Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Mindelo - Salvador
 
26.12.1999  

KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ
Võrumaa Teataja


Mindelo - Salvador

Inne Cabo Verdest äräminekit jõudsemi viil ütes pääväs väiku veomassina renti ja Sao Vicente’i saarele tsõõri pääle tetä. Esi istsemi autokastin ja paigapäälne must tiijuht oll üten, kiä inglise kiilt mõistse. Kävemi är Monte Verde mäe tipun (750 m) ja viil kolmen paigan peris mereranna pääl. Sao Pedro kalurikülän trehvässimi õkvalt pääle, ku paigapäälse kalamehe nakseva mere pääle minemä. Paadipõhan loksu vesi ja sääl ellivä sis üten võetu vähembä kala tuunikallule söödäs. Õnne sis, ku mi kapten tahtse näist pilti tetä, ole es kalamehe tuuka sukugi nõun. Ku tõisipidi nakat mõtlema, et näütüses Võromaal mõne elämise moro pääle tuleva äkist
musta mehe ja tahtva pildistämä naada, kuis sääl egäpäävätsit tallituisi tetäs, sis ole ei tuu kiildmise pääle midägi imestä.
Näide saari maa olnu väega viljakas, ku taa no veidükesegi vihma saanu. Viipuudus om nii suur, et joogivesi tetäs mereviist. Tolle jaos omma eräle vabriku ja tuu vesi veetäs sis suuri püttega külli piten lakja. Suul, miä alale jääs, müvväs vällämaale maaha. Kaovesi om tan soolatse maiguga, juvva tä ei sünnü, a taimi kastmises kõlbas küll. Taad kaovett pumbatas põllu pääle tuule jõul, tuu jaos om egän elämisen väiku tuuletsõõr. Muiduki om Sao Vicente Roheneemesaari hulgan ka üts kõge kuivembit, vihma satas tan õnne 133 mm aastaga pääle.
Viimäne õdak inne välläsõitu juhtu viil üts peris hää lugu. Kastehein ja Tarand olli tedäaigu liina pääl, ku näivä katte musta miist mi kapteni settepüüdjäga müüdä minemän. Asi om tollen, et kapten Saarso tegeles eräelon mere-uurmisega ja täl omma mõne uurmis-riista seo sõidu pääle üten ka võetu. Inne Mindelo sadamale sissesõitmist oll tä lasknu uma settepüüdjä üte väiku müürüsaare viirde merre,
et peräst ärä minnen võtami vällä ja om hää kaia, määnest tahket saku tan meri ka vällä sõglus. Seo riistapuuga sis mehe nüüt müüdä Mindelo liina kävevägi üten tävve lisavarustusega: verevä poi, lisaraskus, väiku ankru ja hää hulk peenembät sorti köüst. Tarand arretiirse nuu mehe muiduki paigapääl ärä ja tull sis näidega nigu täüsverd orapedäjä mi laiva manu, musta mehe kõge tuu kraamiga
iin ja Indrek, käe karmanin, näil takan. Sis käve viil pikemb kauplemine kapteniga. Mehe kujotiva ette, et nä omma seo kraami säädüsligu käsütäjä ja tingseva müügihinna üle. Kapten pruuvse näile selges tetä, et jutt saa olla õnne kättetuumise tasust. Kõik tuu toimu olokõrran, kon vaidleva poole mõista es üttegi ütist kiilt. Lõpus lahend Mart tuu saisu küländ kimmä liigutusega: anni meestele 500 paigapäälset rahha peiu (Cabo Verde escudo võrdus umbes 15 mi sendiga), rabasi settepüüdjä näil käest är ja kuulut läbikõnelemise lõpenus. Väärtüsligu tiidüsmaterjali olli nuu nalamehe muiduki settepüüdjäst vällä är valanu.
Puulpäävä (11. detsembri) tetti sis viil perämisi ettevalmistuisi välläsõidus. Osteti laiva pääle värsket puuviljä, võeti pütü täüs taadsamma mereviist tettü joogivett, masseti är sadamamassu ja aeti kõrda muu formaalsuse. Perästlõuna anti otsa vallale ja üle Atlandi minek ollgi pääle nakanu. Lõuna-Ameeriga kõge hummogupuulsemba nuka pääle välläjõudmises pedänü mi sõitma nii umbes 200 pügälätse kursiga (tuu tähendäs lõuna tsihist veidükese õdagu poole), a mi võtsemi alostuses kursi
õkvalt lõunale. Mõte oll tuu, et tõsel puul ekvaatorit, kon puhkva kagu-passaadi, olnu es tuul väega vasta ja et sis veidükese kurssi muuten saanu külgtuulen tuusama vasemba halsi pääl seo etapi lõpuni sõita. Vasemb halss tähendäs tuud, et tuul puhk purje sisse kura küle päält.
Sõitsemi sis passaate seen ja midä vähembäs laiuskraadi jäivä, tedä lämmämbäs elo läts. Esi uutsemi huviga, et kuna tuu passaate-vaheline tuulevaikus pääle nakas (tuud asja ma eelmisen jutun joba nimmässi). Inglise keeli nimetedäs tuud ekvaatori-alost tuulevaikust doldrum’is, miä tähendäs
ullisminekit vai midägi säänest. Doldrum pedänü olema paarsada miili laga, veidükese põha puul ekvaatorit ja tan vahelduse tävveline tuulevaikus piksevihmaga ja seoga ütenkäüvä kimmä tuulega, miä või puhkma naada äkist ja uutmada ütskõik määnse suuna päält. Küländ häste om doldrum’ist kirotanu Johan Pitka uman raamadun „Kuldsed aastad „Lillyga””, timäl võtse umbes tuusama kotusse pääl
„Lillyga” tuust tuulevaikusest läbiminek aigu täpsäle kats nädälit.
Mi olli doldrum’ist läbiminekis kõvva ette valmistanu, lisanaftat oll karduga üten võetu päält saa liitri. Rehkendüs oll sääne, et doldrum’ist tule mootoriga läbi sõita vai muidu mi kulutami tuulevaikusen tuult uuten uma egäpäävätse elektri tegemises iks taasama naftakogusse ärä ja edesi ka ei saa. Umbes viie põhalaiuse pügälä man naksevagi kavvedan iin sõidutsihi pääl pälgü tsähvmä, näid oll üüsitse vahikõrra aigu pümmen häste nätä. Tõne üü mi vahikõrra aol tuu doldrum sis peräle jõudsegi. Mi naksemi küll joba aigsale edepurje maaha võtma, a teimi seo asa man üte putause ja seenis ku mi taad sasi valla harotimi, jõudse tuulehuug pääle. Tulemuses oll, et mi edepuri taht jäl purjemeistre manu viimist. Tagapurje võtsemi ala joba sis, ku tuult oll päält katekümne meetri sekundin ja vihmä tull nigu pangest. Hummogus laabu tuul ärä ja mi saimi purje vahtsest üles tõmmada. Sis nakse tuul vasta püürdmä ja jäi pedämä täpsele lõunahummogu suuna pääle. Lainit tull kõrraga katelt puult, kirde tsihist ja kagu puult. Kõik mõtliva ütte ja samma asja, a kiäki es julgu tuud edimält vällä ütelda — mi olli kagu-passaatele sisse jõudnu. Aga just niimuudu tuu asi ollgi. Tõne üü tei viil kõrras piksevihmä ja kõvembat tuult ja sis paar tunni tuulevaikust, a mi olli nii vai tõiste umbes katetõisku tunniga kirdepassaate seest kagupassaatele jõudnu.
Edesi läts sõit jäl laapsale, õnne lämmint nakse joba ülearvo pallo saama. Üllen teki pääl ole es väega hätä, sääl iks tuul liigut õhku peris häste, a laivan seen oll joba päält 30 pügälä lämmint. Lisas tuule oll kõik like ja tatine ja kliipvä ja seo ilmaga taha es inämp midägi är kuiuda. Kõik rostevaba raudasa rostetiva ja söögikraam nakse hukka minemä. Kõge rassemb tuu lämmäga olli magamine, Indrek Tarand ütel magalemineki kotsile, et tä lätt higivanni võtma.
Mul trehvässi sis asi niimuudu, et üle ekvaatori lätsimi õkvalt mu neläkümne tõsel sündümise pääväl. Mehe peräst küll seletivä, et tuu asa niimuudu vällärihtmine nõudse hulga vaiva: nä ollev vahjepääl, ku ma koivahin olli, taasperilde sõitnu ja tiid parajas tennü. Egätahes aeti minnu üüsitse vahikõrra aos kellä katetõiskus lauluga üles, olli kingitüse ja külm shampus ja Kasteheina kütsätü kuuk.
Ku päävä pääle üle ekvaatori lätsimi, sis oll parasjago mu kõrd roolin saista — tuu ollgi päämine sündümise päävä kingitüs.
Hariligult om niimuudu, et näid ekvaatorist ülemineki trikke tegevä vana olija näile, kiä tast edimäst kõrda üle lätvä. Meil tull vällä, et seenimaani ole ei ütski miis merd müüdä ekvaatorist üle lännü, esiki üleüldse lõunapuulkeräl oll seenimaani ütsindä Pruuli käünü. Mi lahendi tuu asa niimuudu, et ülemineki aigu saise kapten laiva nõnan ja oll niimuudu edimäne ekvaatorist üleminejä. Timä oll siis
tävveste õigustedu tõisile tseremooniat tegemä, kiä hildampa taast joonest üle lätsi.
Mi olli alostuses rehkendänü, et meil tule jõuluõdak mere pääl olla ja tuu jaos olli ka asa valmis säetü, esiki uma jõuluprae jago lihha saimi lõpus suure hädäga Cabo Verdest är ostetus. A et mi tuulevaikusest nii lihtsale läbi pässimi ja kagu-passaaden väega hääd sõitu teimi, sis tegüsi lootus jõulupuulpääväs maale jõuda. Peris lõpu pääl, ku mõnisada miili oll viil sõita, vaibu tuul ärä. A sis
tõmmati spinnaker üles ja meelütedi tuust tuulest viil viimäne vällä ja jõulupuulpäävä hummogu saimi joba Lõuna-Ameeriga rannaviirt kaia. Tuusama päävä perästlõunal saiva otsa kinni pantus Brasiilian Salvadori liina jahtsadaman. Üle Atlandi suurmere sõit oll aigu võtnu 13 üüd ja päivä ja Mindelo sadamast alaten oll läbi sõidetu täpsäle 2182 meremiili.
Jõuluõdak oll meil laiva pääl väega illos. Mehe olli üle hulga ao saanu hinnäst make viiga puhtas mõske. Aarnel oll joba Eestist üten võetu umatettü väiku vineerist kuus, kohe sai küindle ka külge palama panna. Lavva pääl olli tsiapraad ja hapukapsta, palukasahvt ja marineeritu seene, piparkoogi ja kaarahelbeküpsisse ja muiduki ka valge viin ja brändi. Kapten pedäsi kõnet ja tulet miilde, et peräst
viimäst sõta ole ei viil kiäki Eesti lipu all purjelaivaga üle Atlandi sõitnu. Inne sõta küll, sis kävevä Ahto
Valter ja timä vele tsillukese laivaga mitu kõrd üle ja tagasi.
(Salvador 26.12.1999)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele