Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Ushuaia - Puerto Williams
 
16.03.2000  

Ushuaia - Puerto Williams

Kaido Kama
Võrumaa Teataja
16.03.2000

Ushuaia nimi tähendäs yamana keeli õdagu tsihin minevät lahte. Yamana rahvas om üts neläst paigapäälsest indiaanirahvast, tõse omma selk’nami, haushi ja alakalufi. Näist yamana ja alakalufi omma „kanuuindiaanlase” — nä seivä päämiselt kallu ja merieläjid, inämbjago aigu elliva uman paadin ja sisemaal kävevä üldse väega harva. Paadi olli näil tettü puukoorest ja paadi põhan kivve pääl palasi kõik aig tuli. Ütest puutüvest lootsikit nakasi na tegemä alles sis, ku olli valge mehe käest ravvast kirve saanu.

Ushuaia meremuuseumin saimi kaia filmi, kuis tiidüsmehe pruuvseva 1989 taad koorepaati perrä tetä. Näil olli õnne foto ja kirjäpaneki, kuis taad paati om tettü, ja nä kasutiva taa tegemise man ainuütsi kiviaigsit tüüriistu. Nä ütlivä tan filmin esi, et kimmäle saa es näide tettü tüü nii hää ku umaaigsil tegijil, aga tuust huulmalda oll näide paadikene meresõidus tävveste kõlvuline. Lõpus saimi mi ka teedä, mis puu tuu sääne om, miä tan Tulemaal kasus ja määndse koorest näid paate tetti. Tuu om lõunapöök, näid om tan kolme sorti ja mõne varolidse kotusse pääl kasus peris illos mõts.

Selk’nami ja haushi omma sisemaa inemise, nimä jahtseva päämiselt guanakot. Guanako lihha nä seiva, guanakonahast rõiva olli näil sälän ja guanakonahast olli tettü ka näide elämise, midä nä hindäga ütest paigast tõiste üten vidäsi. Guanakosi om tan saari pääl ka põraaigu küländ. Mi kävemi Riisalo ja Nõgistoga ütel dÏiibisõidul peris säändsit kotussit piten, kohe hariligu massinaga es päsenu. Riisalo löüdse kaardi päält säändse paiganime nigu Thetise laht. Et mi ümbreilma purjetamise projekti jaos tettü ütisüse nimi om ka Thetis, tull täl kange himo tuu lahe veeren är kävvü. Lahe viirde mi muiduki es jõvva, taha päsemises avita es dÏiibistki, a tuu iist näimi küländ pallo lõppemalda ilosat Tulemaa maastikku. Guanakokarju oll tii veeren hulga ja inemiisi nä kuigivõrd es pelgä. Ütsjago teid oll vii all —näid ujutase üle Kanadast sissetuudu kopra ummi tammega. Väega pallo om tan nätä palanu mõtsa — mulle paistu, et niimuudu tegevä paigapäälse gaut‰o umale karamaad manu.

Ushuaiale tulli edimält, 1869. aastagal, anglikaani misjonäri. Umbes samal aol alost pääle ka valgide lambakasvatajide Tulemaale asumine. 1882 otsust president Roca tetä lõunapiirkunda vangimaja, päämiselt tolle jaos, et paika säädi Argentiina võimu seol kavvel maal, miä ole es viil õigele ütegi riigi uma. Alostusen oll tuu vangimaja Estadose saare pääl, 1911 tuudi taa är Ushuaiale. Seo oll suuri kurategijide välläsaatmise kotus, tan hoiti kinni ka poliitvange. 1920-1930 panti paigapäälse misjonijaama kinni: ole es inämb kedägi misjoniiri. Ja vangimaja panti kinni 1947, tansaman huunen om nüüt muuseum. Põra om Ushuaia Argentiina kõge lõunapuulsemba provintsi pääliin, provintsi täüs nimi om Provincia de Tierra del Fuego, Antartida e Islas del Atlantico Sur. Tuuka tahetas üteldä, et seo provintsi ala käüvä ka Falklandi saare ja üts jupp Antarktikat, midä Argentiina hindä umas pedä.

Mi olli Ushuaian kokku nätäl aigu. Tuu nädäli lõpus jõudse Saaremaalt Nasvast peräle mi vahtsene edimäne tüürimiis Meelis Saarlaid ja Tuisu Aarne andse timäle uma ammeti üle. Päiv inne mi välläsõitu (12. märts) jõudse Ushuaiale ka mi sõber Enrico. Tä sai mi käest joba valmis tettü pildi umast purjekast mere pääl ja oll tuu üle väega rõõmsa. Tuu ollev edimäne kõrd, ku täl umast laivast sõidu päält pilti om tettü.

Nüüd om paras aig veidükese kõnelda ka näist tõisist ilmahulgussist, kedä mi uma tii pääl nännü olemi. Edimäne sääne huvitav miis oll Madeiral purjemeistri. Meil oll vaia purje remonti ja tansaman sadaman oll üte purjelaiva pääl suur silt „Sailmaker”. Peräst tull vällä, et tuu purjemeistre nimi om Yvan Voitchovsky, tä om peri näist vinne valgist, kiä revolutsiooni iist Vinnemaalt är pagesiva ja et timä esi om ‰veitsläne. Tä oll aastit merd piten sõitnu, sis Brasiiliast naase võtnu ja nüüt eläse nä joba paar aastat uma perega tansaman Funchali jahisadaman uman laivan, latse käüvä liina kuuli, leevärahha tiinvä seosama purjemeistre tüüga ja aigaolt tegevä iks mõne tsõõri merd piten ka.

Ku mi Rion olli, sis mi kõrval kai veeren saiseva kats purjelaiva, määndse sammamuudu teivä ümbreilma sõitu. Üte olli sloveeni ja näide projekt oll väega üttemuudu mi umaga — õnne nä olli võtnu tuu jaos hindale umbes kats kõrd rohkemb aigu ja näide laiv oll umbes viis kõrd kallimb ku mi uma. Ju sis om Sloveenian lihtsamb rahastajit löüdä ku Eestin. Näid mi näimi üte kõrra viil Punta del Esten. Tõse olli norralase ja nimä sõitseva ümbre ilma vanaaolise puulaivaga. Laiv oll näide uma kässiga tettü. Laiva fotoalbumi edimäne pilt oll tuust, kuis nä lumitsen Norra mõtsan mastipuud maaha ragova. Ja näil oll viil inämb aigu ku sloveenel. Näide kapten Harvard ütel, et timä taht Rion saista vähembält kolm kuud.

Mar del Platan oll mi naabris jälleki üts shveitsläne Jan Louis (tule vällä, et Shveits om kuulsa mereriik). Timä oll purjetama nakanu inämb ku 30 aasta iist. Oll üte laiva uputanu Uus-Ginea korallriffe otsa ja tast esi üten perega eloga är päsenu. Oll mitu kõrda sõitnu ümbreilma purjetamise võistluisil ja üte kõrra olnu vist esiki tuun võistkunnan, miä taa sõidu är võitse. Oll uman viimätsen laivan elänü kuustõisku aastat ja uma egäpääväst leevärahha tiinse ravvatüüga. Meil oll vaia laivaköögin üts keevitüs tetä ja seo tüü tei tä tõtest är niimuudu, et ma ole ei nii kõrralikku keevitüst varramba uman elon kongi nännü.

Näid huvitavit inemiisi om tan nättü hulka ja vast mi näemi näid iks edespiten ka, a ütest tahtnu viil kõnelda. Seo om argentiinlane Geronimo ja mi saimi timäga kokko Puerto Deseadon. Tuu miis oll kotost Buenos Airesest ütsindä väiku purjelaivaga vällä sõitnu ütessä aastat tagasi ja tahtnu minnä paaris kuus Brasiiliale. A sõit läts muudku edesi ja edesi ja miis es piä hinne huugu, ku oll är käünü Norran, Gröönimaal ja eski Terävmäki pääl. Nüüt tahtse tä viil Ushuaial är kävvü, et sis kodo tagasi minnä.

Mi es saa Ushuaiast viil kõrraga suure mere pääle vällä. Inne oll vaia sõita üle Beagle’i väinä Navarino saare pääle Puerto Williamsile, et hinnäst Tshiili riigin kirjä panda. Puerto Williamsiga om sääne nali, et tshiillase lugeva hoobis tuud maailma kõge lõunapuulsembas liinas. Puerto Williams om kimmäle Ushuaiast lõuna puul, aga argentiinlase ütlese, et tuu ei ollev liin, vaid määneki rannavalve kordoni kotus. Tshiillase umakõrda võiva papre ette näüdädä, et Puerto Williams om ammetligult liinas tunnistedu. Ja nii edesi. Aga mäng käü muiduki tuu pääle, et seo lõunapuulsemba liina nimega om hää turiste manu meelütä.

Kap Hoorni pääle minekis piämi mi nüüt müüdä Beagle’i kanalit tagasi hummogu puule sõitma ja sis taasama Navarino saare takast lõuna poole är käändmä. Ja tan Puerto Williamsin om viil hää perrä kullelda, määnest ilma meile lubatas, et sis minekis õiget hetke passi.

(Puerto Williams 13.03.2000)

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele