Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Rio de Janeiro - Maldonado
 
27.01.2000  

KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ
Võrumaa Teataja


Rio de Janeiro - Maldonado

Ku mi mõtli, et meil õnnestus Rion uma aig niisama
puulvarguisi är olla ilma paigapäälsit võime segämäldä, sis mi essü väega. Mi sõber Alberto Salvadori liinast oll meile väärt vastavõtmise kõrraldanu. Ku mi riidi, 7. jaanuari perästlõunal pandsemi otsa kinni Rio de Janeiro jahisadaman, sis joba tuusama päävä õdagu olli föderaalpolitseinigu kai pääl, Alberto saadetu faks näpu vaihel, kon kõigi mi nime ja paturegistri ilosale kirän. Kõrrapäält puuripandmisest pästse meid ärä õnne kolm asja. Kõgepäält ollimi vahjepääl saanu Eestist üte välisministri allkiräga papre, kon olli suure ja kirivä petsäti pääl ja kohe oll ilosale kirjä pantu, ku hää, tubli, targa ja vajaligu inemise mi kõik olemi. Tuu paper mõosi näile küll. Tõses oll meil tõtest vahjepääl grootpoom katski lännü, nii et mi olli piaaigu nigu merehädälise, kedä egä riik piät vasta võtma.
Kolmandas nakse näile Tarandi Indrek miildüma. Tuu asi käve niimuudu. Et Indrek mõist kuikipallo portugali kiilt, pallelsiva politseinigu mi kaptenile tõlki, et meil ollev tan Brasiilian grosso problemo. Indrek tõlkse tuu asa mi kaptenile inglise kiilde ja pand vastes deep shit. Tuust saiva nuu politseinigu ka arvo ja tuu näile hirmsale miildü. Peräst patsutiva hulk aigu Tarandit ola pääle ja kitsevä takast, et deep shit ja deep shit.
Asi lõppi tuuka, et meil lubati jäiä taha jahisadamale ilma liinankäümise õiguselda ja iispäävä pidivä nä sis kaema, mis miika edesi tetäs. Iispääväs tull Sao Paulost Riole mi aukonsul Jüri Saukas, lips iin ja perfektne portugali kiil suun. Nä kävevä Mardi ja Indrekuga üten politsein ärä ja kõrda tuu asi sai aetus. Nii et vastapiten Salvadori föderaalpolitseinigele tunnistiva Rio uma mi meremehepasse küll.
Rio de Janeiro om ilmaliin uma 5-6 miljoni inemisega (lisas tollele viil veereliina), ummi Copacabana ja Ipanema tsukelusranduga, kohe suur ookeanilaine sisse käü, ummi Tsukrepää (Pao de Acucar, 394 m) ja Corcovado (710 m) mäkiga, kon üllenkäümine om piaaigu kohusline asi egä turisti jaos. Näist edimäne om õkvalt Guanabara lahesuu pääl vastan, ku merd piten Riole sisse sõidat, tõse otsan om perätü suur betoonist Jessukese kujo, kiä tast üllest sis ala kaes kõge taa häüsä pääle, miä tan liinan nätä om. Ja taad häüssä tan all jagus. Kurategemine ja prostitutsioon omma Rion kõge egäpäävätsema asa. Paigapäälse inemise kõnelsiva, et nimä käüvä uulidsa pääl vällän õnne niimuudu, et kellä käe pääle ei pane, fotoaparaati üten ei võta, rahakott jäetäs kodo, raha võetas karmanile õnne nii
pallo, ku täpsele vaia lätt.
Riole olli mi meestele naase küllä tulnu, päält tolle oll tan viil Eestist tulnu aokiränikke, nii et kokko tull peris hääkene kodomaine seltskund. Tuu seltskunna pääle tull sis Rion kokko kolm uulidsapäälset rüüvmist vai rüüvmiskatset, ütsjago näist keskpäävä aigu ja kesk inemiisi. Kimmä ammetiga naesterahva pruuvseva mi miihi är haarda õkvalt näide säädüsligu abikaasa käevangust. Tedä
kõkke tuust huulmada, et mitunt sorti kirividen mundriten politseinikke võit tan piaaigu egä uulidsanuka pääl nätä.
Rion eläs hää mitu miljonit inemist favelaten — nii kutstas tan paigapääl vaeste inemiste liinaossi, kon tare omma tettü plekkpurgest ja pappkastest. Ku 20. aastagasaa keskpaigan alost pääle massiline maalt liina pagemine, tegüsi tuuka üten liinu pääle väega pallo ilma tüüldä ja elotuselda inemiisi, säälhulgan latsi. Viil mõnikümmend aastagat tagasi oll Brasiilia riigi mitteammetligus poliitikas näide ilma kodolda latsi füüsiline häötämine. Tuud teivä nn surmaeskadroni ja tuuka taheti är hoita kurategemise kasumist riigin. Kiä viil mäletäs, sis vinne aigu näüdäti ütte filmi „Liivakarjääride kindralid”, tuu film oll just säändsist latsist ja näide elost.
Et meestele olli naase küllä tulnu, tetti seokõrd veidükese pikemb piätüs. Tuu and meile võimaluse rendiautoga ja vähembä seltskunnaga tetä üts pikemb tsõõr (4 päivä) sisemaal. Palavus oll hirmsa, rekordlämmäüs 43 kraati, tuuperäst tahtsemi ka liinast vällä är päsedä. Sõitsemi alostuses mereviirt piten õdagu poole, sis käändsemi sisemaale, kävemi katen rahvuspargin ja jõudsemi niimuudu
tsõõriga Riole tagasi. Edimädse üü ollimi Parati nimelise väikuliina lähiksel ja tävveste kogemada trehvässimi ütte indiaanireservaati. Ma es uskunu ilman, et tan suuremere veeren viil indiaanlaisi alale või olla. Aga tan nä olli, reservaadin korgide perviga jõõ veeren elli 120 inemist, tarekese olli iloside palmilehist katussidega ja inemise kõnelsiva kiilt, mis portugali kiil küll es ole. Arvada, et mõni indiaanikiil suurest guaranii kiilkunnast.
Tõsel pääväl käändsemi mere veerest är mäki pääle Serra da Bocaina rahvusparki, kon kasus nn atlantiline vihmämõts ja kävemi är üten fazenda-muuseumin. Fazenda om paigapäälne mõis vai maavaldus ja tan oll proomitu sis vällä näüdädä, kuimuudu umal aol taa paigapäälne maaelo käve.
Seoman tule eräle kõnelda viil säändsist asjust nigu kassasha (cachaca) ja kaipirinja (caipirinha). Kaipirinja om paigapäälne rahvusline naps, miä koosnes kassashast, laimitükest (laim om üts sidruni muudu puuvili), tsukrest ja jääst. Tuu om lämmi ilmaga hää jahe ja makus juvva, a taa om üts kavval juuk, timäga piät ette kaema. Kassasha ole ei midägi muud ku tsukreruu puskar, määnest tetäs piä egän
fazendan üle kõge Brasiilia, egän fazendan esiuma mark. Tansaman muuseumin saimi sis nätä, määne taa viinaküük sisestpuult vällä näge. Ole ei tan määnestki muud kuntsi, ku taasama, midä egä Võromaa talomiis tiid. Riista omma täpsele nuusama, õnne jupi maad suuremba ja juuk esi tulet ka mi hansat miilde. Õnne tihtipääle om rüäpuskar, midä ma koton ole saanu, hulga maad paremb ja puhtamb ku tuu kassasha, midä Brasiilian poodin müvväs. Massumärk pääl ja puha. Ja ta kraam om hirmsale otav, kolmveerändliitrise pudeli võit poodin osta mi rahan katetõisku krooni iist. Tuu tähendäs, et riik umamaise puskaritegijä käest riigimassu piaaigu ei võta.
Kõkke taad mäki, vihmämõtsu ja mägijõki värki jõvva ei tan är kõnelda (egäl juhtumisel olli Itatiaia rahvuspargin sisaligu päält poole meetri pikä, Riisalo näi puu otsan ahvi ja timä provvi sai hussi pääle kilgada), a ütest asast tahtnu viil kõnelda küll. Loimi ütest raamatist, et tansaman Itatiaia rahvuspargi lähiksel om Penedo külä, määne om suumlaisi puult asustet ja otsustimi na suumlase üle
kaia. Sõitsemi sis Penedole ja naksemi suumlaisi otsma. Egasugumaidsi soomekiildsit ärisilte (soome jäätis, soome shokolaad jne) oll tan pallo, aga suumlaisi es ole. Lõpus jõudsemi vällä jõulumaale, kon olli esiki soomekiildse uulidsanime (Karjalankatu ja Lapuankatu), Sibeliusele pühendedü muusigatare jasannan eükalüptipuu lehissist sannaviha, a suumlaisi iks es ole. Nuu kinä inemise, kiä tan jõulumaal nänni möivä ja mõni esiki peris pekka muudu vällä nägi, mõista es üttegi muud kiilt päält portugali uma. Lõpus
suure hädäga löüdsemi iks üte päält keskiä meesterahva, kiä soomekiil-dse tervitüse pääle reagiirse.
Tull vällä, et 1929 olli vällärännänü suumlase tõtest tuu Penedo asustanu, a kate inempõlve joosul olli alale jäänü õnne väega ütsiku soome keele mõistja. Tuu ei sekä peneedolaisil sukugi umma suumlust eksponiiri egäsugumaidsile turistele. Tõne päiv ollimi soome klubiõdagul, kon soome rahvarõivin ja küländ tõm-mu nahaga noore inemise reilendrit ja padespaani tandseva. Ja kuiki mõni puusanõks tull inämb lambada muudu vällä, oll iks peris illos ja kodone tunne kaia. Üts valgide hiussiga naisterahvas selet meile uma esihindäsolemist, — timä esä ja imä olli viil suumlase, a timä esi om kimmäle brasiillane.
Nuu esihindäsolemise vai tõse sõnaga identiteedi probleemi omma minnu vaivanu Cabo Verdest alaten. Roheneemesaari pääl oll küländ rasse arvo saia, kas sääne ütine hindätundmine om üldse oleman ja ku om, sis mille pääl taa püsüs. Brasiilian om asi ütsjago lihtsamb. Kuiki taa rahvas om kokko segätü egäst maailma otsast tulnu, eri kiili kõnelnu ja eri nahavärmiga inemiisist, om rahvuslisel
esiolemisel uma kimmäs põhi all. Ja tolle põha nimi om jalgpall. Tuu ullus liit ütte kõik brasiillase peritolost ja nahavärmist huulmalda.
Edesisõitmisega oll asi niimuudu, et mi olli veidükese umma marsruuti muutnu. Plaani perrä pedänü mi sõitma kõgepäält Montevideole ja tast edesi Buenos Airesele. A meil oll joba suurist liinust viländ ja nii mi asendimi Montevideo Maldonadoga ja Buenos Airese Mar del Plataga. Niimuudu pässemi ärä ka suurde Rio de la Plata lahte sissesõitmisest. Vahtse tagapurje poomi saami mi kätte
Argentinan, kon om oleman Seldeni firma paigapäälne kontor. Tuuperäst tull meil katskine poom är lappi ja tuu lapitu poomiga kooni Argentinani sõita. A edimält uutse meid iin Uruguay ja Maldonado liin vai täpsembält viil Punta del Este, kon om Maldonado jahisadam ja kuulsa tsukelusrand.
Seokõrdse tuhat miili sõitsemi är kuvve ja poole pääväga. Üle hulga ao saimi ka kõvembat ilma, nii et üts üü tull jälleki kõge miiskunnaga grooti rehvi, ku tuult oll päält 23 meetri sekundin. A tuu väiku raputus kulusi vahjepäälse pikä ja rahuligu sõidu pääle peris är. Otsa andsemi Punta del Este sadaman 27. jaanuari hummogu edimädse valgega.
Seo etapiga sõitsemi sis vällä portugali-kiildsest maailmast, kon mi olli olnu Madeira saarest alaten, ja jõudsemi hispaania keele alale. Ja taha mi jäämi nüüt peris hulgas aos.
(Punta del Este 27.01.2000)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele