Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Funchal -Mindelo
 
08.12.1999  

KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ
Võrumaa Teataja


Funchal -Mindelo

Seokõrd jäi meil Ilhas Selvagens’i pääl käümäldä, kuiki meil oll esiki Madeira võime käest saadu luba näide kaitsealotside saari pääle minekis. Algusen oll plaanin Madeiralt puulpäävä (27. novvembri) vällä sõita, a sis vaibu tuul är ja mi jätsemi välläsõidu pühäpäävä hummogus. Üüse vasta iispäivä mere pääl jäi tuul jälleki vaiki ja kokko mi kaodi nii pallo aigu, et olessi jõudnu näide saari pääle parasjago iispäävä õdagus. A vasta pümmet ole es sääl
midägi tetä ja hummoguni ankru pääl saista es ole meestel tahtmist. Näüs, või olla et jõvvami näide saari pääl är kävvü, ku uma tsõõri päält tagasi tulemi.
Tõsepäävä sõitsemi joba Kanaari saari vahel, ütele poole jäi Tenerife ja tõsele Gran Canaria. Tagasi tullen om plaanin tan üts piätüs ka tetä. Seokõrd kaimi õnne vii päält taad kuulsat aoviitmise ja raharaiskamise kotust. Ilm oll illos ja vesi lämmi ja tansaman sai mul ka seo reisi edimäne tsuklemine är tettüs. Tuu jaos tull hinnäst laiva külge kinni köütä, muidu sõit laiv vahjepääl minemä ja perrä ujuda tälle ei jõvva. Ma pruukse tuus köüdüses näidsammu „trakse”, millega mi kura ilmaga laivateki külen kinni olemi. Vesi oll tulisoolane ja kipe, a tuu iist jäl väega illos sinine ja läbipaistva.
Ku Kanaari saari vahelt piaaigu läbi ollimi, tull üts väega äkiline tuulemuutus. Ma mõista es algusen viil midägi nätä egä kaia, ku targemba mehe joba käsksevä purje sisse võtta. Sis nakse ma esi ka arvo saama, et midägi om tõistmuudu. Kuiki tuul oll vaiki, tull kõrvalt vahtsene laine hoobis tõse nuka alt. Ja lääki es pallo aigu, ku lainele tuul ka perrä jõudse. Säältmaalt alaten oll tuul meile vasta ja sõit Cabo Verde pääle läts edesi looviden.
Merepäälse päävä omma küländ ütesugumadse, suurmerel om päält vii ja taiva harva midägi muud nätä. Laivaliiklust tan piaaigu ei ole ja tsirgu lindäse inämbüste rannale lähembäl. Tuuperäst om tan egäl tavaperätsest veidükese tõistmuudu asal nigu umaette väärtüs. Kanaari saari vahel ja peräst viil mitu kõrda omma meid delfiini saatnu. Neläpäävä näimi kolme vaala, seokõrd peris lähikselt. Aigaolt om nätä tormipääsokeisi, tõisi tsirke ole es sukugi. A tormipääsokese lindsivä üts üü meile laiva teki pääle, nii et saimi näid peris lähikselt kaia. Paar kõrd olemi nännü merikilpkunna müüdä ujuman. Üts hummok näimi iin tõist purje, õdagu kõnelsimi näidega laivaraadioga, oll määneki Kreeka jahtlaiv. Üüse omma merevii seen nakanu väiku mutuka heletämä — ku laiv sõit lainele sisse, sis lindäs õkvalt nigu tulekibenit lakja. Lindävä kala omma vällä ilmunu, mõne omma üüse laivateki pääle ka linnänü, nii et pann om iks är määritü ja lindkala maik är proomitu. Üüse ujuse laiva ümbre kalmaari ringi nigu suure verevä põrkna ja püüdvä lindkallu. Tuisu Aarne sai landiga üte kätte. Ja nii edesi. A inämbüs aigu om meri tühi, nii et silmä nägevä õnne lainit ja pilvi. Näid om jäl tuu iist lõppemalda pallo ja egäsugumaidsi,
ja näide kaemisest väsü ei kunagi är.
Seokõrd es edene tii meil sukugi. Vahjepääl oll tuul hoobis vaik ja ku puhkse, sis võlss suuna päält. Ja mi mugu uutsemi passaate. Passaat-tuuli seen sõitmine om egä purjetaja suuv ja tahtmine. Näide tuuli tegümise põhjus om küländ lihtsa. Ekvaatori pääl om ilm väega lämmi ja tan lämmistedü õhk nõses üles. Tolle asemele tule muialt külmä õhku, nii et tuuperäst puhk tuul kõik aig nii lõuna ku põha
puult ekvaatori suunan. A et maakerä hinnäst käänd, sis puhkva katel puul ekvaatorit aasta läbi kimmä suunaga tuule — põhapuulkeräl kirdepassaadi ja lõunapuulkeräl kagupassaadi. Näide kate passaadivüündi vahjepääl om ekvaatori pääl tuul vaiki ja tast tuulevaikusest läbi päsemine om purjelaivule peris hää tükk tegemist. Taa asi uut meid iin üle Atlandi minekil järgmise etapi pääl.
Mi olli joba pöörijoonest üle, tuu om tuu juun, kost alaten päiv suvel lagipäähä paistus, aga passaate ole es viil kongi. Tuul oll nii är kaonu, et hädäga sõitsemi vahjepääl üte päävä peris mootoriga edesi. Muidu olessi hoobis üte paiga pääl saisnu. A sis lõpus pühäpäävä kellä 12 aigu nä tulli. Säältmaalt läts sõit Cabo Verde pääle jõudsale edesi, aga eelmise etapiga taad tiijuppi muiduki inämp võrrelda es saa. Sis mi sõitsemi päält 1300 miili maaha katsa pääväga, seokõrd kulutimi 1100 miili läbisõitmises ütessä päivä. Cabo Verdele SÇo Vicente saarele Mindelo liina Porto Grande sadamale jõudsemi tõsepäävä (7. detsembri) hummogus.
Cabo Verde vai tõse nimega Roheneemesaare omma Madeira saariga üttemuudu vulkaanilist alguperrä, tuu tähendäs et väega mägitse ja nä omma olnu inne portugaallaisi tulekit 15. aastagasaal arvada et asustamalda. A päält tolle näid Madeiraga üttemuudu asju inämp pallo ei ole. Roheneemesaari pääl om vett väega veidü, vihmä satas tan harva ja mäe omma kuiva ja palla. Rohiliisi puhmit om õnne ütsikit ja nuuki omma säändse rohkemb kõrbetaime muudu. Suuremb jago maad om
är kivistunu tuhk, miä kergele pudenes ja pudises. Üts jago tulimäki viil tegütsese, perämist kõrda andse hinnäst tunda Pico de Fogo 1995. aastagal. Taa mägi om ligi kolm kilomeetrit korge ja asus Fogo saare pääl. Suurembit saari om kokku kümme, pindalaga umbes 4000 ruutkilomeetrit ja rahvast eläs tan pääl umbes 400 000 inemist.
Portugaallase kasutiva saari algusen päämiselt musti orje Ameerigale vidämise vahesadamas. Põraaigse saare-elänigu ommaki päämiselt portugaallaisist ja mustist aafriklaisist saanu segärahvas. Peris valgit om tan õnne üts protsent elänigest, peris musti umbes 25 protsenti ja ülejäänü omma kõik mitmesugatsen seguastmen mulati. Cabo Verde oll Portugali koloonia kuni 1975. aastani, sis sai tä
esisaisvas riigis. Ammetlik riigikiil om iks edesi portugali kiil, a suuremb jago paigapäälsit inemiisi taad kiilt kõrraligult ei mõista. Nimä kõnelese criulio vai tõistmuudu üteldä kreooli kiilt, mis tan tähendäs määnestki portugali pidgin-kiilt hulga aafrika sõnnuga. Criulio umma kiräkiilt ole ei, õnne kõge viimätsel aol om naatu tegemä criulio-kiilsit raadio- ja telesaatit ja kõneldas ka midägi aabitsa tegemisest.
Elo om tan põra hulga vaesemb, ku oll koloonia aigu, suurelt jaolt elätäs välisabi rahhu arvel. Näide rahhu iist saadetas ka nuuri vällämaa korgkuule pääle opma, õnne suur jago näid nuuri tule ei inämb peräst tagasi. Üldse ollev vällämaal Cabo Verdest peri inemiisi inämb, ku näid tan paiga pääl eläs. SÇo Vicente saare president kõnel meile, et Portugal om Cabo Verde kõge suuremb kaubavaihtus-partner ja taht üldse umaaigse asumaaga häid suhtit hoita.
Seo om iks hoobis tõistmuudu kotus ku nuu paiga, mis seonimaani läbi käütü. Tan piät joba hoolen olema ja kaema, määnest vett võit juvva ja määnest süüki süvvä. Siistmaalt alaten tule laiva joogivesi filtrist läbi laske. Mi olemi jõulu aigu arvada Atlandi pääl ja tahtsemi siist jõuluprae jaos tükü lihha üten osta, a tuu oleki ei tan niisama lihtsa. Egätahes tuud lihha, määnest turu pääl müvväs, küll üten võtta ei taha. Ja ütte kõrralikku lihaletiga puuti mi seonimaani Mindelo liinast löüdnü ei ole. Tuu iist müvväs turu pääl väega ilosat värsket tuunikalla ja laiva man käüvä paigapäälse kalamehe õkvalt paadist suuri merivähke pakman. Üldse oldas võõride vasta väega lahke ja abivalmi, tahetas pallo kõnelda ja muiduki ka turiste päält tiini, õnne inglise kiilt mõistva väega ütsiku. Ku mi kävemi uma
kummipaadiga kalda pääl bensiinijaaman laivamootori jaos naftat otsman, sis pedi musta poiskese umavaihel piaaigu kiskma minemä tolle pääle, et kiä saa meil avita paati kuivale tõmmada ja naftakardu tassi. Liinauulitside pääl om pallo kerjüssit, nii vannu ku nuuri. Viimätsidega piät hoolen olema, et nä santmise käügin sulle nigu muusean kätt karmanile ei aja. Aga tuu santmine käü õnne liinan. Ku läät
koheki kaluriküllä, sis om tuu elo sääl küll vaene, aga inemise ole ei pääletükvä. Ja nälän nä ka ei ole, ku mehe iks veidükesegi mere pääl käüvä.
Mi olemi viil paar päivä tan saari pääl ja teemi ettevalmistuisi üle Atlandi minekis. Iin omma passaadi, ekvaator ja merepäälse jõulu, tõsel puul uutva iin Lõuna-Ameeriga ja aastagatuhande lõpp Brasiilian.
(Mindelo 8.12. 1999)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele