Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

 
Lennuki logiraamat (05.01.2001) < EELMINE | JÄRGMINE >
 

Madrus Simm värske saagiga
 
Sideseansi toimumise aeg:   12.30 UTC
Koordinaadid: ° °
Kurss:
Tuule tugevus: m/s
Tuule suund:
Laine kõrgus: m
Nähtavus: miili
Õhurõhk: mb

Tänane hommik oli Lennuki pardal sündmusterohke. Napilt peale päikesetõusu kella kuue ajal kostis kokpitist rõõmuhõiskeid – üle pika aja oli meil olnud kalaõnne. Seekord sikutas kalurilüli juht madrus Simm ahtrist pardale priske paarikümnekilose kulduim-tuuni. Paar tundi hiljem toimus aga tegevus juba vööris kust kostis ankruketi kolinat. Peale viis ja pool ööpäeva kestnud 732 miili pikkust ülesõitu saime raua alla Ascensioni saare Clarence lahes. Ascension on kaunis veidra ajaloo ja olemisega 88 km² suurune kaljusaar keset Atlandi ookeani. Esmakordselt märkasid saart portugallased 1501. aasta Taevaminemise pühal. Kuigi tolleaegsed meresõitjad peatusid saarel üsna sageli, täiendamaks oma proviandivarusid kilpkonnade ja nende munadega, tekkis saare püsiasustus alles rohkem kui kolm sajandit hiljem. Põhjust ei andnud selleks ei keegi muu, kui Napoleon Bonaparte ise. Hoolimata sellest, et eraldatumat paika kellegi eksiili saatmiseks, kui seda on St. Helena, oleks maamuna pealt raske leida, ei olnud brittide hirm selle mehe ees veel lahtunud. Igaks juhuks, et vältida Elbalt põgenemise kordumist, paigutati sõjaväekordonid ka lähematele naabersaartele – Ascensionile ja St. Helenast 1500 miili lõuna pool asuvale Tristan da Cunha’le. Peale Napoleoni surma 1821. aastal kasutati saart taas laevade provisioneerimise baasina, mida haldas briti merevägi (British Navy) ja saare peal kehtis sõjalaeva kord. Sajandi lõpul vedas aga Eastern Telegraph Company üle HMS Ascensioni oma veealuse kaabli. Laevast sai jälle saar, mille tähtsus sidemaailmas üha kasvas. 1942. aastal võtsid olulise kommunikatsioonikeskuse oma kaitsva tiiva alla ameeriklased. Esimese asjana rajasid toimekad jänkid saarele lennuvälja (see omas suurt strateegilist tähtsust hiljemgi, viimati Falklandi sõjas). Seejärel seadsid oma kontorid sisse NASA, European Space Agency, BBC ja veel paar organisatsiooni, mille kohalolekut ja ülesandeid laiemale avalikusele ei selgitata. Kuna tegemist on ilmselt maailma ühe tähtsama kosmoseside- ja luurekeskusega, siis iseenesest mõista rännumehi ja turiste siin eriti ei oodata. Pea ainus võimalus kohale pääsemiseks ongi purjede all. Saabunud üksikutele jahtidele on aga reeglina kehtestatud range rezhiim – saare läheduses tohib viibida maksimaalselt 48 tundi ning maal olla ainult hommikul 7-st õhtu 7-ni. Kuna aga meil õnnestus just tõestada Eesti kuuluvust demokraatlike riikide perre, saime “linnaloa” esmaspäevani ja tõttame seda kasutama.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.