Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Koostamise üldpõhimõtted Tabel Kaart Üles Avalehele

  Lähemalt Tahiti eluolust
 
Üldandmed
Maa ja loodus
Rahvas ja kultuur
Tänapäev
Asjakohased viited

 Kohalikud uudised
Äri paradiisis

Kaart l�hemalt
 

Tänapäev

Tahiti on suurim 118st Prantsuse Polüneesiat moodustavatest saartest ja atollidest. Tahiti pealinn Papeete on saare keskus, kus asuvad valitsus, haiglad, pangad, lennujaam, reisibürood, kauplused, kunstigaleriid ja muuseumid (näit. Tahiti Pärlikeskus, kus vaatamiseks väljas haruldane Tahiti must pärl, mida tekitab karbiliik Pinctada margaritifera). Tahiti-Nui (Suur-Tahiti) ümber kulgeb 114 km pikkune tee mägede ja mere vahel, Tahiti-Iti (Väike-Tahiti) poolsaarel jookseb tee veel iga ranniku suunas edasi 18 km. Sisemaa tee ronib mööda karjafarmidest ja tsitrusesaludest, avades panoraamse vaate Taravao platoolt, maakitsuselt, mis ühendab kahte saart.

1957. aastal sai Prantsuse Polüneesiast Prantsuse Ülemere Territoorium, omades siseasjades iseseisvat otsustusõigust aastast 1984.
Prantsuse Polüneesiat valitseb Territoriaalne Assamblee, mis koosneb 34 valitud liikmest, kes omakorda valivad 10 liikmelise Ministrite Kogu ja Prantsuse Polüneesia presidendi. Kõik assamblee liikmed nagu ka president on tahitilased. Prantsuse Polüneesial on oma seadused, lipp ja valuuta ja samuti esindab ta end ise mõningates välisasjades. Prantsuse valitsuse poolt on kohtunikud, julgeolek ja keskharidus, samuti ka suured subsiidiumid kohalikule majandusele. Polüneeslastel on prantsuse kodakondsus ja nad hääletavad Prantsuse valimistel. Praegune Prantsuse Polüneesia president on Gaston Flosse.

Tahiti majanduse võtmeharuks on turism. Põllumajandus on kasvava tähtsusega, saarel kasvavatest kookospähklitest valmistatakse tooteid, nagu näiteks päikese käes kuivatatud kookose viljaliha (kopra) ning rafineeritud kookosõli, mida teatakse ka Monoi nime all, ja mida kasutatakse nahahooldustoodetes ja päevitusõlides. Muudeks majanduse põhialadeks on pärlikasvandused, kalandus, vanilli tootmine.

Tahitil on välja arendatud enamus nn moodsaid puhkuseveetmisviise - saab tegeleda golfiga, ratsutada, teha helikopteriga teistele saartele ekskursioone, mängida tennist, sukelduda, purjetada, surfata, jne.
Kohalikud võimud püüavad arendada ka kaugemate arhipelaagide infrastruktuuri ja majandust (Markiisi-, Australi, Tuamotu ja Mangareva saartel) ehitades seal uusi teid, luues juurde sadamavõimalusi ja tõstes avalike teenuste (vesi, elekter, telefon) taset.
 
 

<< TAGASI

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud. Pildid ajakirjast National Geographic.
Materjali kogub ja toimetab Eestimaa Looduse Fond. Kaardid Regiost.