Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

  Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Oostende - Göteborg
 
10.03.2001  

Võrumaa Teataja


Belgia aolugu om pikk ja esimuudu. Ku pruuvi kõkke taad asja häste lihtsale ja lühkült är üteldä, sis Belgia om tuu jago umaaigsest Matalmaast, määne Hispaania võimule vasta es naka. Vastanakanu saivaki hispaanlaisi alt vallale ja tuust tull Hollandi riik. Hispaanlaisi ala jäänü jago oll peräst viil mitme võõra võimu all: Hispaania takan tull Austria ja sis tull Prantsusmaa ja ku sis peräst Napoleonit ja Waterloo lahingut võitjariigi jagiva ja valitsiva, sis läts põraaigne Belgia hoobis Hollandi riigi ala. A et seo maalapikene oll kavva aigu olnu hispaanlaisi ja prantslaisi võimu all, sis protestantlus taha es jõvvaki. Paigapäälse inemise olli kõik iks hää katoliiklase edesi ja tuud neo hää katoliiklase inämb vällä es kannada, et luterlase näid kammandama nakassi. Nä alostiva Hollandi riigi vasta sõta ja saiva 1830. aastagal esisaisvas. Ja suurvõime jaos oll taa küländ hää variant, et taha Prantsusmaa, Saksamaa ja Hollandi piiri pääle üts väikukene neutraalne puhvririik tekkü.
Ainukene hädä oll tuu, et tan puhvririigin elli mitunt sorti rahvast. Põha puul ellivä flaami, kiä olli peri germaanlaisi frangi hõimust ja kiä kõnelsi piaaigu tuudsamma kiilt, määnest Hollandingi kõneldas. Ja lõuna puul ellivä vallooni, kiä olli peri tuusama nimega keldi hõimust, a nä olli uma keldi keele jo ammuki ärä unehtanu ja nakanu kõnelema määnestki prantsuse keele murret. Kõik Belgia riigi aolugu omgi üts suur kisklemine flaame ja valloone vaihel. Algusen oll jämme ots riigin valloone käen, a sis nakassi flaami umma õigust nõudma ja lõpus tetti Belgia kuningriik föderaalriigis — põra kuuluse taha flaami- kiildne Flandria, prantsuskiildne Valloonia ja katskiildne Brüsseli liin, määne om päält tolle viil Euroopa Liidu pääkortel. Ja riigi põhisäädüs om sääne, et valitsusen piät ministrit olema ütevõrra nii flaame ku valloone.

Mi saimi takkaperrä teedä, et meil läts hoobis häste, et mi Hollandile vällä es jõvva. Tedä- aigu Hollandi kaluri streiksevä, nä olli sadama ärä blokiirnu ja mi es päsenügi Ijmuideni sadamale sisse, kohe mi edimält minnä tahtsemi. Tuu kotus Belgian, kohe mi niimuudu esihindä jaos küländ uutmada jõudsemi, oll flaamikiildsen Flandrian ja tuu om muiduki liina nimest kõrraga tunda — Oostende tähendäs mi keeli hummogupuuldset otsa vai nukka vai midägi säänest. Ja mi seltskund juuskse Oostenden lakja. Riisalo läts paaris pääväs Rootsimaale, Pruulil oll ammuki lepütü kokkosaamine Brüsseli liinan, ma esi käve üte lühkü tsõõri Prantsusmaal. Vahetusmadrusse Simm ja Anttila lätsi är kodo (Simm oll miika üten sõitnu Austraaliast alaten täpsele puul aastakka) ja ainult Kastehein ja Saarlaid olli neo hää inemise, kiä koheki är es pake ja kõges tuus aos laiva manu jäivä.

Kapten Saarso tei viil hoobis esimuudu tsõõri. Timä esä om ka laivakapten ja tä oll uma Virtsuga parasjago Hollandin Rotterdami sadaman. Mart läts taha essä kaema, sis sõitse Virtsuga Rotterdamist Belgiale Antverpeni liina ja tull sis tast jälleki Oostendele tagasi. Virtsuga oll meil viil sääne illos lugu, et ku mi tahtsemi naada Belgiale sisse sõitma, sis meil es ole laivan Oostende nuka merekaarti. Ja Mart sis kõlist uma esä laiva pääle ja tan võtse tõne tüürimiis õige kaardi lavva pääle vallale ja andse meile säändside punkte koordinaadi, kostkaudu mi saimi julgele sadamale sisse sõita ja es piä pelgämä, et koheki madalale kõtu pääle kinni jäät.

Mi saisemi Oostenden õkvalt kesk liina, ütel puul oll raudtiijaam ja tõsel puul suur Peeter-Pauli kerik ja meil käve tan laiva pääl hulka küläliisi. Meid kävevä kaeman Pariisi eestläse ja sis Brüsseli Eesti saatkunna rahvas ja sis ütspäiv tulli laiva korvpalli-mängjä Gert Kullamäe ja Rauno Pehka ja tull vällä, et nimä mängvägi tansaman Oostende liina korvpalliklubin ja sis käve viil kinä inemine Krista, kiä opp Genti liina ülikoolin meditsiini ja nii edesi jne.

Ja paigapäälne rahvas tundse ka mi vasta küländ suurt huvvi. Tuu om peris imelik, et ku ütelt puult piässi ümbreilma purjetamine olema põraaigsen maailman üts küländ egäpääväne asi, sis tõselt puult säändsen vanan ja aoluulidsen mereriigin, nigu Belgia om, teivä paiga- pääldse inemise silmä suures, ku mi sõidust kuuldseva. Üts kinä meesterahvas kutse meid hindä manu õdagust süümä, et mi sõidust inämb kuulda ja teedä saia (timä indiaanlasenäoga naane oll Ekuadorist peri, nä kõnelsiva koton nii flaami ku hispaania kiilt ja üte näide poja nimi oll Inti, miä ollev ketshua keeli päiv). Ja ku meremiihi kõrdsin inemise teedä saiva, et mi olemi ümbre Hoorni är purjetanu, sis tei pernaane meile kõrraga kõrdsi puult üte tsõõri õlut vällä.

Kõge tähtsämb asi oll muiduki tuu, et mi saimi Belgian uma laiva ahokese lõpus tüüle. Eberspächeri firma remondimiis oll kats päivä laivan ja löüdse kõge taa värgi mant kokko viis tõtet vika. Päämine hädä oll tuu, et mi laiva elektrisüsteem anna es ahole õige pingega voolu — tuu om sääne väega tundlik riistakene ja taht väega täpset pinget saia. Tull vällä, et mi elektrisüsteemin om küländ suur voolukadu, kohe taa vool ärä kaos, tuud mi ei tiiäki ja nüüt piät meil ahokütmise aigu kõge mootor tüütämä ja akusi laatma. A sõita omma viil jäänü õnne lühkü otsa ja mi kannatami näide otsi pääl seo naftakulu vällä küll. Ja sis tõiva hää inemise meile viil rõivakraami manu — lämmint mõsu ja kindit ja vahimiihi jaos kats lambanahkset kaskat. Nii et tõsepäävä (6. märts) Oostendest kuiva ja lämmä laivaga ja vahtse rõivakraamiga vällä sõita oll iks hoobis kimmämb tunne ku inne. Vahetusmadrus om meil nüüt jälleki Jaanus Nõgisto, timä sõit miika üten kuni lõpuni vällä ja tä taht tuu aoga uma Lennuki-filmile neländä jao valmis tetä. Nii et meil omma nüüt laiva pääl jälleki täpsele nuusama mehe, kinkaga üten mi sõitsemi ümbre Hoorni ja Tshiili kanaliten Ushuaiast kuni Valparaisoni vällä.

Tuusama Virtsu-nimelidse laiva tõne tüürimiis ütel meile, et mi piät uma sõidu aigu väega hoolen olema. Et säändsel aastaga-aol tõisi purjetajit välän ei ole ja suure laiva mõista ei misugatsit ulle pelädä ja sõitva tuuperäst väega julgele. Kõgen Inglise kanalin ja Põhameren om väega tihe laivaliiklus, tan omma laivu jaos õkvalt säändse sõiduraa tettü, kon võit ainult ütsiperi sõita, ja säändse sõiduraa pääl kiäki purjelaivale tiid andma ei piä. Ku sul om vaia taast sõiduraast üle päsedä, sis piät esi kaema, et tõisile jalgu ei jää. Ja näid suuri peletisi tule tan kõrrast ütstõse takan. Mi ole paar kõrd olnu „vastassuunavööndin” ja sis and peris rabelda, et näile suurile ette ei jää. Tan võit ümbretsõõri kõrraga nätä mitutkümmend laiva, näist suuremba omma kuni katssada meetrit pikä ja mi Lennuk om näide vaihel nigu üts väiku mutuk. Ja sis piät viil kaema, et mõnele naftapuurmise alossele sälgä ei lää.
Talvidsel aol om Põhamerel küländ sakest tihe udsu ja tuuperäst omma tan meremärgele ja naftapuurmise alossile viil säändse esimuudu helümärgi manu tettü. Nuu undase ja rüükvä ja omma pümme ja undsega kavvele kuulda.

A muidu teimi tan Põhamere pääl küländ kipet sõitu. Sõita oll lühkü ots, tuule olli takast vai küle päält ja kuiki külmä vihmä satte ja vaihepääl ai laine suures ja visassi vett üle, sis tuu oll kõik väega väiku hädä — peräst vahikõrda saimi jälleki sisse lämmäle minnä ja rõiva kuiuma panna. Vihma aigu oll nätä vaivalt üte miili pääle ja nüüt või egäüts esi vällä rehkendä, et ku tõne laiv sõit katekümne sõlmelidse kiirusega, et ku kipest tä sis seo miilikese läbi sõit ja su manu vällä jõud. Mart oll tedäaigu kõge radari takan ja maada es saa timä sukugi.

Mi sõitsemi lähikselt müüdä tuust paigast, kon mi puultõist aastakka tagasi kõvva tuult saimi ja uma masti nõnatoe är lahksemi, sis Harlingenist, kon Riisalo ummi pulmi pedäsi, ja sis Hirtshalsist, kon mi tedäaigu paar päivä tormivaron olli. Ja riidi üüse vasta puulpäivä jõudsemi Skageni maanõna manu vällä (tuu om Jüüti puulsaare kõge põhapuulsemb nukk) ja Põhameri jäi sälä taade. Ku mi 1999. aastal Põhamere pääle vällä lätsimi, sis tansaman Skageni tulepoi man valati „vanale” määnestki Läti viina ja peräst oll kõrraga nätä, et seo kraam küll „vanale” es miildü. Nüüt valime tälle Remedia brändit, tuu piässi ummete üts ausa ja puhas kraam olema.

Ja tuusama puulpäävä (10. märts) hummogu sõitsemi joba Göteborgi fjorde ja saari vaihel, vii seen ujosi iätükü ja udsu oll niipallo tihe, et katesaa meetri päält ole es jõõpervi nätä joht sukugi. Ja tan Göteborgin piässi nüüt olema mi ümbreilma reisi viimäne suuremb piätüs inne kodojõudmist.

Göteborg 10.03.2001

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.


Toetajad Uudised Marsruut Eellugu Projekt Logi Meedia Üles Avalehele