Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Koostamise üldpõhimõtted Tabel Kaart Üles Avalehele

  Lähemalt Tahiti eluolust
 
Üldandmed
Maa ja loodus
Rahvas ja kultuur
Tänapäev
Asjakohased viited

 Kohalikud uudised
Äri paradiisis

Kaart l�hemalt
 

Maa ja loodus

Prantsuse Polüneesia koosneb viiest saarestikust - Seltsi-, Australi-, Tuamotu, Gambieri ja Markiisisaartest. 35 saare ja 83 atolli maismaapindala on 3543 ruutkilomeetrit, samas nende mereline territoorium ulatub üle 5miljoni ruutkilomeetri.

Saarestikud on geoloogiliselt väga varieeruvad - sakilistest vulkaanikraatritest Seltsi- ja Markiisisaartel 400-meetriste küngasteni Australi- ja Gambieri saartel kuni madalate korallatollideni Tuamotu saartel.

Tahiti on suurim (1045 ruutkilomeetrit) ja kõrgeim (2241 meetrit) saar. Bora Boral ja Maupitil on nii vulkaanilised künkad kui madalad korallrõngad koos. Rangiroa on üks maailma suurimatest korallatollidest.

Niiöelda ametlikult on Tahitil kaks aastaaega: pisut soojem ja niiskem suvi (novembrist märtsini), mil sajab iga päev ning kuivem talv (maist oktoobrini), mil sadude vahel on pikemad perioodid. Tegelikkuses Tahitil selgelt eristatavaid aastaaegu ei ole, sest sajab piisavalt ka "kuival" perioodil ning vihmaperioodil on küllaldaselt päikesepaistet. Sajud võivad olla väga tugevad, lühiajalised ning väiksele maa-alale kontsentreeritud. Aasta keskmine temperatuur on Tahitil 25 kraadi.

Enne polüneeslaste saabumist 7. sajandil oli saarte taimestik küllalt liigivaene, koosnedes liikidest mille seemned olid saabunud tuule, mere või lindude abil. Suurte ookeanikatamaraanidega saarele saabunud polüneeslastel oli kaasas jamss, kookospähkel, banaan jt taimed. Teadlaste hämmastuseks kultiveerisid nad ka Lõuna-Ameerika maguskartulit, mida Aasias ei esine.

Hiljem tõid misjonärid endaga kaasa maisi, puuvilla, suhkruroo, tsitrusviljad, greibi, guaave, viigipuu, kohvi jms. 1887. Aastal tõi farmatseut-botaanik Edouard Raoul Prantsusmaalt 1500 taimeliiki, mida ta tüüdis erineva eduga saarele introdutseerida. Toodud liikide hulgas oli palju viljapuid, aga ka kauripuu Uus-Meremaalt, punane seeder, eukalüptiliike, kummipuu jt. Kümme aastat pärast saabumist jagas Raoul juba kohalikele farmeritele enda paljundatud taimi. Raouli tööd jätkas 1919. aastal professor Harrison Smith, kes ostis Papaeril 340 aakrit maad, kuhu rajas oma katseaiad.
Tahitilased on uhked oma aedade üle, milles on olulisel kohal mitmet sorti viljapuud, nagu avokaadod, mangod, papaiad, apelsinid, greibid jne.

Nagu taimestik, on ka Tahiti loomastik põhiliselt inimese poolt sisse toodud. Polüneeslased tõid endaga tahtlikult või tahtmatult kaasa sead, koerad, kanad, sisalikud ja isegi rotid. Hiljem tõi kapten Cook saarele veiseid ja lehmi. Ainsad "metsloomad" on sead, kes on inimeste juurest põgenenud.

Polüneesia suurim liigirikkus on tegelikult laguunides ja avameres. Arvatakse, et enamuse Vaikse ookeani mereliste organismide sünnikodu paikneb kolmnurgas, mis jääb Uus-Ginea, Filipiinide ja Malai poolsaare vahele.
 
 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud. Pildid ajakirjast National Geographic.
Materjali kogub ja toimetab Eestimaa Looduse Fond. Kaardid Regiost.