Projekt Eellugu Marsruut Uudised Toetajad Rentimine Ajalugu Thetis Fotogalerii Üles Avalehele

  Ajalooline ülevaade
 


Ahto Valter.


"Ahto" Atlandi ookeanil 1933.

 

Järgnev ajalooline ülevaade ei pretendeeri kaugeltki täiuslikkusele, vaid tahab lihtsalt viidata kultuuriloolisele taustsüsteemile ja Eesti meretraditsioonide järjekestvusele.

Eesti mereajaloo kõige varasemate peatõkkide kohta on kütkestavalt kirjutanud ajaloolane ja allveearheoloog Vello Mõss näiteks oma viimases teoses "Muistsed laevad, iidsed paadid" (Tln 1996).

XI sajandil said alguse eestlaste viikingisõidud Rootsi ja Taani randadesse. Aastal 1170 pidi Taani kuningas Valdemar I saatma eestlastest ja kuralastest meriretklejate vastu välja kogu oma laevastiku. Sel kulus paar päeva kibedat võitlust, et Õlandi rannikul jagu saada suhteliselt väikesest viikingijõugust. Taanlaste kõrval kannatas Ida-Balti viikingite läbi raskelt ka Rootsi idarannik, mis sundis rootslasi 12. sajandi viimasel kolmandikul oma rannakaitset põhjalikult ümber korraldama. Tol perioodil, nimelt 1187, korraldasid eestlased tuntud rüüsteretke Rootsi tähtsaima kaubanduskeskuse Sigtuna vastu, milline hävitati nii põhjalikult, et see kaotas täielikult oma senise tähtsuse ja asendati uue keskuse - Stockholmiga. Vello Mõss on eelviidatud raamatus Sigtuna-loo tähtsuse kokku võtnud järgnevalt: "Ehkki läänepoolsete naabrite ühele rikkale kaubalinnale kallaletungimine ning selle halastamatu tühjaksröövimine ja mahapõletamine ei ole just kiiduväärne tegu, oleks see siiski üks vaieldamatu tõend meie esivanemate ettevõtlikkuse ja sõjalise võimsuse kohta. /.../ Niisugune sõjasõit Läänemere teisele kaldale ning sealt läbi keeruliste skääride labürindi Mõlari järve küige kaugemasse soppi eeldab korralike laevade ehitamise oskust, kõllaldast meresõidukogemust ja suurt vaprust."

Isegi oma vabadusvõitluse ajal, aastal 1226, teostasid saarlased veel ühe suure retke rootsi aladele. Eesti viikingisõitudele pani aga piiri maa vallutamine 13. sajandi alguses saksa ristirüütlite ja taanlaste poolt. (A. Soom "Nüüdsed ja endised viikingisõidude kogumik "Vikerlased" Stockholm 1947 lk 9-14; E. Saks "The Estonian Vikings" London 1985)

Järgmise olulise peatüki Eesti meresõidu ajaloos moodustavad kindlasti Eestist pärit maadeavastajad-meresõitjad, kes küll mitte eesti rahvusest ja Eesti lipu all, ent ometigi toonud oma tegevusega kuulsust ka Maarjamaale.

Rahvusvaheliselt tuntuim neist on Adam Johann von Krusenstern, kes juhatas 1803-06 Venemaa esimest ümbermaailmareisi, mille meeskonda kuulus ka mitmeid teisi Eestimaalt pärit mehi, näiteks arst Karl Espenberg (Ilo Kõbin "Maal ja merel" Lund 1972). Samal reisil osales Saaremaalt pärit Fabian Gottlieb von Bellingshausen, kes juhatas iseseisvalt laevade "Vostok" ja "Mirnõi' ümbermaailmareisi 1819-21. Samuti oli Krusensterni meeskonnas Tallinnast pärist Otto von Kotzebue, kes koos Tartu Ülikooli teadlase Johann Fredrich Eschscholtziga uuris ekspeditsioonil Loodeväila ning avastas peamiselt Okeaanias ligi 400 väikesaart (O. von Kotzebue "Reis ümber maailma" Tln 1978). Parun Ferdinand von Wrangel osales ümbermaailmareisil laeval "Kamtshatka" 1817-19 ning juhtis ise ümbermaailmareisi laeval "Krotki" 1825-27, samuti on ta andnud märkimisväärse panuse Kirde-Siberi ranniku uurimisse. Ühel esimesel Venemaa ümbermaailmareisil osales 1822-25 Pärnust pärit arst Peter Heinrich Alimann. Maailma tunnustatuimate polaaruurijate hulka kuulub ka Eduard Toll, kes jäi kadunuks Bennetti saarel 1902.

Omalaadseks rühmaks eestlastest meremeeste hulgas olid nn metskaptenid, erihariduseta laevajuhid, kellele spetsiaalne komisjon andis laevajuhi diplomi kaua- aegse ja avariideta sõidu eest. Tuntuim neist on kindlasti legendaarne Kihnu Jõnn (Enn Uuetoa 1848-1913), kelle merereisid ulatusid isegi üle Atlandi ning kelle on meie mereajalukku kirjutanud Juhan Smuul.

Aga mitte kauaks ei jäänud eesti soost meremehed ilma ametliku kutsehariduseta. Olulisemateks merehariduse kantsideks on olnud Heinaste Merekool (1864-1916), Narva Merekool (1873-1918), Käsmu Merekool (1884-1931), Paldiski Merekool (1876-1916), Pärnu Kalanduskool (1929-1940), Tallinna Merekool (1919-1991) ("Kool, mehed, meri" Tln 1994), Tallinna Merekolledz (avati 1945 Tallinna Merekalanduse Tehnikumi nime all). 1991 moodustati kogu Eesti meheharidust hülmav rakenduslik kõrgkool Eesti Merehariduskeskus.

Kaugpurjetamise perspektiivid avas eestlase ees Ahto Valter (1912-1991), kes purjetas 1930. aastal 19 aastaselt esmakordselt üle Atlandi koos oma venna Kõuga. 1931 seilas Ahto koos kanadalase Peter Barberiga Ameerikast Inglismaale. 1932 alustas ta koos Rudolf Sirge ja Evald Tammlaan-Jünkimehega ümberilmareisi, aga rahapuudusel lõpetati juba Ameerikas. Kokku sooritas Ahto Valter 1930-39 seitse retke üle Atlandi ("Käsmu Meremuuseumi Toimetised" nr 2/1997).

Eestlased on läbi ajaloo olnud tublid võistluspurjetajad. Olümpiaregattidel on eestlased osalenud alates 1912. aastast, medaleid on võitnud N.Veshkin, W. von Wiren, G.A.Faehlmann, E.Vogdt, A. Tshutselov, N.Poljakov, T. ja T. Tõniste.

Whitbreadi regatil on Soome meeskonna koosseisus võistelnud ka A. Volmer (1989). Eestlased on osalenud Cutty Sark`i regatil (esmakordselt 1982), mis 1992.a. hõlmas ka Tallinnat. Samuti on eestlased osalenud ühel Euroopa suurimal regatil, ümber Gotlandi saare toimuval võidukihutamisel, Gotland Runt.

Eesti purjetamise esindamiseks, siseriiklike ja rahvusvaheliste sidemete sõlmimiseks, võistluste ettevalmistamiseks, väljaõppe suunamiseks jm taoliseks on loodud (1928) Eesti Jahtklubide Liit, millel on hetkel 23 liikmesjahtklubi ja klassiliitu u 2000 liikmega.

Märkimist väärivad ka paljud eestlased, kes on silmapaistvaid tulemusi saavutanud jääpurjetamises, ning kellest mitmed on olnud ka edukad purjetajad: E. von Holst, A.Vilde, M.Kuulmann, T.Haagmaa, E. ja V.Vooremaa, A.Raud jt.

Ulatuslik peatõkk, mis näitab meresõidu tähtsust meie kultuuriloos, on meretemaatika kajastamine eesti rahvakultuuris (rahvalaulud ja -tantsud), kunstis (R.Uutmaa, E.Haamer, K.Raud, R.Sagrits, E. Schmidt jt), muusikas (heliloojad G.Ernesaks, V.Ojaköör, H.Hindpere, A.Uustulnd, U.Naissoo, K.Kikerpuu, A.Läte, A. Oit, B.Kõrver jt, ansamblid "Kukerpillid", Väikeste Lõõtspillide ühing jt) ning kirjanduses (A.Hint, L.Meri, J.Smuul, J. ja Ü. Tuulik jt).

Ka väljaspool Eestit elavad eestlased on silmapaistvalt esinenud rahvusvahelises meremaailmas. Olgu siinkohal nimetatud näitena kas või Einar Sandenit Cardiffist või Kanada rahvuskoondise Soling-klassi treenerit Heiti Romanit.

Seega on Eestil olemas põlised meretraditsioonid ja nende väärikad jätkajad tänapäeval. Nende traditsioonide edasikandmine ja elavdamine on vaieldamatult südamelähedane väga paljudele oma igapäevatöö või hobi kaudu merega kokku puutuvatele inimestele.

Paraku pole me kunagi olnud veel nii jõukad, et sini-must-valget lippu purjejahil ümber maailma saata. Ka selle projekti algatajatel - Kaugpurjetamise Seltsil "Thetis" - oli alguses olemas vaid tahtmine ja vajalike oskustega meeskond. Tänaseks on neile lisandunud ka Eesti ettevõtjad, kelle abiga jahtlaev "Lennuk" on oma reisi sooritamas.

  © Thetis MTÜ; 1999, kõik õigused reserveeritud.