Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reiskirä: Valdivia - Vina del Mar
 
29.04.2000  

Kaido Kama
Võrumaa Teataja: http://www.estpak.ee/~vteataja/
29.04.2000

Inne hispaanlaisi oll põraaigse Valdivia liina kotusse pääl Guadalauquen’i nimega indiaanikülä. Konkistadoor Pedro de Valdivia oll Francisco Pizarro üts ohvitseer. Peräst inkade riigi häötämist saadi Pizarro Peruust vällä ekspeditsiooni lõunapuuldsit vahtsit maid löüdmä ja okupiirma (1540). Tuud ekspeditsiooni juhtsegi Pedro de Valdivia, kiä läts üle Atacama kõrbe ja asut hulga liinu (Santiago, Concepcion, Valdivia). Hildamba nimetedi tä Tshiili kuberneris ja lõpus 1554 leivä mapuche indiaanlase tä maaha.

Mapuche indiaanlaisi (tõse nimega araukaani) nimi tähendäs näide uman keelen maainemiisi vai maarahvast ja umma kiilt nimetäse nä mapudungun’is, miä tähendäs maakiilt. Nä olli üte kõge sõakamba indiaanlase kõgen Lõuna-Ameerigan ja näide man lää es hispaanlaisil asi nii lihtsale ku muial. Umal aol es saa inka näist jako, ku tahtseva uma impeeriumile lõuna puult vahtsit maid manu saia. Inkade riigi lõunapiir jäigi saisma vasta mapuchede valduisi. Nüüt juhtu tuusama asi hispaanlaisiga. Mapuche pedäsi näidega sõtu mitusada aastat (aoluun tuntu ku Araukaani sõa) ja viil 19. aastagasaa edimädsel poolel ole es sisemaal Bio-Bio jõõst lõuna puul hispaanlaisi kõrralisi asunduisi. Hispaania koloniaalvõim näist jako es saaki, Tshiili Vabariik sai näide maa lõpus uma kontrolli ala õnne peräst 1881. aastagal mapuchedega tettü rahulepingit. Põraaigse tshileno pedävä mapuchedest niipallo, et pia egän liinan om mõni uulidsanimi pantu umaaigside indiaanipäälikide nimmi perrä, nigu näütüses Lautaro ja Caupolican. Ja sagedale omma nuu uulidsa kõrvuisi tõisiga, miä kandva hispaania sõapäälikide nimmi.

Tshiili riik om põhast lõunale päält 4000 kilomeetri pikk ja kõge lagemba kotusse pääl õnne 180 kilomeetrit laga. Ku 19. aastagasaa alostusen Hispaania koloniaalimpeerium är lagusi, tekküsi vahtse riigi inämbüste asevalitsuisi piire müüdä. Kuiki põraaigne Tshiili käve tedäaigu Peruu asevalitseja ala, tekkü tan siski esisaisva riik. Tä oll tõisist niipallo eräle — õdagu puul oll meri iin, hummogu puul Ande mäe ja põha puul vasta Peruud Atacama kõrb, määne om üts maailma kõge kuivembit kotussit üldse. Tshiili Vabariigi sündümise pääväs loetas 18. septembri 1810, ku Santiago liinavalitsus võtse maaha paigapäälse kuberneri ja näide rahvuskangelases (libertador) om Bernardo O’Higgins, kiä 1817 üten Argentiina rahvaväe pääligu San Martiniga häöti hispaanlaisi sõaväe Chacabuco lahingun.

Inemiisi eläs põraaigsen Tshiilin 14 miljonit. Näist om puht eurooplaisi õnne 2 %, puht indiaanlaisi 6 % ja tõse 92 % omma mestiitsi. Umaaigse hispaania asunigu taha valgit naisi üten es viä, tast nuu mestiitsi tulli ja hildaaigset eurooplaisi sisserändämist om tan olnu väega veidü. Õnne Valdivia nukan om 19. aastagasaal tulnu sakslaisi. Tuuperäst ole ei Tshiilin kuikipallo hõõrdmiisi rahvuisi perrä, innembi jaga inemise ärä tuu, kost nä sotsiaalsen mõtten peri omma. Ja nuu vastasaisu omma tan olnu väega suure. Egäs ilmaaigu ole ei Tshiili maailman piä ainumas kotus, kon marksist om demokraatliste valimistega võimu manu saanu. Ja ku Salvador Allende sis 1970 kõigi näide natsionalisiirmiste ja eksproprijiirmistega pääle nakassi, ai tä paigapäälse elo nii rukka, et tan päält hunta pallo tõisi võimaluisi es oleki, et tuu häüsä käest är päsedä. Kas no peräst oll õkvalt vaia Santiago jalgpalli-platsi pääle koonduslaagrit tetä, om muiduki esiasi. A Tshiili majanduse tei taa Pinochet kõrda küll ja kõrran om tä seonimaani.

Mi teimi sis ütenkoon Pruuliga üte väiku tsõõri sisemaale ka ärä. Valdiviast veidükese põha puul om Temuco liin, tuu om Araucaria provintsi pääliin, miä asutedi alles peräst mapuchedega tettü rahulepingit. Tan nukan Bio-Bio ja Tolteni jõõ vaihel eläski sis täämbätse pääväni mõnisada tuhat mapuchet. Näojuuni perrä omma nä küländ vähä mongoliidi, tuuperäst tunne ei näid tõisist tshilenodest, kiä omma ka kõik parasjago indiaaniverd, kuiki lihtsale är. Temuco turu pääl oll küll mõnel naasterahval viil rahvarõiva sälän, a kõge kimmämb mapuche tunnus paistu olema tuu, et tõisilde muist tshilenodest lupa ei nä hindäst sukugi pilti tetä. Ja olemine näütäs näil väega uhke vällä, ole ei määnestki allahiidetü rahva muudu man.

A muidu oll Tshiili hulga kinämb kotus ku Argentina. Argentina kotsile ma kiroti, et tan inemise elä ei sukugi elämise muudu, et innembi näge taa asi niimuudu vällä, justku olessi taha paiga pääle õnne veidüs aos tultu ja õkvalt hummen mindäs koheki edesi. Tshiilin oll tuu asi tõistmuudu. Külämehe sõitseva hobeste sälän, pontsho ümbre ja kaapkübärä pään, kraami veeti vangerdega ütest paigast tõiste, härä olli kaarikide iin ikkele pantu ja näid aeti pikä bambussaibaga takast. Tan oll nätä küläkuule ja kerikit, üldse oll taa maastik määndsengi mõtten väega kodone ja Võromaa muudu. Eski sääne pisiasi näütäs midägi, et miika üttemuudu jäetäs tan nurmi pääle ütsikit suuri puid kasuma.

Üllen mäki pääl Conguillio rahvuspargin kasusi araukaaria-mõtsa ja olli küländ hildaaigse laavapõllu. Araukaaria om üts esimuudu nõkluga puu, nuu nõgla omma suure ja laga ja otsast terävä. Inglise keeli om taa puu nimi „ahvimõistatus” (monkey puzzle), mis piät sis tähendämä, et tuu om ahvi jaos üts suur mõistatus, kuis säändse puu otsan ronida saat. Araukaaria siimne omma mapuchedele olnu leevä iist ja näid müvväs liinan egä nuka pääl. Seo puu kasus kuni kats tuhat aastat vanas ja timä puit om väega kallis.

Laava oll üllest Llaima tulemäe (3124 m) otsast hildaaigu alla tulnu. Vahe oll terräv nigu väidsega lõigatu — tansaman illos ja rohiline mõts ja sis meetri päält musta värmi laava- ja pimsikuha, kohe ole es esiki sammel viil jõudnu pääle kasuda. Üldse om Tshiilin pallo tegütsejit tulemäki ja maa värisäs tan ka küländ sagedale. Hulga Tshiili liinu om maavärisämiisi aigu ärä häönü ja peräst vahtsest üles ehitedü.

Valdivian oll viimäne maavärisämine 1960. aastagal, a tuust võit põra arvo saia õnne jõke piten sõiten. Tan om ütsjago maad seo värisämisega vii ala vaonu ja kon inne mõts kasvi, tan paistusse nüüt kujonu kannu vii seest vällä. Tan mi näimi sis ka edimäist kõrda seo sõidu aigu pelikane. Tuu om tuu suur tsirk, kellel om kott alomise noka külen ja seo koti seen vidä tä sis kallu ummi poige jaos. Ja jahtsadaman õkvalt mi laiva man elli hiidpütt ummi poigega, puja olli jo sügüse suures är kasunu, a tahtseva iks viil imä sälän sõitu tetä. Õnne üts näid taha imä sälä pääle kõrraga är mahtu.

Mi lätsimi sis tõsepäävä (11. aprill) Valdiviast edesi Valparaiso pääle. Sõita es ole pallo, umbes 450 miili, a tuu sõit es edene meil sukugi. Tuul oll kas hoobis vaiki vai sis puhkse õkvalt silmämulku. Ja üts asi, millest mi seenimaani ole ei jako saanu, om tuu, et mi laiv lask iks kuikipallo vett sisse. Tuu hädä om seol laival sündümisest saati man olnu ja mi tuud lekkimise kotust üles löüdünü ei ole. Ku sõidetas takasttuulen ja laiv sais pistü, sis ole ei hätä midägi. A niipiä ku naatas sõitma tihttuulen, om purjekas üte küle pääle viltu ja vesi käü üle laiva nõna ja sis tule vesi vöörikajutile sisse. Vöörikajutin eläse edimäne tüürimiis ja vahetusmadrus, põra sis Meelis Saarlaid ja Jaanus Nõgisto, ja näil om vastatuulen sõitmise aigu viiloik sängün. Sis nä vaese mehe makase niimuudu, et Saarlaid salongin ja Nõgisto üten vaban ahtrikajutin. Tuu tähendäs, et kellä katetõiskuni saa tä maada Kasteheina koin ja sis vahivahetuse aigu tule täl sängü vaihta ja mu koide ümbre kolida. Ja kellä nelä aigu nakas näil vöörimeestel jo uma vahikõrd pääle.

A kõkke tuud om inne ka olnu ja ütskõrd jõutas iks jälleki sadamale, kon saat like rõiva kujoma panda ja laiva seest niiskuse vällä aia. Mi es lää peris Valparaisole, a taha lähiksele Vina del Mar’i, kon om varoline Higuerilla’ jahisadam. Siist lätt nüüt kodo är Jaanus Nõgisto, kiä sõitse miika üten kats ja puul kuud ja timä asemele tule Priit Haller. Seo etapiga sai meil läbi pikk purjetamine Lõuna-Ameeriga rannaviirt piten ja edesi lätt sõit õdagu tsihin Vaikse suurmere pääle vällä.

(Vina del Mar 21.04.2000)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele