü ja taa kõik om nigu hoobis tõistmuudu maailm. Nüüt omma neo lehmä- ja tsialauda tühä ja maahajäetü, viläpuuaia haina sisse är kasunu, saart piten juuskva ümbre mõtsistunu eesli ja lamba, joogivesi tetäs jo ammuki mereviist ja söögikraam tuvvas lennukiga saare pääle. Vai niikuis mi sõber kilpkunna-uurja Brendan Gudley ütel — seod saarekeist majandedas põra nigu vii pääl ujovat naftaplatvormi.
Taa kilpkunna-värk omgi kõge huvitavamb asi saare looduse man. Põra omma nä kõik kaitse ala võetu ja kiäki näid inämb laivaproviandis ei pruugi, a muidu oll näide püüdmine väega lihtsa —käänä kilpkunn kummali ja vii är minemä õnne. Suvidsel aol detsembrist kuni maini käü taha saare viirde paaritama ja peräst ranna pääle sõmeru sisse munema tuhandit suuri merikilpkunni. Nä omma päält pooletõse meetri pikä ja päält 200 kilo rasse. Brendan näüdässi meile seo asa kätte, kuimuudu saat kilpkunna niimuudu kaia, et tedä ei sekä ja täl munemist är ei tsurgi ja ma käve näid kaeman kats üüd järjest. Imädse kilpkunna tulevagi vii seest vällä ainult üüse ja kõik seo tulemine võtt näil kistumada pallo aigu — tä lohistas hinnäst ummi loibiga paarkümmend sentimeetrit edesi, sis tehk ja ähkätäs paiga pääl jupp aigu ja sis lätt jälleki paarkümmend sentimeetrit edesi. Ja ku tälle midägi ei miildü, sis käänd otsa ümbre ja lätt sammamuudu aigupiten merre tagasi. A ku tä no koremba ja kuivemba kotusse pääle vällä jõud, sis nakas ummi loibiga sõmeru sisse mulku kaibma — edeloibiga tege suure mulgu, kohe tä esi sisse ärä mahus ja sis tagumiidsiga taha suure mulgu põhja viil väikukese mulgu munne jaos. Kõik seo asi võtt mitu tunni aigu ja tä nõst seo aoga üte paiga päält tõiste mitu tonni liiva. Ja või juhtu, et ku kõik taa tüü om ütskõrd är tettü, sis valmis saanu mulk kilpkunnale iks ei miildü — taa kotus tundus tälle kas pallo kuiv vai ülearvo like ja tä jätt kõik tahasamma paika ja lätt är minemä. A ku kõik klapis, sis nakas kilpkunn munema ja sis üteldäs tä ollev pümme ja kurt, ei näe egä kuule tedäaigu midägi ja sis võit taha õkvalt manu minnä, patareiga valgust pääle näüdädä ja välklambiga pilti tetä. Ja tõnekõrd om esiki nätä, kuis umbes lavvatennise palli suuru nahkmuna taha sõmerumulgu sisse satase.

Neo kilpkunna eläse uma elopäävä Lõuna-Ameeriga ranna veeren ja omma umbes 30aastadse, ku tuleva tast Brasiiliast edimäist kõrda Ristipäävä saare viirde paaritama ja munema. Kokko ujotas läbi mitu tuhat miili ja oldas kuni kuus kuud ilma söömäldä — nä omma taimetoidulidse ja säänest merihaina, miä näile süvvä sünnüs, suure mere pääl ja Ascensioni veeren ei kasu. Ja ku viil mõtelda, et esädse tegevä kõik seo jandali läbi ütsindä paaritamise tüü peräst.

Ristipäävä saare päält naksemi edesi minemä Lääne-Aafrikale Gambiale. Edimält oll küll plaanin inne viil Sierra Leonen är kävvü, a tan peetäs joba pikembät aigu kodosõta ja mi egäs juhtumises umma nõnna taha tsuskma es lää. Vällä sõitsemi tõsepäävä (9. jaanuaril), sõit läts ekvaatori tsihin ja seo etapi pääl oll meil jälleki iin doldrumist läbiminek. Tuu om tuu ekvaatori-alone tuulevaikuse vüünd kagupassaadi ja kirdepassaadi vaihepääl. Ekvaatorini sõitsemi viil rahuligult kagupassaadin ja spinni all ja edimäist kõrda üle ekvaatori minejit oll seokõrd laiva pääl ainult üts — vahetusmadrus Janno Simm. Meelis Saarlaid es ole sis küll viil miika üten, ku mi edimäist kõrda üle seo joone lätsimi, a timä om varramba kalalaiva pääl tast jo mitu kõrd edesi-tagasi üle sõitnu. Riidi, 12. jaanuaril, sõitsemigi lõpus ekvaatorist üle, jõudsemi päält aastaga ao jälleki põhapuulkeräle tagasi, valasimi „vanale”, teimi Jannoga kõik vajaligu kombetäütmise är ja kõik oll hää ja illos päält üte halva asa. Tuu halv asi oll tuu, et Kasteheina hambavalu läts kõik aig hullembas.
Tä oll uma ülespaistunu tarkusehambaga joba Ascensioni pääl tohtre man käünü, tuu oll tälle antibiootikumi-ravi pääle pandnu, a kõik tuu es avida midägi — Marguse põsk paisteti kõrd-kõrrast inämb üles ja olemine läts järjest viletsambas. Telehvoni ja Inmarsat-C kaudu opassi meid Eestist hambatohtri Männaste ja timä käskse seo paistunu igeme vallale lõigada. Mi es taha edimält säänest asja esi tegemä naada. Mart saatse tiidüse tõisi laivu pääle, et vast om mõni lähiksel ja välläopnu tohtri üten. Ja kursi muutsemi ka ärä ja naksemi sõitma Aafrika kõge lähembä sadama tsihin — tuu oll Libeeria pääliin Monrovia. A taha oll meil vähembält neli päivä sõita, Marguse sais läts kõrd-kõrrast kehvembäs, Männaste andse meile umalt puult julgust manu ja lõpus riidi õdagu mi otsustimi tuu operatsiooni iks paigapääl är tetä. Laivatohtri Pruuli otse umast arstikotist süstlä ja väidse vällä ja sis tetti mulle selges, et ma piät lõikama, et ma ollev maainemine ja mõistev tsika tappa ja et sis piät jo ummete hambatohtre tüüga ka toime tulema. Mi sis lepsemi Pruuliga kokko, et jagami vastutuse kate pääle är, et timä tege igemele süsti ja ma tii väidsetüü ja niimuudu kate pääle sai tuu asi meil ärä ka tettüs. Mädä pässi vällä, puulpäävä hummogus oll Marguse olemine joba paremb ja laivakurss oll jälleki Banjuli pääle tagasi käänetü. Peräst mi ütli mitu päivä Pruuliga ütstõsele „kolleeg” ja Margusse kotsile „patsient” ja kats kolleegi arotiva sis hummogudse suure visiidi aigu tähtsä ja targa näoga patsiendi saisu ja vaihepääl pedäsi kolleeg Männastega telehvoni tiil nõvvu.

Kagupassaat lõppi är puulpäävä õdagu, ku mi olli joba kolmanda põhalaiuse pügälä pääl. Ilm läts pilve, kavvest oll nätä, kuis välku lei ja tuul katte suutumas är. Koristimi purje kokko ja pandsemi mootori käümä. Ja sis mi tiksutimi uma mootoriga edesi piaaigu nätäl aigu ja sõitsemi niimuudu läbi ligi 500 miili — meri oll sille nigu piigli, säänest väikukeist lainevirvet ole es sukugi, ainult vana ummiklaine liigut vett tassakeiste üles ja alla. Tuule naksi vahtsest puhkma alles sis, ku mi olli joba ütetõiskümnendä põhalaiuse pügälä man ja nigu arvada oll — nuuki tuule olli vaikse ja vastalidse. Peräotsan saimi viil vastatuulen loovi ja siksakin edesi sõita ja kokko kulutimi kõge tuu 1400 miili pääle lõppemada hulga aigu — katstõiskümme üüd ja päivä. A läbi sai lõpus seogi etapp sõidetus ja pühäpäävä (21. jaanuari) pandsemi otsa kinni Banjuli sadama puksiirlaiva parda külge.

Ja Põhanagel om taivan joba peris korgele üles nõsenu.


Banjul 21.01.2001

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele