Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

 
Lennuki logiraamat (21.01.2001) < EELMINE | JÄRGMINE >
 

Lennuki esimeseks peatuspaigaks Gambias sai Banjuli sadama puksiiri poord. Pildil madrus Pruuli koos Gambia kolleegidega
 
Sideseansi toimumise aeg:   20.30 UTC
Koordinaadid: ° °
Kurss:
Tuule tugevus: m/s
Tuule suund:
Laine kõrgus: m
Nähtavus: miili
Õhurõhk: mb

Tuuletusest vintsutatud Lennuki meeskond jõudis täna pealelõunal päikeselise Gambia pealinna Banjuli.
Ülesõidu pikkuseks kujunes 1440 miili ja selle vahemaa läbimiseks kulutasime 12 päeva. Edenesime seega 120 miili ööpäevas, mis meie endi arvates on prevaleerinud ilmaolusid arvestades päris hea tulemus.
Gambia on üsna veidra kujuga riik - ranniku ja idapiiri vahe on ligikaudu 300 km nagu Eestilgi, kuid põhja-lõuna suunaliselt on riigi keskmine laius kõigest 35 km. Riigi piirid on defineerinud Gambia jõgi, mis omal ajal oli tähtis kaubatee Aafrika sisemaa rikkuste juurde. Legend väidab, et piir pandi paika üsna ebaharilikul meetodil. Kui 1820. aastal sai Gambiast Briti krooni protektoraat, sõitis inglise sõjalaev mööda jõge ülesvoolu ning tulistas iga natukese aja tagant kahurist. Kohad, kuhu kahurikuulid kukkusid ühendati mõttelise joonega ja kõik, mis jäi sellest joonest sissepoole, oli edaspidi kuninganna oma. Seda kuni aastani 1965, mil Gambia iseseisvus. Ilma igasuguse ratsionaalse põhjenduseta nimetati riik ümber The Gambiaks ja vastupidiselt üldlevinud seisukohale saadi omapäi üsna kenasti hakkama kuni 1980-ni. Seda eelkõige tänu arahiispähkli, riigi ekspordi alustala, kõrgetele maailmaturu hindadele. Siis aga hinnad kukkusid ja saagid ikaldusid ning rahvas ei olnud enam riigi loomisest saadik võimul püsinud president Jawara valitsemisega rahul. Vahepeal oli tõsiselt päevakorras liitumine Gambia ainsa naabri Senegaliga, kuid see plaan jäi hõimuvastuoludest tingituna ellu viimata. Tuli hõõgus tuha all kuni 1994. aastani, mil leitnant Yahya Jammehi juhtimisel toimus sõjaväeline riigipööre. Esmalt tundus, et Aafrikasse on lihtsalt üks järjekordne hunta juurde tekkinud. Kuid tänu lääneriikide survele kuulutas leitnant Jammeh juba ülejärgmisel aastal valimised välja. Ta nimetas oma ajutisevalitsuse Armed Forces Provisional Ruling Council'i (AFPRC), nutikalt ümber Alliance for Patriotic Reorientation and Construction'iks (taas kord AFPRC) võitis valimised suurelt ja sai ise riigi uueks presidendiks. Uus valitsus pälvis lääneriikide tunnustuse ning sellest ajast saadik on olukord stabiliseerunud ja asjad hakanud vaikselt ülesmäge liikuma. Õitsengust ja probleemitusest muidugi veel rääkida ei saa - riigi sisemajanduse koguprodukt (GNP) on endiselt alla 400 dollari inimese kohta aastas ning kirjaoskajate protsent on ainult 37.

Kui Gambia ajalugu tähelepanelikult tudeerida, siis leiab sealt ühe meile või õigemini meie lõunanaabritele lätlastele huvipakkuva fakti. Nimelt õnnestus Kuramaa hertsogil Jakobil (lätlastele Jekabs) tekitada endale Aafrikas koloonia, kasutades ära suurvõimude hetkelist peataolekut. See paiknes aastatel l651-61 Gambia jõe suudmes James'i saarel. Kui me laeva sisseklaarimisega ühele poole saame, siis läheme uurima, kas mõni Läti orjakaupmeeste järeltulija veel elus peaks olemab ja kas äkki mõned kohalikud ei mäleta legende "heast Läti ajast".

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.