Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Cowes - Funchal
 
27.11.1999  

KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ
Võrumaa Teataja


Cowes - Funchal

Cowesist Wighti saare päält saimi minemä puulpäävä (13. novvembri) õdagu ja plaanin oll üte valuga Madeira saari pääle vällä sõita. Tuu pedänü sis olema seonimaani kõge pikemb ots — päält 1300 meremiili. Inglise kanalit müüdä sõitsemi perihoovusega ja pühäpäävä nakassi tuu kotus kätte jõudma, kon Inglise kanal lätt üle Atlandi suurmeres. Täpset piiri muiduki koheki maaha vai vette tõmmatu ole ei, a üte paiga pääl mi lihtsalt otsustimi, et nüüd sis olemi Atlandi pääl ja andsemi „vanale” miilhääd.
Biskaia laht om üts sääne kotus, kost purjelaivul soovitedas suure tsõõriga ja kavvest müüdä minnä. Sääl omma kimmä hoovuse, miä kiskva sinnu maa poole ja ku tuul ka viil takast avitas, sis om väega rasse tast lahest terve nahaga vällä päsedä. Tuuperäst es käänä mi õkvalt kõrraga nõnna
Madeira pääle, vaid lätsimi inne viil jupi maad õdagu poole suure mere pääle vällä ja alles sis naksemi tassakeiste lõuna poole käändmä. Ilm oll hää ja tuul oll takast ja teimi peris hääd sõitu. Ja midägi erilist nigu es juhtugi.
Aga aigupiten nakas iks ütte ja tõist loodusen ka tõistmuudu olema. Kõgepäält nakseva lisas kajakidele laiva saatma tormilinnu. Merevesi läts lämmäs — nii kuvvetõisku-säitsmetõisku kraadi pääle. Sis pidi Sarapuu Tiit piaaigu pringlile pääle sõitma (tõse nimega „tsiakala”, tedä lövvüs tegeligult Õdagumeren ka). Ja üüse vasta iispäivä olli edimäst kõrda delfiini platsin. Tõne päiv saimi näid peris rahuligult ja pikembät aigu kaia — oll määneki vähelik sort, umbes meetri-puultõist pikä. Paistu, et nä mängsevä umavahel säänest mängi, et kiä kõge lähkümbäst julgus laiva nõna iist läbi minnä, tuu om
võitnu. Ja tõsepäävä hummogu nätti sis är ka edimäne vaal. Tä oll küll kavvel, nii et mi näimi päämiselt viijuka, mis aig-aolt üles nõssi, a vahjepääl iks timä suurt handa ka. Kapten viil kitse takast, et tä algusen om kavvel, aga sis nakas tsõõre tegemä ja lähembäle tulema ja et tõnekõrd nä tahtva iks purjelaivuga kisku ka.
Ilm läts tassakeiste lämmämbäs. Ku inne olli meestel vahti minnen tormirõivide all viil kolme lämmä püksi, sis nüüd avitas joba katest paarist küländ. Üldse muutuse asa aigumüüdä, ku pikkä maad tassakeiste läbi sõidat. Tuu om iks tõistmuudu ku sis, ku lennukiga ütest paigast tõiste läät. Katel pääväl ja üül ole ei nigu määnestki vahet, aga pikäpääle nakat arvo saama, et Põhanagel om madalale är vaonu ja Taivasõgel üles korgele nõsenu. Ja päiv lätt aigumüüda pikembäs.
Nädäli tõse poole pääl jäi tuult vähembäs ja mi nõstsemi edimäst kõrda seo ao seen spinnakeri üles, et laiv iks edesi liikunu. Spinnaker (vai spinn, nigu taad kutsutas) om tuu suur palli muudu puri. A päiv inne Madeirale jõudmist läts tuul äkiste jäl kimmämbäs. Märksemi taad asja, et vast olessi aig spinn maaha är võtta, a nii kavvele mi es jõvvaki. Tull esi kõva plaksiga maaha, tuul oll purje ülemise nuka är kaksanu. Egäs muud ku et Madeira pääl om paigapäälsel purjemeistrel jäl veidükese tüüd ja leibä. Ede- ja tagapurje (foka ja groot), midä torm Põhamere pääl lahkse, mi joba Hollandin lasksemi praavita.
Madeira pääle jõudmise man uutsemi uma üüsitse vahikõrra lõpun pühäpäävä hummogo kellä nelä aigu, et kuna sis Porto Santo saare tuletorn paistma nakas. A edimält es naka paistma tuletorn, vaid hoobis liina tule. Peräst saimi arvo, misperäst: liin oll niipallo korgel mäki pääl, tuletorni tuli alt madalast mere veerest nakse paistma jupp aigu hildampa. Pühäpäävä suure valgega sõitsemi joba
Madeira müürüsaari vaihel ja perästlõuna andsemi otsa Funchali liina sadaman. Ollimi kokko olnu mere pääl katessa üüd ja päivä ja tennü hääd sõitu — keskelt läbi säitse ja puul meremiili tunnin.
Madeira saare omma mi tii pääl edimädse vulkaanilist sünnüperrä saare ja säändsit nakas edespidi tulema viil ja viil. Tegeligult omma na viialotse tulemäe tipu. Ümbre saari madalat vett ole ei sukugi, veidükese maad saarist kavvembal om meri 4-5 kilomeetrit sükäv. Tan ümbreringi om tõisi
säändsit viialotsit mäki viil küländ, ainult näide tipu küünü ei vii pääle vällä. Lisas Madeirale ja Porto
Santole, miä omma inemistega asustedu, kuuluse Madeira ala viil kats väikukest saarerühmä: Ilhas Desertas ja hoobis kavvel lõuna puul vasta Kanaari saari Ilhas Selvagens. Viimätse omma mõlemba looduskaitse ala võetu ja näile niisama lihtsale võõrit manu ei lasta. Saare avastiva ja asustiva portugaallase 15. aastagasaal ja nimä eläse tan täämpätse pääväni. Inne näid es elä saare pääl kiäki ja
tuun mõtten om tan Madeira pääl hää olla — sa tiiät, et tan ole ei üttegi põlisrahvast avastajide puult maaha tapetu. Madeira saar om 20 kõrd 40 kilomeetrit suur ja tan pääl eläs 260 000 inemist. Ja lisas näile viil muiduki turisti.
Ilm om tan suvel ja talvel piaaigu üttemuudu lämmi —talvel veidükese ala ja suvel veidükese päält katekümne pügälä. Põra om sääne petlik ilm, et ku päiv pääle paistus, sis tahtnu särgi sälläst är aia, a ku pilve alt tuul puhk, sis nakas vilu. Põhamere pääl es külmetä kiäki hinnäst är, a nüüd tüküse mehe köhimä.
Nii et ku mi ole harinu säändse mõtlemisega, et ku sügüse tahat kartult võtta, sis piät keväjä midägi maaha pandma, sis tan om tõistmuudu — sa võit külbä ütskõik määndsel aasta-aol. Ja om tävveste tavaline, et üts naabrimiis parasjago pand kartult ja tõne võtt.
A tuu iist jäl om tan saare pääl väega rasse löüdä säänest tasast platsi, kohe üldse midägi külbä saat. Ma ole küll nännü Kaukaasiat ja Alpe, a nii sakilist ja hambulist maad näe edimäst kõrda. Tan saare pääl om kotus (Cabo Girao), kon müür nõses merest õkvalt pistü üles piaaigu 600 meetri korgusele. Taha mahus vahjepääle peris mitu munamäke ärä. Tuu üteldäs ollev maailma kõge korgemb rannamüür. Ja kõge korgemba mäe saare pääl omma päält 1800 meetri korge. Tast üllest võit joba ala pilvi pääle kaia. Ja näide mäki vahel haritas üles egä maalapp, määne ole ei päält neläkümne viie kraadi kaldu. Tuu jaos, et saia 3 meetrit tasast maad, ehitedas 3 meetrit korge kivisain, mis mulla kinni hoit.
Vanemba saina omma laotu vallaliidsist kivvest ilma määndsegi sideaineta. Ja sis piät viil tii tegemä, et
taha platsile manu päsedä. Ma pelgä, et madeiralaisil või küländ rasse olla arvo saia Võromaa põllumehe murest äkiliste pervi ja mäki peräst.
Ja muiduki sai saare pääl är proovitus ka kuulsa madeira vein ja muu paigapäälne süük ja juuk. Üts kala, määnest tan egäüts piät pruuvma, kand espada nimme ja tedä püvvetäs õngiga piä kilomeetri süväüse vii seest. Ku tä vällä tõmmatas, om tä joba koolu — rõhuvahe om pallo suur, ja määne tä elosast pääst vällä näge, ole ei vist kiäki nännü. Esi tä näge vällä suur, must ja suuri hambidega. Taad
kalla om reisikirjun eesti kiilde tõlgitu mõõkkalas, a tuu om võlss nimi. Mi kaimi kalaraamadust perrä ja saimi teedä, et timä nimi eesti keelen om süsisaba, võro keeli võinu sis vast olla hüdsihand, ja tä eläski maailman õnne Madeira saari lähiksel.
Lisas kõgele muule hääle ja huvitavale saimi tutvas säändse inemisega nagu Joao Borges. Tä om olnu kunagi Madeira turismiministri (Madeiral om küländ suur poliitiline autonoomia Portugali riigin), om osa võtnu viialotsest tüüst Porto Santo saare man, kon nõsteti üles kraami kunagi uppunu Hollandi laiva päält, om üten vii all käünü säändse maailmakuulsa inemisega nagu Jaques Cousteau ja kõge tipus om viil mängnü „Moby Dicki” filmin valge vaala handa. Eesti asjur Portugalin Paul Lettens ja välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand kõnelsiva timäga edimätse jutu ärä ja paistus nii, et seost mehest või saia Eesti riigi aukonsul Madeira saare pääl.
Tarand vahetaski nüüd vällä Tiit Sarapuu, kiä miika üten Hollandist saati om sõitnu. Nüüd käänämi nõna Cabo Verde (Roheneemesaare) pääle ja säält edesi järgmine ots lätt joba üle Atlandi. Või olla, et proovimi viil inne Roheneemesaari Ilhas Selvagensi saari pääl ka är kävvü.
(Funchal 27.11. 1999)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele