Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Külalisteraamat Logi Meedia Üles Avalehele

 
Lennuki logiraamat (26.01.2001) < EELMINE | JÄRGMINE >
 

Samal ajal kui Kemoto küla naised meie matkaseltskonnale süüa valmistasid ei sobinud ka meil käed rüpes istuda. Pildil madrus Kama riisi puhastamas
 
Sideseansi toimumise aeg:   16.00 UTC
Koordinaadid: ° °
Kurss:
Tuule tugevus: m/s
Tuule suund:
Laine kõrgus: m
Nähtavus: miili
Õhurõhk: mb

Logiraamatus on mõnda aega jälle vaikus valitsenud, aga seda objektiivsetel põhjustel. Alles eile hilistel öötundidel õnnestus Lennuki ekpeditsioonil selja taha jätta viimased kilomeetrid Trans Gambian Highway'd ning väsinult laeva tagasi jõuda. Nimetet kõlava nimega maantee, mida Eestis ei kvalifitseeritaks kohati isegi mitte pinnaseteeks, on riigi tähtsaimaks transpordi tuiksooneks ning ainsaks ühenduslüliks ranniku ja sisemaa vahel. Kontrast märgitud kahe piirkonna vahel on üsna suur. Atlandi rannik, kus paiknevad pealinn Banjul ja kuurortlinnad Bakau, Kotu ja Kololi, on suures osas Sun, Sea and Sand tüüpi turistide pärusmaa. Ja mis seal salata, lõõgastuda võib nendes kohtades päris hästi - rannad on kenad, kohalik elanikkond isegi ülemäära teenistusvalmis ja hinnad soodsad. Õnneks on aga Gambias piisavalt näha ja kuulda ka nendel inimestel, keda sedalaadi oleskelu ei võlu ja kel on tahtmine Aafrika tõelist hingust kogeda. Soovitatav on esmalt leida endale korralik teejuht, kes valdaks tähtsamaid kohalikke keeli - wolofit, mandinkat ja fulbet. Kuigi inglise keel on Gambias ametlikuks riigikeeleks, avab hõimukeelte valdamine üsna palju uksi, mis muidu jääksid suletuks. Meil teejuhi leidmisega probleeme ei tekkinud, - saime Rootsist hea sõbra Aho Rebase käest kohaliku noormehe Amadou koordinaadid. Aho pere on ellu viinud n.ö. eraviisilise abiprogrammi ning toetanud materiaalselt Amadou keskhariduse omandamist. Kohtumise esimestest minutitest peale jättis Amadou väga sümpaatse ja asjaliku inimese mulje. Tundsime, et oleme kindlates kätes ning valisime oma matka esimeseks sihtpunktiks suurtest teedest kaugel asuva ja eraldatud Kemoto küla Gambia jõe ääres. See oli mandinkade küla ja kuna Amadou kuulub ise sama rahva hulka, oli meile soe vastuvõtt tagatud. Pärast paadiretke jõe vastaskalda harujõgede rägastikku ja tublit õhtueinet, mis koosnes meie auks tapetud kukest ja tublist pajatäiest vürtsisest riisit, tuli külarahvas kokku ja õhtupimeduses hakkasid trummid põrisema. Naiste laul ja tants läksid järjest hoogsamaks ja siis teatati meile, et nüüd mängitakse maha pulmatseremoonia. Poole tseremoonia pealt selgus pisut ootamatult, et peigmehe vastutusrikast rolli tuleb hakata täitma meie teisel tüürimehel Tiit Riisalol. Aga häda polnud midagi, Tiidule riputati vajalikud kilinad ja kulinad külge, mustanahaline pruut oli tõeline kaunitar ja meie teised kui peigmehe parimad sõbrad pidime samuti hoolega tantsu lööma. Nii et täide läksid prohvet Kiviräha sõnad, kes juba pärast Harlingenis peetud Riisalo pulmi ütles, et neid hakatakse nüüd pidama ikka ja jälle igas järgmises sadamas.
Matka teiseks sihtpunktiks oli Kiang Westi rahvuspargi lähedal asuv Tendaba küla. Gambias on algupärast loodust alles üsna vähe, enamus savannist on üles haritud ja seal kasvatatakse riigi peamist eksportartiklit maapähklit (arahhiis). Puutumata on jäänud ulatuslikud mangroovisood riimveelise Gambia jõe ääres , mis on tõelised linnuparadiisid, ja üksikud säilinud laigud savanni oma hiiglaslike ahvileivapuudega. Ühte sellist kaitsebki Kiang Westi rahvuspark. Lõvisid pole kogu Gambias enam ammu, aga selle eest elavad rahvuspargis võsasead (bush pig), mitut liiki ahvid ja antiloobid, leopardid ja mõned väiksemat sorti kaslased. Praegu on kuiv aastaaeg ja peamine võimalus loomi näha ongi vähestes looduslikes joogikohtades. Kohaliku rahvuspargi töötaja juhtimisel saime pikemalt suhelda paavianidega - kari oli läinud mangroovivõssa päikse eest varju, emad poegadega hoidsid end rohkem peidus, aga suured papad pahandasid meie peale kõva häälega ja ähvardasid sissetungijaid päris lähedalt. Kui lõpuks ära läksime, jäi mangroovide all vaikseks. Eks papad läksid nüüd oma kallitele kaasadele rääkima, millise hirmsa ja kurja vaenlase nad kodu juurest minema olid peletanud.

 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.